Demokraatia ehk Ohlokraatia ehk Rahva enamus rahvavalitsus jõuguvalitsus ~5~ Monarhia puhul seisab riigi eesotsas eluaegse e päriliku võimuga, harvemini ka valitud juht (vürst, sahh, sultan, kuningas vms). Võimude lahususeta on ta nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgem kohtumõistja. Monarhi tahe on seaduseks. Tänapäeval on piiramatu ainuvalitsus säilinud mitmes araabia riigis (Saudi Araabia, Kuveit, Brunei jt). Monarhia erivormiks on teokraatia (jumalavalitsus), kus vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuht (Tiibet XVII sajandist kuni 1959. aastani, Vatikan). Kaasaja arenenud riikides, mille eesotsas seisab päriliku võimuga riigipea, on monarhi võim taandunud sümboolseks esindusrolliks (Rootsi, Norra, Ühendatud Kuningriik jt). Samas on
Tema seisukohta uurime lähemalt järgmises peatükis. Hetkel on oluline vaid punkt, et demokraatiateoreetik peab otsustama, kas demokraatia on eeskätt üpris jämedakoeline enamuse valitsemise põhimõte, või tuleks pigem järgida "madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu
programmi kui üht või teist isikut. Mõnedes riikides (nt Hollandis) saabki hääletada vaid nimekirja (st erakonna), mitte aga konkreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata; kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Näiteks võib parlamenti pääseda inimene, kelle poolt on hääletanud vaid sadakond valijat. Süsteemi niisuguste vigade
kaasamist valitsemisse. Diktatuur Mõiste on pärit vanast Roomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Diktatuur tähendab tänapäeval sellist valitsemise vormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktaatorid on tulnud sageli võimule seaduslikult, vabade valimiste tulemusena. Ka Hitler tuli võimule just nii, või Palestiina omavalitsuse valimised, ühed vähesed vabad valimised islamimaailmas, mille võitis 2006. aastal terrorirühmitus Hamas. Samuti võib diktaator võimule tulnud olla vägivaldse võimuhaaramise teel. Näiteid selle kohta lähiajast: Mauritaania; Pakistan - kindral Pervez Musharraf 1999; Afganistan - äärmusrühmitus Taliban 1996, USA juhtimisel kukutati 2001; Sudaan - islamistlik kindral Omar
puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda ei ole. See saavutatakse vooruse läbi ning eeldab ka näiteks heade sõprade olemasolu ning ihade ja soovide piiramist (et vältida pettumusi ja rahutuks muutumist). Epikuurlaste jaoks on õnn teatud passiivne seisund. 2 6. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõeliselt vooruslikud saavad olla vagad inimesed, aga ka nemad ei saa jõuda täieliku õnneni, sest tõeline õnn ei olegi siinpoolsuses saavutatav. Surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (ehk õnnest). Kui siin elus käituda vooruslikult, võib jõuda õndsuseni teispoolsuses. Jääb üle olla õnnelik õndsuse ootuses. Tõeline õndsus mille poole peab püüdlema seisneb igaveses elus ja rahus teispoolsuses. Augustinus oli pessimistlik ka riigi eesmärkide suhtes
- Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend.
olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus
võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid?
sisu: millist naudingut peaksime otsima? · Eriline naudingutunne ataraxia valu ja vaimse rahutuse puudumine. Oleme õnnelikumad siis, kui vähem ihaldame, piirdume vähese, kui see-eest olulisega · Saavutatakse vooruse kaudu. Eeldab: · Häid sõpru · Ihade ja ootuste piiramist pettumuste vältimine, maailma melust kõrvaletõmbumine (nt poliitiline elu ei tee suure tõenäosusega õnnelikuks) · Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast Vahekokkuvõte: Tavaarusaam õnn seisab teatud asjade omamises Stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõimes, aktiivne Epikuurlased õnn on passiivne seisund, mitte tegutsemine, vaid rahuliku seisundi saavutamine Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes.
Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi. Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis. Kokkuvõte mis on õnn? Tavaarusaam õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju. Platon, Aristoteles ja stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõime (aktiivne mitte passiivne). Epikuurlased : õnn on teatud passiivne seisund. Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles. Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab teatavaid voorusi selleks, et kogukonda teenida ja kõigil oleks parem elu. Ta ohverdab sellega, aga vooruse oma isiklikus elus,
Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse rahutuse puudumine. Saavutatakse vooruste kaudu. Eeldab häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist. Õnnelik elu eemal poliitikast, sõprade ringis. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Pagalnlike filosoofisse õnnefilosoofia on upsakuse märk, nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas). Nad saavad vaid oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses"
Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND.
Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e. määrused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse e. konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülimuslik igas linnas ja vallas. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et nii mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri,
(vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogus vastu võetud kohalikud seadused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse ehk konstitutsiooniga ega muude seadustega. Eelmised kohalike omavalitsuste valimised toimusid oktoobris 2017. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad aastal 2021. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri,
Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia.
Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks funktsionaalne esindus). 11. Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited? Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab
ERAELU KODU PERE Ühiskond on laiem mõiste kui riik, hõlmates kõiki avaliku elu (public) sfääre, nagu kultuurisfäär, meedia, kodanikuühiskond (kolmas sektor), mis vastandub riiklikule (kui "esimesele") ja majandussfäärile (kui "teisele" sektorile). Majandussfäär on spetsiifiline inimtegevuse valdkond ja tänu eraomanduslikule tootmisvahendite omandivormile tänapäevases Lääne demokraatias ka veidi erandliku ühiskondliku loomusega (mida kajastab inglisekeelne väljend private sector). Majandustegevus on tänapäeva kapitalismis põhimõtteliselt "eraasi". Riik seab sellele üksnes seadusandlikud ja fiskaalsed 9 (maksupoliitilised) raamid, kuid loodab seejuures valdavalt erainitsiatiivile (va. haridussfääris,
on suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding (vastandina valule). Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne ataraxia -, mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. Ataraxia on mõõdetamatu suurus seda kas on või seda pole. Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi. Õnnelik elu tähendaks elu heade sõpradega, eemal poliitikast, sest poliitiku elu ei saa olla õnnelik. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi:
autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Tunnus Demokraatia Diktatuur Mis on riigivõimu aluseks? Põhiseadus Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Rahvale Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Jah Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Jah Ei
võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Tunnus Demokraatia Diktatuur Mis on riigivõimu aluseks? Põhiseadus Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Rahvale Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Diktaatori tahtest Avatud ühiskonda nimetatakse iseloomu tõttu ka kodanikuühiskonnaks. Kodanikuühiskonna
mõnes tuuakse natsionaalsotsialism välja kui fasismi erivorm. See oleneb autorist. Neil oli palju sarnast. Kõige olulisem oli rahvus, Saksamaa puhul eelkõige aaria rass (nendega peaaegu võrdsed inglased ja skandinaavlased). Nii Itaalia kui Saksamaa tegid koostööd Jaapaniga, seega ei ole see absoluutne kriteerium, vaid vaadati üle vastavalt vajadusele. Niinimetatud alama rassiga sai siiski koostööd teha Hitler tegi koostööd Nõukogude Liiduga. Miks tekkisid Euroopas diktatuurid? Põhjuseid on palju, tõuke andis erinevate tegurite põimumine.: 1) Rahulolematus rahulepingutega. Rahulolematu ei olnud vaid Saksamaa, vaid ka Itaalia, kes ei arvas, et tema panus oli suurem. Rahulolematud olid Tsehhoslovakkia, Ungari ja teised uued riigid rahvuspiirid ei langenud kokku riigipiiridega, seega sooviti rahvuskaaslaste alasid endaga liita
Stoikud- voorus seesmiselt hea, ei saa meilt ära võtta. Välisele(seisus, rikkus) anname ise väärtuse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Klassiühiskond, igaüks tehku oma tööd nii hästi kui võimalik. 3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2.kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks. 4. Epikuurlased õnnest Õnnelik elu sõprade seltsis, poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused, ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole,
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.
üksiksaadikul, kes vaevalt suudab üksinda algatada mõnd seaduseelnõud. 12 Valitsemine ja avalik haldus 3. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus 3.1 Rahva huvide esindamine ja seadusloome Parlamendi teine nimetus – seadusandlik võim – viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Seaduse sünd on üpris pikk ja keerukas protsess. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja
Riigikohus (1994): Demokraatia vastandina autokraatiale... (demokraatia on institutsionaliseeritud ning peab olema võimalikult legitimeeritud võimu teostamine; piisavad vastutused valitsusel, piisavalt aus ja läbipaistev jne) Demokraatia teooriad: - Identiteedi- ehk homogeensusteooria (Rousseau: valitsejate ja valivate identiteet; peamine vahend on pleibitsiit või kui on olemas võim, mis väljendab rahva tahet, siis ,,diktaator" olemas homogeenne rahva tahe ehk valitsejate ja valivate tahe on identne; nt Hugo Chavez väljendab rahva tahet) - Konkurentsi- ehk eliiditeooria (Montesquieu, Kant, Madisson; olemas konkureerivad huvid ning seetõttu pole olemas absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi põhimõttel, arvestades demokraatia reegleid ning inimõigusi; üks väljendusi representatsioon; valitsejad pole mandaadiga seotud, kuid ametiaja lõppedes annab rahvas
kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 28-st kohtunikust ning 9-st kohtujuristist. Iga kohtunik on määratud tööpostile 6-aastaseks perioodiks. Kohtunikud määratakse liikmesriikide valitsuste poolt ning valik käib inimeste vahel, kelle iseseisvus pole kaheldav ning kes omab vajalikke iseloomujooni ja kvalifikatsioone, et töötada kõrgeimas õiguslikus institutsioonis kõrgel positsioonil. Reaalsus on tegelikult teistsugune - igal riigil on lubatud üks nominatsioon ning see on automaatselt vastu võetud, lisaks vaatavad valitsused valiku tegemisel pigem head tagatausta ning aktiivset avaliku teenistuse kogemust, kui õigusalaseid oskusi. Kohtunikud valivad omavahel kolmeks aastaks kohtupresidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtunõupidamistel
meelevallast Neil põhinevad kaks erinevat “linna”: maine ja taevane Alkibiadese lugu: kaotab palju oma inimlikkusest. Individuaalsel armastusel Augustinus pärispatust eriline väärtus Inimene on “langenud” – tema tahe ja mõistus on rikutud Moraal: kahte korraga ei ole võimalik saavutada Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus Kristlik “agape” (arm) Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus
rahva käsitus. Nimelt käsitati riigi rahvast riigiorganina, rõhutades sellega rahva kui avaliku võimu alge tähtsust. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks luges põhiseadus rahvast, kes teostas riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise teel. Seadusandlikku võimu omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti kolmeks aastaks proportsionaalse valimissüsteemi abil üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem. Valitsus sõltus täielikult Riigikogust. Esimese põhiseadusega oli Eesti riigil õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omased ja vajalikud põhitunnused: see, kes moodustab riigi rahva ja milline on riigi territoorium, ning ka see, milles leiab väljenduse Eesti omariikluse suveräänsus. On üldtunnustatud, et õiguse ajalugu algab sealt, kus selle paneb kirja õiguse looja. Eestil oli
2 Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu o Poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele. suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole
Valitsev võim on selline võim mille eest ei ole võimalik taganeda. Valitsemine tähendab saavutada käskude ja seaduste tingimusteta täitmine. Selline omadus on riigivõimul. Poliitikateadlased eristavad kolme võimu kasutamise tüüpi: 1) traditsiooniline võimukasutus on rajatud usule olemasoleva võimu seaduslikkusse ja pühadusse. See on iseloomulik keskaegsele võimule. 2) karismaatiline võim on rajatud võimu teostava isiku personaalsele veetlevusele ja juhitalendile. Nt stalin, hitler. Neilt oodatakse imesid. 3) ratsionalistlik ehk seaduslik ehk bürokraatliku võimu legitiimsuse tüüp. Võim saab oma õiguspärasuse seadustest, mis annavad võimukandjale õiguse valitsemiseks. See on iseloomulik modernsele ühiskonnale. Inimeste võimule kuuletumise põhjuseks on mõistlik kaalutus. Vajadus rakendada sundi tekib vajadusest piirata kuritegevust. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1. Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
n Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus n Sõda n Valitsuse rahanduskriis ® Revolutsioonijärgud: mõõdukus, radikaalsus, lõppjärk Valimised: idee kujunemine n No taxation without representation n Rahva kujunemine suverääniks n Liberaaldemokraatia mastaabiinnovatsioon: valitsema rahva esindajad n Saadik ja esindaja n Tänapäeva demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis on valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused n ühe-kandidaadi-valimised n struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm või n üldvalimised n Demokraatlikud valimissüsteemid: n enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem n võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
