...............................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud.....................................................................................................4 1.2 Ajakirjandus..................................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik.....
Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
Selle järgi on vaja läbi töötada teoseid, mis pärinevad antiikajast tänapäevani. Seega on varieeruvus ajas ja stiilides suur ning põhjalik. Õppekavas ei ole kirjas, mis järjekorras peab kursuste teemasid võtma ning määratud pole ka raamatute lugemise täpne järjekord. Sinna on välja toodud valik teoseid, millest kool või kursuse juhendaja ise valiku teeb, mis järjekorras raamatuid lugeda. Nimekiri erineb kooliti. Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased ,,Carmenit", ,,Dekameroni", kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal ,,Stepihunti", ,,Katku" jm. Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. (Kuressaare lasteleht 2013). 2
............................................................ lk 7 3.4. Kohustuslik kirjandus teistes ainetes .................................................................... lk 7 Kokkuvõte .............................................................................................. lk 8 2 Sissejuhatus Käesolevs töös tuleb vaatluse alla 8.b klassi õpilaste arvamus kohustuslikust kirjandusest. Küsitluse käigus teeme kindlaks, kui palju loetakse kohustuslikku kirjandust ja, mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi, kohustusliku kirjanduse valdkonnas. Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada ülevaade mängude loomisest ning kuulsamatest mängudest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste mängude mängimise uurimiseks koostasin ning viisin läbi küsitluse. Selle materjali põhjal on valminud uurimus. · Esimeses peatükis tutvustatakse uurimismeetodit ja vastajate valimit.
Linnakoolis 82% poistest ja kõik tüdrukud. 100% tüdrukutest ja 83% vastasid, et helkur on vajalik. Need poisid, kes ei valinud seda varianti, valisid 1 poiss maakoolist ja 3 poissi linnakoolist, et helkur on ainult mõnikord vajalik. Tulemused on näha joonisel 2: Joonis 2: Kui teadlik oled helkuri vajalikkusest? Uurimustööga taheti ka välja selgitada, kes ja kus on tutvustanud õpilastele helkuri kasutamist. Maakoolis oli helkurit tutvustanud 57% poiste ja 25% tüdrukute vastuste põhjal õpetaja koolis , teiseks valikuks oli maakoolis, et helkurit on tutvustanud lapsevanemad kodus, nii vastas 43% poistest ja 75% tüdrukutest. Linnakoolis vastati aga järgnevalt: 1 poiss vastas, et helkurit on tutvustatud talle televiisoris, 17,6% poistest vastas, et politsei koolis, 35,2% poistest vastas, et lapsevanemad kodus ja 41% poistest vastas, et õpetajad koolis on tutvustanud neile helkurit. Linnakooli tüdrukud vastasid, et 19% neist on helkurit tutvustanud
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
19 KOKKUVÕTE Käesolev uurimus uuris põhikooli astmete lõpuklasside (3.,6. ja 9.) õpilaste õpiharjumusi. Töös anti ülevaade küsitluses osalenud õpilaste õpiharjumuste tasemest. Töö valmis etapiviisiliselt. Esimene etapp: autor tutvus teemakohase materjaliga, mille käigus leidis küsimustiku, mida ta sai oma töös kasutada. Teine etapp: autor viis läbi küsitluse, pärast mida ta tegi kogutud andmete põhjal analüüsi. Kolmas etapp: autor koostas materjalidest tevikliku uurimistöö. Küsitluse vastustest ja analüüsist saab järeldada, et enamus õpilasi oskab oma aega kooli- ja eraelu vahel planeerida; noored ei loe piisavalt ajalehti; vanemad õpilased eelistavad õppida vaikses keskkonnas; Kiviõli 1. Keskkooli õpilased eelistavad õppida pigem ühes ja samas kohas kui igakord erinevas kohas;
2. Õhutajad aitavad kiusaja tegevusele kaasa; 3. Eemalehoidjad püüavad endale tähelepanu mitte tõmmata, kuid oma näilise neutraalse hoiakuga õigustavad nad kiusamist ja lasevad välja paista, et see ei puutu neisse; 4. Kaitsjad kaitsevad ohvreid. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 21) 2. Meetodid 2.1 Valim Käesolevas uurimuses osalesid Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. Klasside õpilased. Valimisse kaasasin kõik küsitluse päeval koolis olnud õpilased ehk 187 õpilast. 187. õpilasest oli 106 tüdrukut ja 81 poissi. Oma valimiks valisin just Tamme Gümnaasiumi üheksanda ja kümneneda klassi õpilased, sest soovisin kindlaks teha, kas koolikiusamine erineb enam õpilaste seas, kus on pikalt grupina koos tegutsetud või 10. klassis, kus klassikollektiiv on uus. 2.2 Uurimusinstrumendid Käesolevas uurimustöös kasutasin mõõtvahendina ankeeti (vt. Lisa 1). Küsimustiku koostasin ise. Kokku oli 7 küsimust
Joonisel 5 on näha, et 1 poiss 8-st teab ja hoidub interneti ohtudest. 5 poissi 8-st ei tea, kuidas hoiduda internetiohtudest, kuid 3 neist sooviksid teada. 2 poissi teab, kuidas hoiduda interneti ohtudest. 9 Kokkuvõte Töö käigus sain teada, et paljud noored ei tea, millised ohud võivad internetis esineda. Interneti allikatest sain informatsiooni selle kohta, mis on levinuimad internetiohud ja kuidas neist hoiduda. Läbi küsitluse sain teada, et tüdrukud on internetiohtudest rohkem teadlikumad kui poisid ja samuti tüdrukud teavad kuidas hoiduda internetis esinevatest ohtudest. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.taninfo.ee/index.php?id=10700 2. http://www.targaltinternetis.ee/noortele/ 11 Lisa 1 Küsitlus „õpilaste teadlikkus interneti ohtudest“
Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased. Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid. 3 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele Sport on noorukitele tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks, et kujuneksid regulaarsed liikumisharjumused ja hea füüsiline vorm. Tänu sportlikule aktiivsusele
eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud. Praegusel hetkel noored ei loe raamatuid oma vabadel hetkedel ning koolis kohustuslik kirjandus tundub neile ahistavana. Põhisõnum
....................................... 8 1.4 Slängi muutumine.......................................................................................... 9 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada........................................................ 10 II UURIMISTÖÖ TULEMUSED ........................................................................... 11 2.1 Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste vastuste analüüs ................ 12 2.2 Salva/Rock korvpallimeeskonna ja õpilaste vastuste erinevused ................. 15 2.3 Tänapäevase ja varem kasutusel olnud slängisõnavara erinevused ............. 17 KOKKUVÕTE .................................................................................................... 19 KASUTATUD KIRJANDUS ................
METOODIKA 2.2 Uuringu disain Uurimustöö eesmärkide saavutamiseks koostati anonüümne kirjalik küsimustik. Selle koostamisel tugineti töö eesmärkidele ja varasematele samalaadsetele uuringutele Eestis ja mujal maailmas. Põhiuuring viidi läbi 2011. aasta novembrist kuni 2012. aasta mai alguseni. 2.2 Valim Uurimustöö valimisse kuulusid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 10.-12. klassi õpilased. Valim ei esinda laiemat üldsust, vaid ainult KSG gümnaasiumi õpilasi. KSG-s õppis küsitluse läbiviimise ajal (aprill 2012) 168 õpilast, neist 80 poissi ja 89 tüdrukut. Kokku täitsid küsimustikku 103 õpilast. Nendest 57 olid tüdrukud ja 46 poisid. Need õpilased moodustasid kõikidest praegu meie gümnaasiumiosas õppivatest õpilastest 59,5%. Kõikidest poistest vastas küsitlusele 58% ja tüdrukutest 64%. Valimist arvati välja küsimustikud (3), millel polnud märgitud mitte ühtegi vastust (2) ning rikutud küsimustikud (1)
09.09 (19.03.2011) 13 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 4.1 Üldandmed küsitluses osalenute kohta Küsitlusele vastasid Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilased vanuses 11.-16. aastat. 154-st põhikoolis õppijast vastas küsitlusele 139 õpilast. Neist 79 moodustasid tüdrukud ja 60 poisid. Küsitlus oli anonüümne, avatud ja valikvariantidega. Küsitluse jagasin kahte ossa. Esimese osa moodustasid küsimused treeningutest ja teise osa küsimused olid käsipalli jälgimisest. Analüüsisin igat klassiastet eraldi. 4.2 Treeningutest osavõtt Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside küsitletud 139-st õpilasest tegeleb käsipalliga 32 õpilast, kellest kõik on poisid (joonis 1). Tüdrukud käsipalliga ei tegele, sest neil puudub treener. 19 tüdrukut tunnistas, et tegeleks käsipalliga, kui Kehras toimuks tüdrukute käsipalli treeningud.
tarbijakaitse, 2013) Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke ja kas nad on kursis energiajookide kahjulikkusega. Sõnastasin kaks uurimisküsimust, milleks on: ·Mil määral ning mis põhjusel Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin küsitluse, kus on 9 küsimust. Metoodika on kvantitatiivne. Küsitluse viisin läbi Mustvee Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilaste seas. Töö koosneb 12 leheküljest, 3 joonisest, 1 lisast, tabelid puuduvad. Sooviksin tänada abistamise eest oma juhendajat Ene Lüüsi, uurimistöö aluste õpetajat Maili Vaherit ja küsitluses osalenud õpilasi. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE
Põlva Ühisgümnaasium Sandra Rüütli 11.b klass LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI ALGKLASSIDES Uurimistöö Juhendaja: õp- logopeed E. Palo Põlva 2014 SISUKORD SUMMARY ............................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .........................................................................
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid. Läbi muusika kuuleme lugusid meist endist. Need lood on aga sõltuvalt inimestest väga erinevad.[1] Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida, kui tähtsaks hindavad muusikat PJG 6-7.klasside õpilased ning millist muusikat nad armastavad kuulata. Püstitati järgnevad uurimisküsimused: 1. Millist stiili muusikat eelistavad kuulata pjg 6-7.kl õpilased
vanusegrupis vastasid jaatavalt kõik õpilased (Joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel 13 korral alkoholi tarvitanud 89,4%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007). Neid andmeid kinnitavad ka uurimistöö tegijate küsitluse tulemused. Uurimitöö tegijate arvates on alkoholi mittetarbijate osakaal (29%), seepärast, et küsimusest ei ole õigesti aru saadud. Vastanud ei loe alkoholi tarbimiseks ka väikest kogust, mida on neile pakutud vanemate poolt. 3.2Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus ühe kuu jooksul Joonis 2. Alkoholi tarbimise sagedus 1 kuu jooksul Ülenurme Gümnaasiumi 15-16 aastaste meeste (n=34), 18-19 aastaste meeste (n=24), 15-16 aastaste naiste (n=23) ja 18-
1819 aastaste vanusegrupis (n=23) vastasid jaatavalt kõik õpilased (joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16 18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Noored alkoholi... s.a.). Neid andmeid kinnitavad ka meie küsitluse tulemused. Joonis 1. Alkoholi tarvitamise kogemused. Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul ?1 1x kuus 2 2-3x kuus 3 4-6x kuus 4 7-10x kuus 5 rohkem kui 10x kuus 6 - muu 1314aastaste (n=14) vanusegrupis tarbisid alkoholi 1x kuus kaheksa õpilast, 23x kuus tarbis üks õpilane ja variantidele 4-6x ja rohkem kui 10x kuus vastasid samuti mõlemale 1 õpilane. Antud vanusegrupis jätsid küsimusele vastamata kolm õpilast. 1819aastaste
Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavaliselt noori vaatajaid ei huvita. Samuti ei arenda need lugemisoskust, väljendamisoskust ja arusaamist nii palju, kui teosed. Noorena loevad pea kõik lapsed hea meelega raamatuid, kuid et ka teismelisi raamatute juures hoida, tuleks teha midagi enamat kui lihtsalt kohustuslikku kirjandust peale suruda. Noor peab aru saama, et lugemine on ajaviide, mitte kohustus. Samuti tuleks noorele arusaadavaks teha, et ei filmid ega ümberjutustused asenda raamatuid, sest väga palju sisust ning tarkusest läheb kaotsi.
NORMAALJAOTUS Normaaljaotus on nii teoorias kui praktikas kõige sagedamini esinev jaotus. See jaotus eeldab, et nähtusel on mingi keskmine tase, mille ümbruses varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele väga lähedase jaotusega. Joonis 1. Normaaljaotuse graafik Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomustada standardhälb
....................... 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 2.3 Andmetöötlus ................................................................................................................ 11 3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 3.1 Vastanute üldine liigitus .............................................................................................
....................................................................................................13 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas........................................................................................................................................15 3.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas...16 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................28 LISA1 Küsitlus..........................................................................................................
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on
KOHILA GÜMNAASIUM xxxxxxxxxxx 8.b klass NOORED JA ALKOHOL Uurimistöö Juhendajad: õpetaja xxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx 2011 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal "Alkohol ja Noored". Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada 8.b. klassi õpilaste alkoholi tarbimise harjumused. Selle saavutamiseks viisin klassis läbi uurimislehe. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded: · Määratleda varasemate uurimuste põhjal alkoholi tarbimine noorte seas. · Viia läbi küsitlus 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise väljaselgitamiseks. · Analüüsida ja üldistada varasemate uurimuste ja vaatluse põhjal 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimist. · Teha järeldused 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise kohta. 1. TEOREETILINE OSA Alkoholi tarvitamine on muutunud noorte seas viimasel a
Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsimustele: millega noored nägu hooldavad, mis aknet põhjustab ja millises piirkonnas seda enim esineb, kuidas meikimine vistrikele mõjub ning kuidas akne ja aknearmid inimest muudavad. Eesmärkide saavutamiseks ja küsimustele vastuste saamiseks viidi gümnaasiumi kolmes kõige suuremas klassis läbi paberil ankeetküsitlus, kus oli seitse teemapõhist küsimust. Uurimistöös selgus, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas on akne levinud nahahaigus ning õpilased on teadlikud aknet tekitavatest teguritest. Tüdrukud kasutasid rohkem erinevaid nahahooldustooteid ning oskasid meikimise mõju nahale paremini hinnata kui poisid. Suurem osa õpilastest ei pidanud akne või aknearmidega inimest inetumaks kui
vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (3 [9. aprill. 2011]) 10 4.Uurimus 4.1 Metoodika Viisin läbi küsitluse (lisa 1) 7.-8. klasside Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste seas, et välja selgitada kui hästi oskavad nad ära tunda ja põhjendada inimeste emotsioone vaadeldes ainult nende nägu ning kehahoiakut. Kokku vastas 32 tüdrukut ning 16 poissi. Hüpoteesiks on , et teismeliste noorte vahel ei esine soolisi erinevus kehakeele lugemisel. 4.2 Tulemused ja analüüs Esimeses ülesandes palusin õpilastel selgitada, mis on kehakeel
Küsitluse lõpus palutakse kokkuvõtlikult hinnata oma teadmisi filmimuusikast. Olgu mainitud, et poiste ja tüdrukute teadmiste erinevusi võrreldakse vaid nende filmimuusika loojate tundmises, keda küsitluses ei mainita. Uurimistöö esimeses peatükis uuritakse erinevate veebilehtede abil filmimuusika olemust, ajalugu, funktsioone filmis ja selle loojaid. Teises peatükis käsitletakse tervet 131. lendu hõlmava küsitluse tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldus, mis toetub esimeses peatükis välja toodud faktidel. Autor tänab oma juhendajat, õpetaja Eve Karpi, hea koostöö eest ja kõiki küsitlusele vastanud õpilasi. Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii
kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva uurimistöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
