Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Loodus..........................................
A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus....................................
Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus Majanduse tugevad küljed:
suurima sadama Valparaiso ümbruses. Orgudes, kuhu Andidest voolavad jõed toovad rikkalikult vett, kasvatatakse puu-ja teravilja ning viinamarju. Viinamarjad tõid Tsiilisse hispaanlased, et saada armulauaveini. Nüüdisajal peetakse Santiago ümbruse orgude viinamarjaistandikke Ameerika parimaiks. Tsiili punased ja valged veinid on nii hinnatud, et neid eksporditakse kõikjale üle maailma. Piki Vaikse ookeani rannikut on tähtsal kohal ka kalandus. Tsiili naaberriikideks on Peruu, Boliivia ja Argentiina. Tsiilist võib leida peaaegu kõiki maailmas leiduvaid kliima ja maastikutüüpe alates veetust ja viljatust Atacama põhjas kuni Hoorni neeme lumega kaetud kaljudeni. Tsiili kliima on äärmiselt mitmekesine. Põhjaosas ,kus asub ka maailma kõige kuivem kõrb Atacama, on taevas sageli pilvine ja ilm nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas on muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
1949. aastal kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Stalini järel 1953. aastal läks võim Lavrenti Beriale, kes alustas uuendusi. Alustas suhete normaliseerimist, liiduvabariikidele anti rohkem vabadusi. Tema kõrvaldati ning siis tuli Nikita Hrustsov. Tühistas osa Beria uuendis, kuid siiski tekitas sulaperioodi. Korea sõda. 1950-1953. Põhja-Korea NSVLi ja Hiina toetuse tungis kallale L-Koreale, vallutas suure osa. ÜRO kindral MacArthur tungis ka sisse ja olid edukad. Aasta lõpus aga NSVLi toetused Hiina oma vägedega ÜROle kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Berliini ülestõus 1953. Sakslased lootsid juba võõrvõimu alt pääseda, ülestõus. Lääneriigid ei osanud reageerida, ülestõusnud jäeti saatuse hooleks, sest ei julgetud vist aidata. Ülestõus suruti maha kiirelt. Sõjaseisukord kuulutati välja. Poola streigid 1956. Meeleavaldajate pihta avati tuli, kuid siiski pidid Poola kommunistid
· 1970-ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel (põhjuseks pidev tarbimise suurendamine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest). · Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. 12%). tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; 1980.a. ~10%) tootmine langes ja hinnad tõusid · Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. · 1981.a. USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (NB! USA puhul nimetatakse reaganoomikaks):
seadused. Kõik see muutis Thatcheri Suurbritannias võrdlemisi ebapopulaarseks. Kogu oma valitsemisaja oli tal küsitluste järgi rohkem vastuseid kui toetajaid. Ent kui kätte jõudsid järjekordsed valimised, siis läksid inimesed valimiskastide juurde ning hääletasid taas konservatiivide poolt. Nii võitis Thatcher kokku kolmed valimised, olles võimul kauem kui ükski teine Suurbritannia peaminister enne teda. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon vähened ning raha väärtus stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi Suurbritanniasse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime. Suurbritannias majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas omakorda tööpuudust ning tõstis rahva elujärge. Edukas oli ka Thatcheri välispoliitika. Ta arendas tihedat koostööd USAga, parandades sellega Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni
Chiang Kaishek 5.Jaapan ● Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine. ● 1931.rünnati Hiinat. Hõivati Mandžuuria ja rajati seal Mandžukuo keisririik. Mandžukuo keisririik. 6.Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus. Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Sekassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7.Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina. Ladina-Ameerika nähti väljarännumaana. KORDAMINE: India Nehru Ghandi pisutski chiang khasek ataberk leni riefenstahl rezisöör stalin atatürk mussoliini haile st gestapo maffia genfi rahvasteliit korporatsioonid - kõik pidid kuhugi kuuluma pakt B-K kellogi pakt NEP nsv liidu majanduspoliitika uus kollektiviseerimine westminsteri statuut versalles süsteem hitleri noored/ugend SA- pruunsärklased saksamaa SS nkvd gulag vangilaager 5 aastakud
Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsioonimoodustasid juudid 8% elanikkonnast. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceutaja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest.
1970.aastate algul tabas USA-d majanduskriis. Selle põhjusteks olid: 1. suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja Vietnami sõda, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile) 2. nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse.
Peavaenlasena nähti USAd 1931 rünnati Hiinat. Hõivatud Mandžuura ja rajati seal Mandžukuo keisririik 6. Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Selassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7. Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Maailmasõdade vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina Ladina-Ameerikat nähti väljarännumaana Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti jagunes 11 maakonnaks. Riigikord 1920 hakkas kehtima põhiseadus. Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu eest. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Riigipea puudus
1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes. Riigi soli 6 miljonit talupoega, kellel oli maad alla 1 hektari. Hidalgo - hispaania aadlik. 1.6.2 SISEPOLIITKA Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6
ulatuslikult punast terrorit. Valitsusväed suutsid nn. "Baieri vabariigi" likvideerida, kuid 1920.aastate algul kujunes SKP oma mõjukuselt tugevamaks komparteiks läänemaailmas. 1923. a. kujunes Weimari vabariigis raske olukord. Et Saksamaa ei suutnud tasuda reparatsioone, millest oluline osa anti üle kivisöena, okupeeris Prantsusmaa Ruhrimaa, et võtta seda jõuga. Sakslased võtsid kasutusele passiivse vastupanu - lõpetasid söe tootmise. Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata. Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler.
Moskva pumpas raha I-Smle, et selle atraktiivsust tõsta. L-SML üritati esialgu rakendada plaanimajandust ning usaldada riiklikku kontrolli Sotsiaalne turumajandus L-SMl – kristlike demokraatide majanduseksperdid suutsid veenda USA sõjaväeadministratsiooni, et kontrolli asemel tuleb usaldada inimeste vaba algatust ja turumajandust; majandus tuli üles ehitada, et oleks võimalik pakkuda sotsiaalset heaolu o 1948 Radikaalne rahareform - suruti alla inflatsioon, must turg kadus, kauplused täitusid kaupadega, vabastati ettevõtlus piirangutest, kulutused võeti kontrolli alla; L-SM majandus hakkas kiiresti arenema o Kaasa aitasid ka Marshalli plaan ja tööstuse tehniline uuendamine o Tehaste tehnika vahetati välja, see andis tööstusele konkurentsieelise o Eluolu paranemise tõttu põgenes sadu tuhandeid idasakslasi läände
Võttis vastu I PS. I PS-15.06.1920 Seaduste kogu Koalitsioonivalitsus-mitme erakonna valitsus Rahvasteliit 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Balti liit-1920-1930 aastatel kavandatud Soome-Eesti-Leedu-Poola poliitiline, sõjaline ja majanduslik liit. Eesti-Läti kaitseliidu leping-1923 aastal sõlmitud vastastikune kaitseleping Maareform-1919 riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, loomad jms I majanduskriis- ülelaenamine, inflatsioon Uus majanduspoliitika-1924.a valitsus sekkub majandusse II majanduskriis-raske kriis, mis sai alguse USAst ( suur depressioon) Krooni devalveerimine- rahanduse range kokkuhoiu poliitika ERAKONNAD Vasakpoolsed Tsentrierakonnad parempoolsed · Eesti Sotsialistlik · Eesti Tööerakond · Põllumeeste kogud Tööliste Partei (O.Strandmann) (K.Päts) ( A
arv, suurenes diplomeeritud spetsialistide nind teeninduses töötavate inimeste osa, hoogustus väikeettevõtlus Riikide edukuse määras nende suutlikus uutele vajadustele kiirelt reageerida (lääs arenes, ida jäi maha) Lääne majandust tabas 1970 energia- ja toorainekriis. Nafta hing oli 4x kallinenud. Tööstusriikides vähenes tootmine,ettevõtteid suleti (polnud turgu) Tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon stagflatsioon. Ühendriikides lisaks majanduse langusele ka Vietnami sündroom ehk arusaamine oma suutmastusest maailmas midagi muuta. 1974 Watergate'i skandaal Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal Demokraatliku Partei peakorterisse paigaldatud pealtkuulamisseadmes. Selle avalikustamisel astus Nixon tagasi. Samal ajal tuli avalikkuse ette hulk dokumente, USA juhtkonna ja sõjaväelaste pettusest õigustamaks Vietnami sõda. Konservatiivne revolutsioon:
soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. 14. juuli 1789 Bastille vallutamine revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla. Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi. Lafayette oli kuulus kindral, olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette'i ka poliitikasse. Louis XVI reaktsioon oli sündmustele laveeriv, ta kutsus Necker'i ministrikohale tagasi. Rahvas pettus Necker'is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt. 4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult aasta pärast. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon
kutsumist. Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama nõukogude survega. Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua. Seati sisse riiklik vilja ja kütuse monopol, rikastele pandi lisamaksud, seati sisse progressiivne tulumaks. Ajutine Valitsus otsustas esimeses maailmasõjas osalemist jätkata. Rahva rahutuste vastu oli Ajutine Valitsus sunnitud kasutama jõudu. Enamlased otsustasid võtta suuna relvastatud ülestõusule, sest hetk oli sobiv. Kindral Kornilov tegi katse kehtestada sõjaline diktatuur, kuid tänu enamlastele see ebaõnnestus. Oktoobripööre Enamlased moodustasid relvastatud salku Punakaarti. Ööl vastu 8ndat novembrit 1917a. arreteerisid enamlased ajutise valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. Teine Nõukogude konkress moodustas esimese vaimuparteilise Nõukogude valitsuse. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissaarideks ja valitsust nimetati Rahva Komissaaride nõukoguks
president. Itaalia avalikkust on häirinud riigi kõrge korruptsioonitase, näiteks Silvo Berlusconit on korduvalt süüdistatud altkäemaksudes ja maksupettustes. 2002 aastal toimus Itaalia tähtis rahandussündmus: liirid asendati eurodega. 8 Benito Amilcare Andrea Mussolini Hüüdnimi itaalia keeles Duce 'juht'.29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945. Oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levin
Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded: läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa idarinne: Venemaa vs Saksamaa ja Austria-Ungari Sõda läänerindel Saksa sissetung neutr Belgiasse, aug 1914. Belgia kangelaslik vastupanu. (kuningas Albert) 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. Saksa vägede peatamine Marne'i jõel. Sept ,1914 25 km kaugusel Pariisist. Kindral Joffre. Läänerinne 1915 1916 Positsioonisõda e kaevikusõda. Rinne ulatus La Manche'i väinast Shveitsini Rinde paigalpüsimine. Rinne nihkus u 30 km Sakslaste läbimurdekatsed: Ypres'i lahing (gaas)1915 Verduni lahing ("hakklihamasin") hukkus ligi 1mln meest, 1916 Somme'i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine
soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. 14. juuli 1789 Bastille vallutamine revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla. Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi. Lafayette oli kuulus kindral, olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette'i ka poliitikasse. Louis XVI reaktsioon oli sündmustele laveeriv, ta kutsus Necker'i ministrikohale tagasi. Rahvas pettus Necker'is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Kuulutas rahva kõrgemaks võimukandjaks.
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kr
1979. a. parlamendivalimised võitsid konservatiivid ja peaministriks sai nende liider Margaret Thatcher, kes oli esimene naispeaminister Euroopa ajaloos. Thatcher lubas teha lõpu sotsialismile Suurbritannias. Ta erastas peaaegu kõik tööerakondlaste poolt viimastel aastakümnetel natsionaliseeritud ettevõtted ja kärpis ametiühingute õigusi. Mahajäänud ja arenguvõimetute tööstusettevõtete doteerimine lõpetati. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus jäi püsima. Thachter võttis esimesena tööstusriikidest Inglismaal kasutusele nn. jäiga rahanduspoliitika, mida on hakatud kutsuma ka monetaristlikuks majanduspoliitikaks. Monetarismi tähtsaim teoreetik oli Chicago ülikooli majandusprofessor Milton Friedman, kes väitis, et riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui üksnes ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel
Alustati sundkollektiviseerimisega, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitööle või Siberisse. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem - GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa
Siiski ei täitunud Põhja ootused mäss kiirelt maha suruda. Enamik ohvitsere pärines Lõunast. Kodusõja algul olid edukad lõunaosariiklased. 1863.aastal algas Kodusõja käigus murrang. 1- 3 juulini toimus verine lahing Gettysburgi juures. Lõunaosariiklaste väed said lüüa ja kaotasid 25 000 meest, seevastu põhja kaotused olid 15 000. 1864. aastal valiti Lincoln uuesti presidendiks ja siis võeti vastu ka uus sõjaplaan, mis nägi ette tungimist vastase territooriumile. Kindral Shermani juhtimisel tungiski Põhja armee Georgia osariiki, kus pandi toime suured laastamised. Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni. Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi. 9. aprillil 1865 kapituleerus Lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud.
· ,,tasuta juust on vaid hiirelõksus" b) Sisu: · vaba ettevõtluse toetamine · denatsionaliseerimine erakätesse 1/3 riigiettevõtteid (raudtee, telekom...) · range rahanduspoliitika · a/ü õiguste kärpimine · maksude alandamine c) Tulemused: · loodi arvukas keskkiht, kes toetas konservatiive · vähenesid sotsiaaltagatised, suurenes varanduslik kihistumine · vähenes tööpuudus ja inflatsioon · majandustõus ja ettevõtete konkurentsivõime kasv d) Levik: · levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse · taasiseseisvunud Eestis Mart Laar ,,Thatcheri parim õpilane" 4. Põhja-Iirimaa a) 1922 UK koosseisus: · olukord rahulik 1960ndate lõpuni b) Kriis: · majandusraskused (UK mahajäänuim osa) · katoliiklaste rõhutud seisund (1 miljon protestanti ja 0,5 milj. katoliiklast) võim protestantide käes ka
rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. Rikastumise lootuses osteti
(iseseisvusmanifest) · Seejärel SB-l õnnestus vallutada NY ja Philadelphia · 1776 sõja pöördepunkt Saratoga lahing (NY): ameeriklaste võit ja SB alandav kaotus (ameeriklased said 5 800 sõjavangi) ... alles seejärel Euroopas levis arvamus, et ameeriklased võivad võita. Vabatahtlikud ja ameeriklaste välisliitlased · Ameeriklaste vabadusvõitlus innustas paljusid valgustusajastu eurooplasi · Vabatahtlikud nt: Prantsuse kindral markii La Fayette, Preisi kindral vpn Steuben (Mõlemad olulised Washingtoni armee koolitajad) Poola vabadusvõitleja Kosciuszko. · Prantsusmaa oli aastast 1776 alates toetanud ameeriklasi majanduslikult (relva ja laskemoonaga) · B.Franklin oli ameerilaste saadik Prantsusmaal: otsis aktiivselt tuge Välisliitlased · 1778 sõlmis abs. Prantsusmaa poliitlilise liidu vabariikliku P-Ameerikaga: Iseseisvuse tunnustamine ja kaitseleping ehk sõja sõja jätkamine koos seni kuni SB
eesotsas Eisenhower'iga oli sellega saanud Saksamaa oma kontrolli alla. Dönitzi valitsust ei tunnustatud, 23. mail nii president kui kantsler arreteeriti. Selle asemel otsustati luua Liitlaste Kontrollnõukogu (Alliierter Kontrollrat), mille legitiimsus Saksamaa valitsemises määrati 5.06.1945 Berliini deklaratsiooniga. Liitlasriike esindasid nende armeede ülemjuhatajad: USA kindral Eisenhower, Briti feldmarssal Montgomery, NSV Liidu marssal Georgi Zukov ja Prantsusmaa kindral Lattre de Tassigny. 1.07.1945 jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. USA sai Baieri, Hesseni, Baden-Württembergi põhjaosa ja Bremeni. Suurbritannia sai Schleswig-Holsteini, Hamburgi, Niedersachseni ja Nordrhein-Westfaleni. Prantsusmaa sai Rheinland-Pfalzi ja Baden-Württembergi lõunaosa. 5 Schäfer (sünd. 1921) kuulus Hitlerjugendisse, põgenes peale süüdistust pedofiilias Tsiilisse ja rajas seal
Palju vigastatuid, surnuid Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide abil sai Saksa armee kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma Verduni lahing- 1916a veebruarist novembrini. Saksa üksused asusid rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Saklastel ei õnnestunud prantslasi murda ja armeed verest tühjaks imeda. Somme'i lahing- 1-juulist nov lõpuni 1916. Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi Jüüti merelahing- 31 mai 1916
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
