vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik mõtlemine on: - Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires - Kontrollitav - Päritolu on selge Need tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema. Institutsionaalne definitsioon - Teadus on see, mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadus = institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reeglid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, perekonna jms. kohta.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest.
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus.
loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima.
Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust, sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Ajalooteadus vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut, ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi,mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib võõraid kultuure. Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine.
Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia
-Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( näit. religioon, pereplaneerimine, meditsiin jms). · Milline on A. Comte´i, K. Marxi, E. Durkheimi, H. Spenceri, V. Pareto ja M. Weberi panus sotsioloogiasse? Isidore Auguste Marie Francoise Xavier Comte (1798-1857) Sotsioloogia "isa" teadusele nime andja. Positivismi looja. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3
tulemused võivad kellelegi kahju teha või see uurimise protsess võib kahju teha · ,,väikesed" eetilised probleemid teadlaste omavahelise suhtlemise probleemid : andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt, ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine
Sotsiaalse struktuuri abil on võimalik seletada indiviidi ja grupi käitumist ning määrata nende koht sotsiaalses süsteemis. Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem on korrastatud ja püsiv sotsiaalne tervik, mis koosneb paljude sidemetega ja vastastikuste tegevustega seotud sotsiaalsetest elementidest. Sotsiaalne süsteem on püsisuhetes olevate sotsiaalsete elementide kogum. Sotsiaalne süsteem on perekond, mingi muu institutsioon või organisatsioon, samuti kogu ühiskond. Mis on väärtus? Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idée või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse
sobitada. – nt marksism ,kus teooriad meisterdati valmis alles pärast sündmusi. Et ei varjataks tõsiasju, siis pole sugugi ebaaus jääda degenereeruva programmi juurde ning tunnistada selle degenereerumist, püüdes muuta seda progresseeruvaks. Popperile vastukaaluks – kriitika ei pea veel tähendama kiiret maha materdamist, programmid võivad saada tuule tiibadesse alles aastate pärast. Vihalemm Lakatos jagab pigem popperi seisukohta, et teadus on ikkagi vigadele allutatud sõdikas lähenemine tõesele pildile maailmast. Ei meeldi aga Kuhni eitav suhtumine tavapärasesse arusaama. , mille järgi teaduse areng on vaadeldav liikumisena objektiivse tõe poole. Lakatos üksnes hindab rohkem teaduse ajalugu ja väljakujunenud teooriaid, kui et pakub mingisuguseid vahendeid heade teooriate välja töötamiseks. Normaalne (Kuhn) ja filosoofiline (Popper) komponent teaduses. Feyerabend – indiviidid täielik vabadus, teaduses ei ole mingeid metodoloogilisi piiranguid.
• Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine • Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal
postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3. sotsiaaltöö abil 4. konflikti abil 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad 1. üksikindiviidide elusid 2. ühiskonda tervikuna * 3. kindlat eluvaldkonda 3. August Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena 1. vältima negatiivset hinnangut ühiskonna arengust 2. sisaldama häid ehk positiivseid väärtusi 3. olema väärtustevaba ning objektiivne * 4. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse 1
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult
„Etic”* Eesmärk: Uurimuses osalejate maailma mõistmine Üldistatavus Konteksti arvestamine Ettenägemine Interpreteerimine – osalejate tõlgenduste Põhjuslikud seletused tõlgendamine Teooriate, hüpoteeside testimine Lugeja veenmine Tõestamine Lähenemisviisid: Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse „mustreid” Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe Konsensus ja normatiivsus kasutusel, kui on, siis põhirõhk on nende
Sotsioloogia ajalugu Majandusteadus keeleteadus Õigusteadus teoloogia (usuteadus) riigiteadus psühholoogia kasvatusteadused 13. Teadustöö põhimõisted teaduslik fakt, kontseptsioon, seadus, teadusteooria, teadusavastus, paradigma, tõde olemus ja näited. Teaduslik fakt tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav. Kontseptsioon käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Seadus objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö või abstraheerimise tulemusena või idealiseerimise kaudu
põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma ja sotsiaal-konflikti paradigma Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? - Ümberlükatavus Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi? kas, miks, mis juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline,
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).'
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
..................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................
Sotsioloogia rajajad ja nende panus SOTSIOLOOGIA RAJAJAD August Comte (1798-1857) - Positivismi ja funktsionalismi rajaja Iseseisva teaduse rajaja socius(lad.k.) kaaslane, kellegagi koos Esitas sotsioloogia kui konkreetse teaduse ühiskonnast ja selle arengu seadustest, tuginedes idealistlikule ajaloofilosoofiale. Esitas ideearengu 3 staadiumist, milles toimub tsüklilineintellektuaalne ja sotsiaalne areng. Üheaegselt toimub nii sotsiaalne kui vaimne revolutsioon: arengusttadiumid avaldavad mõju kõikidele ühiskonnaelu sfääridele ning materialiseeruvad: - teoloogiline e. abstraktne staadium-kuni XIV saj. - metafüüsiline e. abstraktne staadium kuni XIX saj - positiivne e. teaduslik staadium tähistab industriaalühiskonna sündi Sotsioloogias tuleb kasutada uurimismeetodit, mis kulgeb tervikult osale (deduktsioon). Comte järgi on jätkuv mõistuse progress inimkonna arengu alus.
Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15)
kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõiki ühiskondi. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe. Comte teooria positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine.
Norralane, rännumees Sai kuulsaks katsetega purjetada üle ooekani iidsete laevadega, et tõestada kunagiste kultuuride reisimisvõimalusi David Emile Durkheim (1858-1917) Üks olulisemaid sotsiolooge, sotsiaalteoreetikuid, tundis huvi ka primitiivsete ühiskondade vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism tema lähenemine aga erines Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub ühendav jõud nagu religioon või ühtne etniline taust Struktuurfunktsionalismi pooldaja ühiskond kui struktuur, millel on omavahel seotud osas; ühiskond kui tervik, mille osadel on kindel funktsioon, mis mängivad oma rolli struktuuri toimimises
läbi viies. See on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele. LISAKS: A typical example or pattern of something; a model. A worldview underlying the theories and methodology of a particular scientific subject. Paradigmad põhinevad filosoofilistel maailmavaadetel. Sellest tuleneb omakorda näiteks sotsiaalse tegelikkuse mõistmise viis. *Vahel näib, et igal semiootika suurkujul oleks kui oma paradigma. Andersoni (1990) kolm maailma käsitlust · Premodernne universum kui muutumata hierarhiline kord. Kõigel on eesmärk, inimene on struktuuri osa. Teadmine põhineb usul. · Modernne on olemas üks tõde, mis ei sõltu tõlgendustest. Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine.
Teaduse eesmärkideks on uuritava objekti kirjeldamine, seletamine ehk millegi põhjuste väljaselgitamine, ennustamine ehk uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine ning mõjutamine, eesmärgiga inimeste elu paremaks teha. Kuidas on lugu kasvatusega? Kui seda võtta koolipedagoogika seisukohast ning jätta välja kodune kasvatus, siis selle eesmärgid kattuvad väga paljus teaduse omadega. Ka kasvatusel on uurimisobjekt laps, keda kasvatatakse. On olemas igasugused meetodid, nt waldorfpedagoogika, montessori pedagoogika jms, mis on kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta.
Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. • Sotsioloogi 4 rolli (Michael Burawoy 2004) Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
