Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühiarutlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, väärtushinnangud, vaielda, iseasi, omandab, tolerantne, üritavad, lollus, pannud, piire, mõttetus, meenub, muusikaõpetaja, punk, metal, osanud, vastuseks, pedagoogiline, tutvuma, suunaja, abistaja, valvur, piiril, avaldused, eelistused, ausadSEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võimalik. Selle vastandiks o
Haim Ginott1 on rääkinud õpetajate tegude määravatest tagajärgedest, millel on võim mõju- Minu enda õpetamiskogemus lähtubki neil päevil korralisest kolleegimentori tööst – otse- tada õpilaste elusid nii paremuse kui halvemuse suunas. Igal õpetajal on kohustus mõtestada sest osalusest rühmatöös alg- ja põhikooliõpetajatega, kes üritavad teadlikumalt mõtestada talle antud võimet avada või sulgeda laste päid ja südameid. Oma õpetajateel on mul tulnud igapäevast õpetamist, käitumisjuhtimist ja distsiplineerimist. Mentorlus on ühine kutsealane ümber mõtestada paljusid seisukohti, mis puudutavad käitumist klassiruumis, õpetaja käitumist, teekond: selles ei kehti ülema-alama suhteid. Eesmärgiks on panna alus mõtestatud kutsealasele
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
õppimiseteooriatest. (Teppan, s.a.) Jätkates kognitiivsete õppeteooriate võidukäiku, hakati konstruktivistlikul arenguetapil arvestama kognitiivse ehk tunnetusliku vahendatuse arvestamise asemel hoopis sellega, et missugune on selle vahendatuse iseloom ning ulatus. Sellega seoses on psühholoogid võtnud eesmärgiks koondada oma tähelepanu tajutava informatsiooni tõlgendamise probleemidele, et mõista õpilaste kujutluspilte, mille nad on kokku pannud ehk konstrueerinud nende poolt tajutud sisust. Õppija poolt mõtestatud tajutav sisu on alati ainulaadne ning ei pruugi õigesti peegeldada õpetaja või õpiku poolt edastatud infot. Kuigi õpilased mõistavad õpetaja poolt antud põhilist teadmist enamasti ühtviisi, siis nende lahtimõtestused erinevad üksteise omadest pea alati. Iga õppija kogemused ja arusaamad mõjutavad nende tõlgendusviisi. Seega
lihtsate lausetega. Viienda peatüki nimi on ,,Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks". Kuigi enamik lapsi kasutab kuulvustunde leidmiseks konstruktiivseid viise, on väik hulk lapsi, kes kasutavad sotsiaalse tunnustuse saavutamiseks vastupidise mõjuga viise. Selle hoomamine on hädavajalik indiviidi sagedase häiriva ja kordarikkuma käitumise tõlgendamisel rühmakontekstis. Raamatus on kirjeldatud viise, kuidas mõned lapsed üritavad nö ,,halbade" käitumisviiside audu kuhugi kuuluda. Näiteks ei suuda nad paigal püsida, ei seisa rivis, ei ühine teistega ning neile meeldib võimuvõitlust provotseerida. Käitumistaastuse pikaajaliseks eesmärgiks on aidata lapsel kuuluda kasutades läbimõeldud, positiivseid ja sotsiaalseid käitumisviise. Klassi saab rakendada eakaalase käitumistaastuse toetamiseks mitmeti. Üks võimalus on kirjeldatud kui klassikoosolekud. Sellisel juhul kutsub õpetaja klassi
ametiga on tegemist. · Paljudes ametites hinnatakse tööd tihti soorituse või tulemuse alusel, aga õpetaja ei saa pelgalt hinnata tulemuste alusel; viis, kuidas need tulemused saavutati on samavõrd tähtis · Õpetajalt oodatakse tundlikkust just seetõttu, et tema partneriks on laps, kes ei suuda kaitsta oma õigusi või kes isegi ei tea neid · Kasvav laps vajab turvalisust ja abi maailma tõlgendamisel. Kui keegi ei sea lapsele turvalisi piire, on tulemuseks psüühiline ülekoormatus, mis ületab lapse vaimsed võimed ja võib tekitada ebakindlust ja juuretuse tunnet Õpetaja suhtluspartnerid koolis · õpetaja-õpilane (austus, eelarvamuste puudumine, usaldus, positsiooni säilitamine) · õpetaja-õpetaja ( austus, toetamine, infoliikuvus- nt. tervisehäired, kellegi väga emotsionaalne seisund vms) · õpetaja-lapsevanem (austus, ei ole erikohtlemist, suunata üksteist kasvatamises)
3 seisukohtade vahetamiseks kõigi osaliste vahel. Õpetaja edasine tegevus võib seisneda abis ideede seostamisel. , järelduste tegemisel. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Ajurünnak-diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile nii palju lahendusi kui vähegi võimalik. Iseloomustab - väljapakutud lahendustesse tolerantne, kriitikavaba suhtumine, ja loomingulisust innustav emotsionaalne kliima. Sageli kasut. Seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. On leitud, et ajurünnakus osalejad on produktiivsemad ja loomingulisemad kui individuaalselt töötavad inimesed. Ajurünnakul on eelsoojenduslik efekt suhtlemisõhkkonna loomisel. Rühmatöö olemus ja tüüpilised metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Rühmatöös on grupi optimaalseks suuruseks 5-7 õpilast
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel on laste vastu lahke ja sõbralik ega sea kindlaid piire usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini endast välja viiduna, vihastab ja karjub. ei mõtle tulevikule nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist
Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..."Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta vigastatud kehast"...(Jakobson... lk...) 9
· Õpeta last nägema tuttavaid situatsioone või sündmusi uutes olukordades · Näita, et inimesed võivad mõelda erinevalt aita lapsel eristada enda mõtteid teiste omadest (Sepp 2010: 29-30) Kuidas motiveerida andekat last · Lähtuda lapse tugevatest külgedest ja huvidest · Lasta tal endal teha valikuid ja osaleda reeglite kehtestamises, mitte survestada · Tugevdada enesetõhususe tunnet, pakkudes võimalusi katsetada oma oskuste ja teadmiste piire · Tunnustada last tehtud jõupingutuste , mitte lihtsalt ,,andekas olemise" eest · Mitte orienteeruda tulemusele, vaid tähtsustada protsessi · Aidata seada eesmärke · Tihe koostöö vanematega/kooliga/ lasteasutustega · Mitte kaotada kannatust · Püüda mõista lapse tundeid, olla avatud · Luua õhustik, mis annab lapsele kindlustunde (Sepp 2010: 54) 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele
LÜG Playbackide ajaloos. Üks kõige emotsionaalsemaid Playbacke oli arvatavasti meie klassi viimane Playback, kus me esitasime Grease ja praktiliselt terve klass võttis sellest osa. Seda oli vinge nii harjutada mitmeid päevi kui ka esitada. Peale seda lõid eriti tüdrukutel emotsioonid välja, kes hakkasid nukrusest nutma, et see oli viimane Playback seal koolis. Väga vinge üritus oli ka Mingi muusika üritus, kus 10. klassis esitasime 10.M eest lugu mina, Aimar ja Indrek. Selle loo nimeks oli ,,Are you ready?" Selle esinemisega on üks väga põnev lugu rääkida. Esialgu oli meil plaanis esitada lugu ,,MC Vimpel- Potased kuluvad." Olime kõik sõnad pähe õppinud ja veidi ka harjutanud, aga kui õpetajad kuulasid seda lugu esinemise päeval proovis, siis arvasid, et pigem teeme sellega endal margi täis ja et midagi ei tule sellest välja. Seega tuli teha kiireid otsuseid, kas
Piaget’ puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temast väljas. Miks ja kuidas õpib laps RATTAGA SÕITMA – erinevus kognitiivse ja biheivoristliku suuna esindajatel. BIHEIVORISTLIK seletus: laps õpib reageerima rattale kui väliskekkonna märguandele, saades uue käitumisviisi kasutamisest meeldivaid elamusi. PIAGET’ arusaamade kohaselt õpib laps, mida rattaga teha ja omandab sõiduoskuse enda uudishimu rahuldamise kaudu. Piaget’ tunnetusprotsessi mudel. Teadmiste konstruktiivne iseloom; Skeemid – sensomotoorsed, tunnetuslikud skeemid, verbaalsed skeemid; Areng algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekontstruktsioonide poole. Tunnetusprotsess seisneb pidevas uute skeemide moodustamises ning vanade diferentseerimises ja täiustamises. Huvist tulenevalt võrdleb inimene pidevalt mälus olevaid skeeme väliskeskkonnas tajutavaga
tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma mõtetest, on ju teadagi tõsiasi, et eks need eestlased üks hall mass ole, üritavad hakkama saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendust; (3) kolmas aste - iga lahendusviisi eeliste ja puuduste üle kaalutlemine. Selleks tuleks aega võtta ja arutleda tagajärgede üle; (4) neljas aste - väärtushinnangute arvestamine. Mõtle selle üle, kuidas iga lahendusviis langeb kokku või läheb lahku sinu väärtushinnangutest. Väärtushinnangud puudutavad seda, mida sa pead heaks või halvaks, õigeks või valeks; (5) viies aste - vali välja teiste seast sulle kõige sobivam lahendus vastavalt sellele, et see langeb kokku põhiliste väärtushinnangutega nagu ausus, usaldus, õiglus, enesekontroll ning vastutus; (6) kuues aste - tegevus otsuse täideviimisel; (7) seitsmes aste - tegevuse tulemuste hindamine. 3. Stressi vastu immuunseks muutmise treening küsimus on selles, et muutustega
vaatlemine, lugemine, kirjutamine jne. Kõik need aitavad kaasa matemaatika aine ehk kõigi nende kujutluste-mõistete, otsustuste, eeskirjade, reeglite, järelduste jne õpetamisele, mille abil saab realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J. Bruneri ideedest, mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6
stressi. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 8. Joonis nr 8. Koolistressi väljendumine õpilaste seas 19 Aja jooksul omandame kõik mitmeid strateegiaid, mis aitavad stressiga toime tulla või seda sootuks vältida, seega sooviski autor teada, kuidas gümnaasiumiõpilased suudavad koolistressiga toime tulla. Küsimusele ’’Mis aitab sind koolistressiga toimetulekul?’’ oli vastanuid 53. Enamikke ehk 88,7% vastanutest aitab muusika kuulamine, 81,1% sõpradega koos aega veetmine, 56,6% huviringis või trennis käimine, 54,7% üksi aja veetmine, 43,4% looduses viibimine, 32,1% perega aja veetmine, 28,3% mõnuainete tarvitamine, 13,2% vastanutest muu tegevus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 9. Joonis nr 9. Tegevused, mis aitavad õpilasi koolistressiga toimetulekul 20 Uurimaks erinevaid tahke, mis mõjutavad stressitundlikkust ja kõnelevad sellega
omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb isalt-emalt, laps jäljendab nende käitumist, omandab nende enesekohaseid oskusi, toimimisviise, võtab üle terveid iseloomujooni. Paraku ei peeta igas kodus oluliseks lapsele väärtuste õpetamist. Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et
õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe
kõnelemisoskuse. Keelekümblusprogrammide kontseptsioon põhineb esimese keele omandamise vallas tehtud uuringutel. Kõik lapsed - väheste eranditega - omandavad vähemalt ühe keele ilma otsese ametliku õpetuseta. Lapsed saavad esimese keele oskuse loomulikul teel ja suhteliselt kergesti kätte, sest ümbritsevatele inimestele on see keel ühtseks ja mõtestatud suhtlusvahendiks. Keelekümblusprogrammid üritavad luua koolides samasuguse sotsiaalse keskkonna ja tingimused, mis on esimese keele omandamise puhul tavapärased, nii et inimene tahab õppida teist keelt suhtlemaks paljude teistega mõtestatult ja mõistetavalt (Genesee, 1983; 1996). Selline teise keele omandamisviis ei lange kokku traditsiooniliste õpetamisviisidega, kui teist keelt õpetatakse lühikeste ajavahemike kaupa ja adekvaatseks mõtestatud suhtlemiseks selles keeles jääb vähem võimalusi.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
- Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumidele Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele
Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. Internaliseerimine on sisemiselt. Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks. Väärtushinnang hinnang sellele, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat. Väärtustatav 2. DEFINITSIOON. Kasvatus kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. Kasvatus toimub mitmel tasandil. Ühiskonna kasvatuseesmärgid Kooli kasvatuseesmärgid Õppeaine eesmärgis Teema eesmärgid Tunni eesmärgid Ühiskonna tase
· Teised inimesed: Endastmõistetavalt teised inimesed, eriti need, kes hoolitsevad lapse eest, aitavad oma käitumisega kaasa muutuste kujundamisele lapse teabeesitluses ja reeglites. Beebid hakkavad seostama oma sisemisi tundeid teiste inimeste maailmaga. See seos lubab neil imiteerida ja flirtida ning ümbritseb vanemad ja nende beebid selle rõõmsa intiimse ja romantilise kookoniga. Ent see esialgne teabeesitlus muutub sedavõrd, kuivõrd laps omandab maailma kohta rohkem 5 arusaamist. Selleks ajaks kui laps on saanud 18-kuuseks, on ta konstrueerinud hulga keerulisema ja erineva pildi selleks, et moodustada tervik inimestest ja asjadest. Kolmandaks-neljandaks eluaastaks kordavad nad neidsamu teabeesitusi. Nad lähevad üle inimeste tegude sõnadega selgitamiselt inimeste mõtete selgitamisele ja avastavad, et erinevad inimesed võivad mõtelda erinevatest maailma asjadest erinevalt.
näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata. Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse, toetatakse ja väetatakse. Vabakooli liikumine Free Schoolmovement sündis Ameerika Ühendriikides õpetajate ja lastevanemate koostöös.
Neid ülesandeid täidetakse loomulikult kogu abiõppe käigus. Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad.
Me pidime õppima teaduse süstemaatikat tõsiselt võtma enne, kui hakkasime maailma vaatama läbi teaduse prisma, nagu me teeme praegu. Samamoodi pea- me suhtuma abstraktsete probleemide lahendamisse tõsiselt enne, kui hakkaksime neid lahendama näiteks ka vabal ajal; • teadmised ja informatsioon – mida rohkem meil neid on, seda roh- kem probleeme me suudame lahendada; • informatsiooni töötlemise kiirus – määrab, kuidas keegi omandab uusi andmeid – mida kiiremini, seda parem, kui ülesanne tuleb lahen- dada piiratud aja jooksul; • mälu – pääs teadmiste ja informatsiooni juurde. Flynn möönab, et muidugi on ka teisi asju, mis võivad mõjutada vaimsete ülesannete lahendamise võimet, kuid ta peab oma ülaltoodud intelligent- suskäsitust mõistlikus tasakaalus olevaks, sest nagunii ei suuda me hõlmata kõike. Ka on see käsitus küllalt avar, et sobida eri kultuuride erinevatest
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Esimene mõiste, mis ma püüan lapses äratada, pole mitte vabaduse, vaid omanduse mõiste ja et seda mõistet omandada, peab ta ise midagi omama. Laps, kes elab maal, loob endale mingi mõiste maatöödest. Ta vajab selleks vaid silmi ja vaba aega. Igas eas, eriti lapseeas, ilmneb tema tung luua, järele aimata, oma jõudu ja tegevust proovida. Ja ma ei takista tema lõbu; ma soodustan seda, jagan huvi, töötan temaga mitte tema, vaid oma rõõmuks; vähemalt usub ta seda. Ta omandab maa, torgates sinna oa, iga päev käime ube kastmas ja imetleme rõõmuga nende tärkamist. Suurendan seda rõõmu veel seeläbi, et selgitan talle, kuidas ta selle omandas. Lastele tuleb selgeks teha algmõisted, selgub kuidas omandusemõiste tuletub loomulikul teel omandusõigusest, mis alguses on saavutatud töö kaudu. Siit omandusõiguseni ja selle vahetuseni on siis ainult veel üks samm, millest kaugemale ei tohi astuda. Miks lapsed valetavad?
Ja koristavadki, kuni näevad raamatut. Siis istuvad nad maha ning hakkavad lugema, kuna armastavad väga lugemist. 2. Kontseptualist. Indigo-kontseptualist tegeleb rohkem projektide kui inimestega. Neist saavad homsed insenerid, arhitektid, disainerid, lendurid ja ohvitserid. Tihtipeale on nad laste kohta vägagi atleetlikud. Neil on suur kontrollimisvajadus ja isik, keda nad üle kõige kontrollida püüavad, on nende endi ema. Seda juhul, kui nad on poisid. Tüdrukud üritavad kontrollida oma isa. Kui see neil õnnestub, olete hädas. Sellel indigotüübil on kalduvus sattuda sõltuvusse, eriti teismeeas narkootikumidest. Vanemad peaksid olema väga tähelepanelikud nende laste käitumisharjumuste suhtes. Kui nad hakkavad midagi peitma või ütlema selliseid asju nagu: ,,Ära üle minu toa läve astu", tuleb emal tuba kindlasti läbi otsida. 3. Kunstnik. Indigo-kunstnik on tunduvalt sensitiivsem, kasvult väiksem, ehkki mitte küll alati
Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Selleks, et tegu oleks moraalne peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline imperatiiv käsib midagi teha, kui soovitakse midagi saavutada, näiteks Õpi hoolsasti, kui tahad elus edasi jõuda. Juhul kui inimene ei taha elus edasi jõuda, ei käse hüpoteetiline imperatiiv tal midagi teha. Kategooriline imperatiiv on printsiip, mille alusel saab hinnata maksiimi e
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
annaabi.ee 
