Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LÜMFIMASSAAŽ – MIS SEE VEEL ON?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
massaaz, massaazi, turse, vereringe, lümfisüsteem, terves, trauma, soki, kumm, liikuda, võtetega, puhastaja, jääkained, veenilaiendite, akne, migreeni, plastiliste, operatsioonide, tursed, põletikud, palavik, vererõhk, tromboos, neeruhaigused, südamepuudulikkusToimub organismi puhastumine. Lümfimassaazi kasutatakse näiteks alajäsemete veenilaiendite, lümfiteede ahenemisest tingitud tursete, rasedusaegsete tursete leevendamiseks, samuti ulatuslike operatsioonide (sh kasvajate) ja traumajärgsel perioodil. Lümfi pumbatakse kätega selle liikumise suunas. Võtted on kerged, spiraalsed, ringjad, pumpavad, nõrgalt suruvad. Lümfimassaaz ise on väga õrn, pinnapealne ning aeglane massaazi vorm, kuna lümfisooned asetsevad üsna naha all, seega pole tugevat massaazi nende mõjutamiseks tarvis. Lümfimassaazi näidustused: Tursete ravi, mis on tingitud vähesest liikumisest, üleväsimusest, ühekülgsest tööasendist, liigsest kuumusest või hormonaalsetest probleemidest; lipidoos, lipoödeemid; posttraumaatilised tursed ja postoperatiivsed tursed; näo ja silmade piirkonna tursed; veenilaienditest tingitud tursed;
laavakivide, jalatalla, lümfi, kupumassaaz jne. Pingutab lõtvunud nahka, parandab lihastoonust ja kiirendab ainevahetust.Pparaneb südame töö, suureneb liigeskapslite liikuvus, aitab trennijärgselt ja ka eelselt lihaseid lõdvestada. Aitab vabaneda keha teatud piirkondadesse kogunenud pingetest. Massaaz avaldab mõju vere, lümfi, koevedeliku liikumisele, kõrvaldab seiskumise ja paisunähtusid, tõstab masseeritava kehaosa temperatuuri, parandades seeläbi verevarustust. Massaazi kasulikkus: · Lõdvestab valulikke ja pinges lihaseid · Kiirendab ainevahetust · Aktiveerib lümfiringet · Puhastab organismi jääkainetest · Parandab verevarustust · Leevendab stressi ja unehäireid · Toimib lõõgastavalt nii vaimse kui füüsilise ülepinge korral · Massaazikuuri järgselt suureneb organismi vastupanuvõime haigustele Massaaz ei sobi: · Kõrge vererõhu · Ägedate nahahaiguste
Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz............................................................................................................ 6 1.2.3 Punktmassaaz..................................................................................
tunduvalt niiskem, aga saunaskäimise protseduurid sarnased. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu või veega. 1.1.3. Aurusaun Türgis on aurusaun ehk hamam säilinud tuhandeid aastaid ning toonud meie kõnepruuki ka mõiste «türgi saun». Aurusaun levis ka Põhja-Venemaale, kus see sai nimeks banja. Ehtne russkaja banja on ju samuti tüüpiline aurusaun. Korralikuks saunaskäiguks tuleb rohkesti aega varuda, sest traditsioonilise aurusauna juurde kuulub ka massaaz. Suure niiskusesisaldusega, temperatuur on 40 45 kraadi. Aurusaunas peab olema pidevalt auru, mis tagatakse aurugeneraatori abil. Enne aurusauna minekut tuleks käia dusi all, korraga olla saunas mitte üle 1520 minuti. Aurusaun: - suurendab järsult kudede ja rakkude hapnikuvarustust; - kiirendab keha vereringet, hapniku- ja toitainevarustust; - aitab põletada 400-600 kalorit iga saunaskäiguga; - suurendab kasvajate kärbumistegurit kuni 500 korda;
lihasvalude puhul. Vastunäidustused on pahaloomulised kasvajad, vere-, sise- ja nakkushaigused, rasedus, epilepsia, liigese endoprotees, metalsed luufiksaatorid, südamestimulaator. Aphrodite hapnikuvann - Intensiivselt türkiisikarva rohekassinine Aphrodite hapnikuvann pakub esteetiliselt ja emotsionaalselt meeldivaid elamusi. Traditsiooniliselt kasutatakse Aphrodite ehk Silvapini hapnikuvanni pehmetoimelise ravivahendina vereringe ja neurovegetatiivsete häirete korral toetavaks- ja taastusraviks. Toode sobib lõdvestavaks vanniprotseduuriks ka kodustes tingimustes. Rahustava ja lõõgastava toimega vannisool muudab naha hästi vastuvõtlikuks hooldusvahenditele. Vastunäidustused: palavik, tuberkuloos, kõrgvererõhktõbi, väljendunud kardiovaskulaarne puudulikkus. Aroomimassaaž - Aroomiteraapia on ravikunst, mis kasutab aromaatsete taimede erinevatest
Arvestades massaazi tähtsust, põhinevad kõik tervendavad kursused Keralas terviklikule lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMIMASSAAZ aroomiteraapia on alternatiivravi, kus kasutatakse aromaatsete taimede õlisid ja vastavat massaazitehnikat füüsilise keha ja psüühika ravimiseks. Oluline on tervisehäirete ennetamine. Aroomimassaaz stimuleerib organismi võimet ise ravida. Massaazi käigus kudede hapniku ja toitainetega varustatus paraneb. Intensiivistub vere- ja lümfiringe. Eemalduvad jääkained ja surnud rakud naha pinnalt. Massaazil on tugev mõju psüühikale. Rahustab, loob sooja tunde, maandab psüühilisi pingeid, pehmendab lihaspingeid, peavalusid, depressiooni. Aroomimassaazi tehakse eeterlike õlidega. Eeterlikud õlid on aromaatsete taimede kergelt lenduvad õlid. Aroomimassaazi liigutused on aeglased ja sujuvad
..................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun..................................................................................................................................3 Massaaz........................................................................................................................................ 4 Klassikaline massaaz................................................................................................................4 Meemassaaz..............................................................................................................................4 Aroomteraapia.....................................................
.............................................................................8 Kümblustünn.......................................................................................................................8 SPA tünn............................................................................................................................. 8 Infrapunasaun......................................................................................................................8 Massaaz...................................................................................................................................9 Massaazi liigid.................................................................................................................... 9 Aroomteraapia.....................................................................................................................9 Ayurveda massaaz.......................................................................
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja
Probleemsete piirkondade hoolduste eesmärk on: · kiirendada rasvarakkude ainevahetust - põletada rasvarakke · parandada lümfi- ja vereringet - kiirendada jääkainete väljaviimist · trimmida nahka - parandada naha elastsust · parandada naha tekstuuri - vähendada tselluliiti Salongides pakutavad probleemsete piirkondade hooldused viiakse läbi kas käsitsi või kasutades spetsiaalset aparatuuri. Käsitsi tehtavad hooldused sisaldavad enamasti koorimist, massaazi, maski või kehamähist. TSELLULIIT. Meditsiinis tähendab tselluliit, ladina keeles cellulitis, sidekoe põletikku. 90% naistest kannatab tselluliidi all, meeste hulgas on seda vaid 5-10%. "Tselluliit" on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks rasva ja teiste ainevahetusjääkide kogumeid sidekoe "taskutes" nahaaluskoes. Tselluliit on otseses seoses hormonaalsete mõjutustega, vananedes muutub halvenemise suunas. Halvates kudede mikrotsirkulatsiooni, tekitab ta suletud ringi, toimub
pinge ja depressiooni põhjustajaks. Ionisaator neutraliseerib ja eemaldab positiivsed ioonid, kasutades alltoodud meetodil tekitatud negatiivseid õhuioone ja aitab alandada stress-hormooni eritust. MASSAAZ: Massaaze on palju eriliike. Emotsionaalseks taastumiseks sobib hästi närviteede massaaz, mis aitab keha ja vaimu rahustada, nende vahel tasakaalu luua ja tugevdab keha kaitsevõimet, leevendab järske muutusi inimese meeleoludes ja enesetundes. Närviteede massaaz sobib eriti neile, kellel on järgmisi probleeme: migreen; reuma; diabeet; ishias; epilepsia; paanika-, hormonaal- ja unehäired; südame-, maksa- ja neeruvaevused; seede-, toiduomastamis- ja ainevahetushäired; kolmiknärvivalu; õla- ja kaelavaevused; hingehädad; psühhosomaatilised ja günekoloogilised häired; määratlematud valud jms. Vastukaaluks klassikalisele massaazile, mis on otseselt mõeldud lihaste pingest vabastamiseks, on närviteede massaaz leebem
.........................................................3 Saun.........................................................................................................................................3 Vesiravi .................................................................................................................................. 4 Ürdi- ja pärlivann........................................................................................................................6 Veealune massaaz................................................................................................................... 6 Klassikaline massaaz...............................................................................................................7 Aroomiteraapia........................................................................................................................9 Muusikateraapia............................................................................................
mõjutades saab aidata mitmete haiguste puhul. Sarnaselt on refleksoloogilisi tsoone veel kõrvalestal, säärel, reiel kogu kehal. Tähtsamad terviklikud tsoonisüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalabasüsteem kajastab luustiku, liigeste ja organite ehituslikke kudesid; sääresüsteem peegeldab lihaseid ja psüühilisi häireid; reiesüsteem ainevahetuse probleeme; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotut; kõrv närvi- ja hormonaalsüsteemi ning koljusüsteem kajastab mentaalseid stresse. Kuidas toimib: Inimese organism on tark ta peegeldab kõikvõimalikud kõrvalkalded organismi normaalsest talitlusest refleksoloogilistesse tsoonidesse. Refleksoloog kasutab tsoonide mõjutamiseks sõrmi ja spetsiaalseid pulki. Sõrme surve all olevad valusad kohad viitavad sellele, et organ või kehapiirkond on tasakaalust väljas. Tsoonide töötlemisega
Kõrvetised ja refluks? REFLUX- maosisu tagasivool söögitorusse. Tekib juhul kui maosisu tagasivoolu sagedus ja maht põhjustab haigussümptomeid ja/või söögitoru limaskesta kahjustust. Välja on toodud söögitoru sulgurlihase normist sagedasem lõõgastumine. On kroonilise ja taastekkiva kuluga. Mao ülihappesus (põletik ja helikobakter) - soovitused haigele? GASTRIIT: mao limaskesta põletik. Närvisüsteemi pingete ja häirete ning vale toitumise tagajärg. Toimub mao limaskesta vereringe häire ja tekib põletik. Raskustunnne, kõrvetised, valu vasaku roidekaare all ( öösel, peale sööki) iiveldus, oksendus, kõhupuhitus, kõhukinnisus. Valud võivad olla väga tugevad. Dgn saadakse kaebustega, endoskoopial, biopsiaga. Tipp vanus haigestumiseks on 31-50 a, meestel sagedamini. Helicobacter pylori: ca 80% Eesti in elab maolimas kaitsusta happe hävitava toime eest see bacter. Paljuneb lk-rakkude vahel ning kahjustab seedetrakti ülaosa lk, põhjustades seal kr.põletiku
kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapillaaridele levinud põletik. KAPILLAARNE STAAS Põhjused vahetult kudedele ja veresoontele toimivad tegurid - operatsiooniaegne kõhukelme kuivatamine - lokaalselt toimivad füüsikalised (temp.) ja keemilised tegurid, ärritavad ained - raskete nakkushaiguste tagajärjel. · Kapillaride kahjustusel suureneb filtratsioon ja kudedesse läheb rohkelt vedelikku, soolasid, albumiine. · Veres suureneb globuliinide ja fibrinogeeni kontsentratsioon
.....30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ......................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid:
...................................................................................... 6 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom........
rakuvaheainest plasmast. Veri on punase värvusega, veest raskem ja viskoossem. Normaalselt on vere temperatuur 38 kraadi. Veri moodustab 8% kehakaalust. Vere ülesanded: · Transport toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse. · Homöostaasi e sisekeskkonna stabiilsuse tagamine vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri. · Organismi kaitse vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere
6.1 Keha tsooniteraapia Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku, liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele; sääresüsteem lihaste, aga ka psüühiliste häirete kajastamisele; reiesüsteem ainevahetuse probleemide kajastamisele; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotu kajastamisele; kõrv närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside kajastamisele. 6.2 Jalatalla tsooniteraapia Tsooniteraapiat tegemisel kasutatakse keha erinevaid piirkondasid, kuid kõige rohkem on tuntud jalatalla punktmassaaz, mis põhineb sellel, et haigus võib tekitada jalataldadel igale elundile iseloomulikule kohale ladestusi, mille hõõrumine võib nende elundite tervisele soodsalt mõjuda
merevees üsna püsiv. Hepatiit E , gastroenteriit, kõhulahtisus. Defensiinid Imetajatel, Putukatel, Taimedel. Kõik kes vahepeale jäävad. Väiksed valgud, kaitsevad bakterite ja viiruste eest edukalt. Opsoniseerivad – märklaua märgistamine, mis on vaja kõrvladada, beeta defesniiniga, anitkeha seostumisegaa, komplemendiga, kui tulevad fagotsüüdid siis opsoniseeritud materjal kiirelt fagotsüteeritakse. Kemotaktilised, gradiendis võivad dentriitarkud liikuda nt Histamiinid midagi?? Raku kasvu muutmine Märklaudu otseselt hävitada. Mõningad defensiinid on ajas muutunud veidral moel. Mürgised imetajad. Kuubalt ja Haitilit – Solendon cubanus – putuktoiduline, süljenäärmetesse suudavad sünteesida mürgist sülge, hammustavad loomi ja need kangestuvad. Ka isased nokkloomad omavad mürginääret, tagakäpa eraldi küünis. Olemuselt on mürgid beeta-defensiinid.
Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 23 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMINE Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal
800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. 2 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks c) Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire niing ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ning põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna) Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1) Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab kaasa, kui väsinud jalad tõsta kõrgemale
valkudest), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist (lipiidide lõhustusprodukt) b. püruvaadi ja laktaadi kuhjumine Seda just intensiivse füüsilise töö korral. Need 2 põhjustavad järsu töövõime languse (nö surnud punkt). N: 800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. c. Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire ning ainevahetuse laguproduktid ei lähe jalgadest ära ja põhjustavad väsimuse tekke kergemini (vastu aitab see, kui jalad kõrgemale panna). Lihaste väsimuse vastu (hüpoglükeemia – glükoosi järsk vähenemine org): 1. Puhkus – reservid võetakse kasutusele (makstast ja lihastest, glükoneogenees). Puhkuse ajal viiakse välja ka kogunenud ainevahetuse laguprodukte. Sellele aitab
Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele
talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererõhku, tagatakse aga olulisi erinevusi soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. Südamelihaskudet esineb ainult südames. Nii nagu silelihaste ta- litlus, ei allu ka südame töö inimese tahtele. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. Südame olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud närviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks, omades selleks erineva pikkusega jätkeid. Neuroni pikimat jätket nimetatakse aksoniks, närvid moodustuvad aksonite kimpudest. Gliiarakkudel on mitmekesised ülesanded, nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja Närvikude koosneb nende jätkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja närvirakkude vahel
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Nii mehe kui naise suguelundid eritavad seksuaalse erutuse ajal lima, mis teeb suguelundid libedaks ja suguühe võimalikuks. Sugutist see niiskus eelmängu ajal tavaliselt kaob, kuid naise tupp püsib niiskena.Erutumise ajal kasvab kogu organismis lihaste pinge, kiireneb südame löögisagedus ning pisut tõuseb ka vererõhk. Ülakeha nahaalused veresooned laienevad, tekib punetus, naise rinnanibud kõvastuvad. Tugevalt suurenenud verevarustus põhjustab tupe ja häbememokkade verepaisu ja turse. 2. Suguühe (coitus) Õhtumaades on kõige tavalisemaks suguühte asendiks selline, kus naine lamab selili ja mees kõhuli tema peal, toetudes küünarnukkidega voodile. Naise reied on laiali ning ta tõmbab oma põlved konksu või tõstab sääred nii üles kui võimalik. Mees peab oma keha hoidma võimalikult kõrgel naise keha suhtes, sest siis erutab omavaheline kontakt naist kõige rohkem. Suguti juure ja häbemeluu põhjustatud hõõrdumine hoiab
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Aktsioonipotentsiaalide ülekandmine ühelt rakult teisele (või teistele) on nende "suhtlemise viis." Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse. Sünapsis eristatakse: 1)presünaptilist terminaali (membraani) 2)sünapsipilu (laius ca 20 nm) 3)postsünaptilist membraani. Erutuse levik sünapsis on erinev selle levikust närvikius: 1) keemiline, mitte elektriline ülekanne
osaleine puudus (vaegus), millega kaasnevad üldised meditsiinilised häired (väsimus, unisus, töövõimelangus, nõrgad lihasvalud, nakatumise sagenemine jne). Avitaminoon vitamiini täielik puudus, kujuneb selgete kliiniliste tunnustega pöördumatu kahjustus, mis lõppeb süvenedes surmaga, vitamiin A puhul kuivsilmsus (pimedaks jäämine), hüpovitaminoosi puhul kanapimedus, vitamiin C avitaminoos on skorbuut. (surma põhjus on see, et verevarustus suureneb ja vereringe hakkab üle minema avatuks). Vitamiin D avitaminoos on rahhiit (koljulge kaob ca 2 aastaselt, koljuõmblused kasvavad kokku ca 18). Vitamiinipuuduse põhjused ühekülgne toit, maksa ja soolestiku haigused, kõrgenenud vajaduse mittearvestamine (enneargsed vastsündinud, rasedad, tippsportlased, imetavad emad , vanurid, suitsetajad, anorektikud, tiheda antibiotikumiravi tagajärjel jne). Vitamiinide üleküllus
annaabi.ee 
