Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia ja ühiskonna seosed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keemia ja ühiskonna seosed
Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant . Kuna kemikaalina käsiteletaksee ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tões väga kaugel.
Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omandada teadmisi keemiast . Kogu ümbritsev mateeria koosneb mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena.
Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh säilitusained, mitte et ülejäänud on puhas ja säilitusained "puhas keemia", kõik on seotud keemiliste protsessidega. Kui hambad on oma füüsilise tegevuse lõpetanud, jätkavad süljenäärmed aluselise süljega toidu niisutamist ning algab sahhariidide lagunemine. Seda saab imelihtsalt testida, kui hoida leiba mõnda aega suus , varsti on tunda glükoosi maitset. Aga toit sisaldab suurt osa perioodilisusetabelist. Sealhulgas metalle , mis reguleerivad meie elu ja mille puudusel tunneme väsimust, kahvatust, isutust jne.
Keemilised ühendid mis on meie ühiskonnas enim tuntud on näiteks :
Na2CO3- hape , Etaanhape ehk Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape.
NaCl-sool, Naatriumkloriid ehk Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Igapäevelus kasutatav nimetus-söögisool.
CO2- oksiid , Süsinikoksiid ehk süsihappegaas, igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas. CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel.
NaOH-alus, Naatriumhüdrooksiid-Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi.
Kokkuvõtteks isegi kui meie tänapäeva ühiskonnas puutume kokku erinevate keemiliste ühenditega siis me ei mõtle sellele kuidas või millest on nad valmistatud. Kõik meie tarbe esemed ja toit tuleneb tegelikult mendelejevi tabelist tuntud ühenditest.
Kersti Luha 11.a klass
Tallinna Ühisgümnaasium
Keemia ja ühiskonna seosed #1 Keemia ja ühiskonna seosed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muzka1 Õppematerjali autor
annab ülevaate keemia seostest üiskonnaga

Sarnased õppematerjalid

Keemia igapäevaelus
3
doc

Keemia igapäevaelus

Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape NaCl-sool Naatrium

Keemia
Keemia meie igapäeva elus
1
docx

Keemia meie igapäeva elus

Keemia meie igapäeva elus Andrea Neerot K113 Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsitletakse ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tõest väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omada teadmisi keemiast.Kogu meid ümbritsev mateeria koosneb Mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena.

Keemia
Lühikokkuvõte
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga

Keemia
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus

Keemia
Toit
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 1760­1780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul ­ töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. ­ raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Peaaegu kõiki Maailmataju osasid on võimalik tõestada ajas rändamise teel. 14 Maailmataju põhiliseimad teesid Järgnevalt vaatame lähemalt neid teooriaid, mis on Maailmataju põhilisteks teesideks. Ilma nendeta ei eksisteeriks kogu käesolev teos. Järgnevalt väljatoodud põhilised teesid määravad kogu Maailmataju tõelise olemuse ja selle struktuuri. Need on antud teose kõige olulisemad informatsiooni seosed, mis ka iseloomustavad Maailmataju. Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega: Joonis 12 Eufooriline teadvusseisund ja ,,mittemateriaalne" keha on aluseks mõistusliku elutegevuse kõrgeimale arengutasemele.

Teadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun