Argentiina (0)

A r ge n t i i n a
 Sisukord
Sissejuhatus 
 Eelkoloniaalperiood 
  Hispaania  vallutus 
Vabadusvõitlus ja iseseisvumine 
Iseseisev riik ja tänapäev 
Ühiskond 
Kultuur 
Kokkuvõte 
Kasutatud kirjandus 
Sissejuhatus
Pealinn                      Buenos  Aires
Pindala                     2 766 890 km²
Riigikeel                        hispaania
Rahvaarv 40 117 100 (2010)
Rahvastiku tihedus 14,5 in/km²
President   Cristina Fernández de  Kirchner
Iseseisvus
9. juulil 1816
Rahaühikpeeso 
Ajavööndmaailmaaeg −3
E e l k o l o n i a a l p e r i o o d  
Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid  Argentina  alad suhteliselt hõredalt 
asustatud rändrahvaste poolt. Loode­Argentinas elanud Diaguitá­ indiaanlased  olid 
laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, 
metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste 
seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa 
keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus.
Hispaania vallutus
Tegelik koloniseerimine algas veebruaris  1536 , mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner piirkonnas Pedro de Mendoza, kes samal 
aastal rajas  Santa  María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires.  1541  tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa.
Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja  Peruus , hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda. Samal ajal 
hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele.
1537  rajasid hispaanlased Asuncióni linna, millest sai baas edasiseks ekspansiooniks La Plata piirkonnas.
Koloniseerimine lähtus ka Boliiviast ja Tšiilist. Rajati Mendoza (1560), Tucumán (1565), Córdoba, Santa Fé (1775) ja Salta (1585).
Hispaania vallutus
Juan  de Garay rajas alalise Hispaania koloonia Buenos Airese ümbrusse  1580 , kuigi algsed 
asukad  olid tulnud maitsi Peruust. Sellega rajati Buenos Aires uuesti.
1613 asutati Córdoba ülikool.
Kui Hispaania oli umbes 1540 oma mõjuvõimu Ameerikas kindlustanud, haldas ta endale 
kuuluvat Ladina­Ameerikat kahe asekuningriigi kaudu. Need olid Uus­Hispaania asekuningriik, 
mis hõlmas USA alasid, Kesk­Ameerika ja Lääne­India, ning  Peruu  asekuningriik, mis hõlmas 
Lõuna­Ameerika, välja arvatud Portugali mõjusfäär.
V a b a d u s v õ i t l u s   j a   i s e s e i s v u m i n e  
Majanduse pideva tõusuga kasvas kreoolidest suurmaaomanike ja kaupmeeste vastupanu 
koloniaalrežiimile. Tekkis kolonialismivastaneopositsioon 
Pärast Hispaania­Prantsuse sõjalaevastiku  purustamist   Trafalgari  
lahingus 1805 püüdsid britid 1806 hõivata La Plata  lahte , ent kreoolidest ja 
 mulattidest  moodustatud maakaitsevägi  Santiago  de Liniersi ja  Juan  Martín de 
Pueyrredóni juhtimisel kaitsesid 1807. aastaks edukalt Buenos Airest, mida rünnati juunis 1806. 
Võit Briti ekspeditsioonikorpuse üle tõstis kreoolide eneseteadvust ja nende püüdu nõrgendada 
Hispaania ülemvõimu.
Va b a d u s v õ i t l u s   j a   i s e s e i s v u m i n e  
Pärast Napoleon I  kallaletungi  Hispaaniale 1808 tekkis avalik iseseisvusliikumine. 25. mail 1810 kukutasid Buenos 
Airese elanikud  asevalitseja   ning võim läks üle huntale. Hispaanlaste vasturünnak nurjus Suipacha lahingus 7. 
novembril 1810.
Aastal  1813  jaotati asekuningriigi alt vabanenud piirkonnad 14 provintsiks. 
9. juulil 1816 kuulutati Tucamáni kongressil ametlikult välja Lõuna­Ameerika Ühendprovintside (hiljem La Plata 
Ühendprovintsid) sõltumatus Hispaaniast. Selle deklaratsiooni mõju jäi kohalikuks. Paljud asekuningriigi 
piirkonnad otsisid oma teid. 1811  eraldus  Paraguay.
1817 ületas San Martíni armee  Andid  ning aitas otsustavalt kaasa Tšiili ja Peruu vabanemisele.
I s e s e i s e v   r i i k   j a   t ä n a p ä e v  
Järgnesid tormilised sisepoliitiliste konfliktide  aastad, mille käigus 
eraldusid 1825 Boliivia ja 1828 Uruguay.
1819 võeti vastu Argentina liitriigi põhiseadus.
1829 sai Buenos Airese provintsi kuberneriks rikas caudillo Juan 
Manuel de Rosas.
Buenos Aires kuulutas 1854 end iseseisvaks. 17. septembril 1861
I s e s e i s e v   r i i k   j a   t ä n a p ä e v  
20. sajandi alguseks oli Argentinast saanud üks Lõuna­Ameerika tähtsamaid riike
25. mail 2003 astus ametisse  president  Néstor Kirchner. Tema esimeste reformide seas oli 
diktatuuriaegsete kurjategijate immuniteedi kaotamine. 
Tekkis elanikkonna iseorganiseerumine piquetero'de nime all. Nad hankisid riigist sõltumatult ise toitu 
ning korraldasid haridust, keeldudes riigi abist.
28. oktoobril 2007 toimunud  presidendivalimised  võitis Néstor Kirchneri abikaasa Cristina Fernández 
de Kirchner, kes astus ametisse 10. detsembril.
Ühiskond
Ajalooliselt Argentina on  tihedamalt  seotud Euroopaga kui teiste 
riikide läänepoolkeraral . 
Argentiina  inimesed tundsid rohkem sugu Hispaania , Itaalia ja 
Prantsusmaa rahvaga ,kellega pikka aega neil on  olnud tihedad 
kultuurilisied sidemed. 
Kultuur
Argentiina kunstis, arhitektuuris, kirjanduses, elustiilis on tunda side 
Euroopaga. Eriti on see märgatav kirjanduses. 
Argentiina kirjanikud maailmatasemel ­ Jorge  Luis  Borges, Julio 
Cortázar Adolfo Bioy Casares,  Ernesto  Sabato, Manuel Puig, 
Osvaldo Soriano, Andahazi Federico.
Kultuur
Tõenäoliselt kõige  populaarsem  osa Argentina kultuuriis on   tango
Kultuur
 Professionaalse  teateri ajalugu algas  XVIII  sajandil. Aastal 1757, Buenos Aires, oli esimene 
hoone teater. 
Tuntumad filmid:099 Central  2002
90­60­90 modelos ­1996­1997
Alma Pirata 2006, 
Amas  de casa desesperadas 2008
Antonella 1991,
Casi ángeles ­ 2007­2010,
Culpable de  este  amor – 2004
Don Juan y su  bella  dama 2008,
KULTUUR
Argentiina köök on väga  mitmekesine , sest uusi retsepte nad 
laenasid Mehhikost, Peruust, Brasiiliast, Tšiilist. Argentiina köögil 
valitseb liha ,kõige sagedamini­ veiseliha.
Kokkuvõte
Argentiina hõlmab enamiku Lõuna­Ameerika lõunaosast
Argentiina on vabariik.President on nii  riigipea  kui valitsusjuht.
Rahvastik  räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani 
keelt.
Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil
Argentiinal on  rikkas  kultuur
Kasutatud allikad
http://ru.wikipedia.org/
www.google.com
http://
www.kwintessential.co.uk/resources/global­etiquette/argentina.html
www.youtube.com

Document Outline

• Slide 1
•  Sisukord
• Sissejuhatus
• Eelkoloniaalperiood
• Hispaania vallutus
• Hispaania vallutus
• Vabadusvõitlus ja iseseisvumine
• Vabadusvõitlus ja iseseisvumine
• Iseseisev riik ja tänapäev
• Iseseisev riik ja tänapäev
• Ühiskond
• Kultuur
• Kultuur
• Kultuur
• KULTUUR
• Kokkuvõte
• Kasutatud allikad