Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (18481933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraazi valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraazi autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraazi tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau (,,New Art", e
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast-
momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab olema võimeline tagama piisava ja objektiivse informatsiooni jõudmise lugejani, kes saab vastavalt loetule otsustada ja luua oma seisukoha antud teemal.
hierarhiasse, kus üks domineerib teise üle, siinkohal siis Huhuu ehk ahvipärdik koera Popi üle. Loo algusest lõpuni möödub määramatu palju aega. Ei saa teha kindlaks, kas möödub mitu nädalat, kuud või isegi aastat. On võimalik aimata aja kulgu toidu koguste järgi, mida kaks tegelast üksi jäänuna majast leiavad ning millal viimased otsa saavad. Suletud narratiivi kinnitavad ka koera unenäod ja põgusad meenutused ja lootuslikud tulevikumõtted. Teksti sündmustik on toodud lugejani Popi vaatevinklist. Huhuu maailmavaatest saame aimu vaid Popi arusaamadest läbi filtreeritud kirjeldustest Huhuu käitumise põhjal. Sündmused tekstis on esitatud toimumise järjekorras. Üks sündmus järgneb loogiliselt teisele ja on selle toimumise eelduseks. See on oluline, et lugeja saaks jälgida sündmuste kulgu loo kestel ühest olukorrast täiesti teise äärmuseni loo lõpus. Lugeja peab teksti põhjal mõistma, miks sündmused toimuvad ehk mis põhjustab nende sündmuste toimumist
omaenda kodus keldris vangis tema isa ning nende aastate jooksul oli naisele vägistamise tagajärjel sündinud seitse laste, kellest kolme hoiti koos naisga luku taga. Noorim laps Felix oli 5-aastane, kui ta esimest korda keldrist väljus ning temal põhineb ka teoses Jacki tegelaskuju. Donaghue loob kujutluspildi, kuidas maailm paistab poisile, kel pole kunagi lahkunud nelja seina vahelt. Jutustamisviis on kaasahaarav. Vaatamata sellele, et jutustus jõuab lugejani tegelase kaudu, kes on 5-aastane, on teksti keel üsna rikas, igapäevaelu kujutus jõuab ilmekalt lugejani.. Loetut on kerge mõista, mis teeb teosesse sisseelamise mugavaks. Jutustuse peaideed võib mitmeti mõista. Esimesena võib välja tuua lapse-vanema suhte. Poeg ja tema ema on pidevalt koos ning kummalgi ei ole võimalust olla omaette, et ainult iseendaga tegeleda. Isiklikud soovid jäävad vanema puhul kogu aeg tagaplaanile, et kanda hoolt oma ainsa lapse eest
salastrateegia paljude probleemide lahti mõtestamiseks, mille filigraarsuseni teised autorid ei küündi. Ka lugejad hindavad võrratut kirjutamisoskust ja laialdasi teadmisi. Tema teosed annavad suurepärase ülevaate aegadest ja kommetest, mis kaugel minevikus. ''Mõrsjalinikus'' toimub tegevus keskajal ning kirjeldatud on nii kiriku, ühiskonna kui ka pereelu. Sellest saab aimu, kuidas tol ajal elati ja millesse usuti. Kõik on lugejani toodud konkreetselt ja tõsiselt ega tekita kahtlusi. Ristikivi on väga mitmekülgne autor ning tema teosed lausa harivad.
''Ajaloo keerises'' on Andrus Kivirähki novell, mis on ülesehituselt klassikaline proosatekst. Sissejuhatav osa, kus jutustaja looga algust teeb, annab aimu sellest, mis lugejat ees ootab. Edasi areneb lugu vestluseks, kus tulevad välja tegelased. Pinge hakkab juba varakult tõusma, kui lugejani tuuakse rida sündmusi, mille järel on ka kulminatsioon ehk lugeja hakkab mõistma loos toimuvat olukorda. Pööre toimub üheaegselt lõpp-pingega ning lugeja emotsioonid on haripunktis ega tea, millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu lõpplahendus. Sündmused toimuvad ajas, kuid kaks tegelast toovad sisse oma meenutusi. Esimesel korral jääb see vaid ühe tegelase mõtetesse, kuid edaspidi jagab teine tegelane oma lugusid kõigiga. Seega toimub teoses ka tagasiminekuid
Sisukokkuvõte Antud teose puhul on tegemist suvitusromaaniga, mis tuuakse lugejani peategelase silmade läbi, peamiselt olevikuvormis jutustusena. Teos vahendab elamusi peamiselt peategelase sisemonoloogide, mõtete ja unenägude kaudu ning dialoogidest teiste tegelastega. Raamat algab koos Dreverki, äsja Berliinist saabunud maalikunstniku, suvepuhkusega. Suurlinnaelust tüdinenud kunstnik otsustab selle veeta eemal tüüpilisetest suvitustkohtadest, linnast ja inimasustusest ning neile kriteeriumitele vastab Tuulemäe, mil on lisaks veel poeetiline nimi, mis
sügavamat tähendust ja seda, mida kirjandus meile pakub. Kirjandusest rääkides, on esimene mõte tihti raamat, sellele vaatamata on kirjandusel eri vorme ja väljundeid. Erinevat vormi kirjandus on inimese jaoks vajalik: ajakirjandus toob inimeseni aktuaalseid teemasid, ilukirjandus aitab inimeste jaoks luua teisi reaalsusi, mida võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese on väga mugav. Nendesse on talletatud eelmiste põlvede erinevaid tekste ning need on hea võimalus edasi anda teadmisi tulevastele põlvedele. See on odavam võimalus kui igasugune tehnoloogia, mis pakuks ligipääsu samale infole, suuremad eliitkoolid ja jõukamad
3. Analüüsi illustratsioonide ja teksti seoseid. Milliseid tekstis esinevaid mõtteid illustratsioonide kaudu rõhutatakse ? Illustratsioonide kaudu rõhutatakse veelgi seda elu, mis oli 20. sajandi alguses filmitööstuses ja fotograafias ehk siis naistele meeldis suitsetada, nad pidasid seda glamuurseks ja moodsaks. 4. Analüüsi ja selgita, mis on selle teksti kommunikatiivne eesmärk. Minu arvates on selle teksti eesmärk tuua lugejani pilt, mis kujutaks talle elu 100 aastat tagasi ning, et ta saaks võrrelda seda praeguse olukorraga, samas ka näidata lugejale, kui palju on suitsetamine mõjutanud meie ühiskonda filmitööstuse ja fotograafia kaudu.
.............4 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Karl Ristikivi, kuna ta oli Eestis väga tuntud kirjanik. Referaadiga proovin tuua lugejani Karl Ristikivi mõju eesti kirjandusele ja kultuurile. K. Ristikivi on kirjutanud lasteraamatuid, triloogiaid, diloogiaid ja ajaloofilosoofilisi sarju. Lisaks tema teostele räägitakse veel Ristikivi elust ja mälestusmärgist Varblas. Tal oli hea haridustee, millega ta suutis saavutada palju. Karl Ristikivi isik on jäänud mõneti sama salapäraseks kui tema loomingu sageli müstilised allhoovused. Kasutatud on interneti abi. 3 1
Vihurimäe Emily Jane Brontë on üks kolmest kuulsast Brontë õest, kes on maailmakuulsad oma surematute teostega nagu "Jane Eyre" ja "Vihurimäe". See oli Emily ainus teos. Raamatus räägitakse Vihurimäel peatuvale härrale lugu perekonnast, kes seal kunagi elas. Emily esitab selle kurva loo väga ausalt ja toorelt, tuues lugejani kogu jõhkruse ning valu, mida inimesed läbi elasid. "Vihurimäe" on kahtlematult osa Inglise kirjandusklassikast. Esimene asi, mis mulle selle suurteose juures meeldis, oli klassidevahelise võitluse ning distantsi kujutamine käsitletud ajastul. Inimesed muutusid tänu oma seisusele üksteisele võõraks ning see tõi endaga kaasa tohutul hulgal valu ning kannatusi. Hoolimata suurest hulgast probleemidest, mis see kaasa tõi, ei suutnud inimesed lahti lasta oma võitlusest olla teistest üle
film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi. Seega saame väita, et Meedia on justkui üldine nimestus ning ajakirjandus on üks osa sellest meediast. 2. Kuidas te kirjeldate ajakirjaniku missiooni? Ajakirjandusega tegeleja on ajakirjanik. Ajakirjaniku misioon on lugejani tuua see, mis maailmas toimub. Kui ei oleks ajakirjanikke ei teaks me näiteks, mida meeldib meie presidendinaisele kanda või mis pragusel hetkel toimub poliitikaga. Ajakirjanikke misooniks on vaatajateni tuua lood, mis kajastavaid meie elusid ning maailma. Nende ülesandeks on panna kokku või tuua vaatajateni lugu võimalikult täpselt ja lühidalt, et kuulajale oleks seda hea lugeda või vaadata ning see tekitas temas huvi. Ilma nendeta ei teaks me mis maailmas
Seda, mida rohkem tegevus edasi kulmineerub, seda enam on tunne, et oleks justkui jutustajaga kahekesi kummitavas majas. Minu arvamus loost põhineb sellel, mida ma loo lugemisel kogesin. Tundsin, kuidas kujutlusvõime ja hirm omavahel koostööd suutsid teha. Oli isegi tunne, kus närv enam vastu ei pea, ent huvi, millise lahenduse asi leiab, oli meeletult suur. Loo stiil on juba iseenesest hea, on keskentutud sellele, et tuua lugejani õudne lugu – siin kohal on liialdused autori poolt põhjendatult ettenähtud, muutes loo terviklikuks ja elavaks.
Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (1848–1933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraaži valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraaži autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraaži tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The „Lost“ Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. 2 Juugend
äramärgitud töö). Seekord siis üdini noortekast, mis sobikski lugemiseks pigem alates 9. klassist, kui elust võib olla rohkem "teadmisi" ja mõistmist ning arusaamist, et miks raamatu tegelased just nii teevad ja/või käituvad nagu nad seda parasjagu teevad. Kindlasti võiks raamat vägagi huvitav lugemine olla neile noortele, kes ise bänditegemist on just alustanud siis on võimalik ju ka väike võrdlusmoment. Kerli Altmart toob lugejani põneva loo viiest kutist, kes hakkavad koolibändi tegema ja lisab sinna vürtsi tüüpide argipäevaelust. Nii leiab raamatust armumist ja esimest armastust, pidusid ja kooliskäimist, argipäeva elu. On helgeid hetki ja on elu pahupoolt nii räägitakse savu tõmbamisest, alkoholi tarbimisest, üleolevast suhtumisest tüdrukutesse, konfliktist rahvuste tasemel, probleemidest õpetajate ja vanematega jne. Eks jagunevad ka viis bändikaaslast nö
Nii saate oma töö õigeks ajaks valmis. Muutke oma töö pilkupüüdvaks 29. Kasutage toodud näidete illustreerimiseks jooniseid või diagramme. 30. Lisage fotosid, pilte või joonistusi. 31. Ärge unustage kaarti. 32. Otsige oma mõtte rõhutamiseks mõni sobiv tsitaat. Andke igale sõnale mõte 33. Kasutage selliseid sõnu, mida kõik lugejad mõistavad. Ärge unustage, et teie töö mõtted peavad ka lugejani jõudma. 34. Vältige kliseesid. 35. Kasutage tesauruste abi korduvatele sõnadele sünonüümide leidmisel ja uute väljendusvõimaluste otsimisel. 6
haarata, viies meid rännakule, millel ekseldes kogume uusi teadmisi, tutvume teiste inimeste mõttemaailmaga ja õpime nende käitumisest. Tihti on nii, et me samastame end raamatutegelasega. Me elame neile kaasa, tunneme koos rõõmu ja kurbust. Me tunneme tihti raamatutes ära mõne tegelase, kelle saab samastada ka meile tuttava inimesega, samamoodi tunneme me ära ka iseend. Kirjanduse puhul ei olegi alati nii oluline see, mis on kirjapandud, vaid see, kuidas see jõuab lugejani. Kas kirjutaja suudab edasi anda oma sõnumi nii nagu ta seda algupäraselt soovis või jääb asi pigem segaseks. Samuti tuleb mõelda sellele, et raamatut kirjutades ei pressitaks lugejale midagi peale, vaid tehes kõike õigel määral. Kirjandus ei tohi lugejat solvata. Sõnum on see, mida peab kirjandus endaga kandma. Kui ma loen läbi raamatu, novelli, lühiteksti või midagi muud, tahan ma, et see peidaks endas mingisugust sõnumit. Ei peagi
surma. 7. Miks on romaanil selline pealkiri? Raamatul on selline pealkiri, sest nagu eelpool mainitud, ei räägitud inimestele tegelikku tõde lahingutest. Informatsioon mis inimesed said, oli pidevalt, et mitte midagi ei ole juhtunud sõditakse endiselt muutusteta. Sellest ka selline pealkiri nagu Läänerindel muutusteta. Teiseks toimub kogu tegevus läänerindel. 8. Oma arvamus raamatust. Raamat jutustab Esimesest maailmasõjast ning toob lugejani palju sõjas toimuvat. Remarque on samuti ise osalenud sõjas ning kindlast oli ta kogenud kõike seda mis toimub lahinguväljal ning kergem kõike seda paberile kirjutada. Sisu oli väga põnev ja samuti kaasahaarav. Kogu sisu ei rääkinud nüüd just ainult sõdimisest, vaid palju oli ka tegevust väljaspool rinnet.
Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuning...
täiesti sõltumatud. Tänapäeval räägitakse juba ka neljandast võimust : ajakirjandusest ning otseloomulikult ka selle eraldatusest ülejäänud võimudest. Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis ülejäänud võimud teevad : sealjuures ka kõik valgustkartev, mahamaetud ja salatsev. Sõltumatu ja vaba ajakirjandus peaks oma lugejani, kuulajani ja vaatajani tooma kõik selle, mida lugeja väärib teada. Kindlasti kuulub sinna alla kõik aktuaalne ja üleüldiselt maailmas toimuv. Ajakirjanike nii roll kui ka kohustus korraga on kajastada ka igapäevaseid juhtumisi ja tegemisi. Just neid , mida tahab lugeja teda : mis on juhtunud ühiskonnas , milliseid otsuseid on keegi vastu võtnud ning palju muud. Näiteks nagu on pea igas koomilises
osast: 1. Tartu rikkus ja õnneaeg 2. Patuelu 3. Linna hävitamine ja küüditamine 4. Manitsus. 13) Estofiilid olid valgustajad, nad kirjutasid maarahva harimiseks kalendreid, ajalehti ning raamatuid. 14) Saaremaa kirjamehed olid Luce ja Willmann. Luce peateos oli ,,Saaremaa juturaamat", mida kasutati kooliõpikuna, selles teoses tutvustas ta elu korraldamist, andis nõuandeid arstimisest ja erinevatelt elualadelt. Willmanni peateos oli ,, Jutud ja tegud" kus ta tõi lugejani hulga antiik-, kesk- ja renessansiaja kirjndusest. 15) Rosenplänter oli Pärnu pastor, kes uuris eesti keelt ja rahvaluulet. Ta andis välja ajkirja ,,Beiträge". Tänu temale on säilinud K. J. Petersoni luule ja O. W. Masingu kirjad jm. 16) Otto Wilhelm Masing oli eeslasest köstri poeg ning valgustaja. Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe.
loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Rõõm" Kui peategelane Mitja tuppa jooksis , siis valdas teda rõõm, ta oli lausa sokeeritud. Pärast perekonnale juhtunust rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Mitja oli üles kasvanud lihtsa inimesena, kes oli oma lihtsusest teadlik. Mitja ei oska oodatagi ega oota, et ta võib kunagi silma paista. Kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest
Kas suudad läbi teha muutuse? P. C. + Kristin Cast "Märgitud" Kirjastus Pegasus 2010 Raamat "Märgitud" toob lugejani 16- aastase tüdruku haruldase teekonna, mis on täis üllatusi, avastusi ning külmavärinaid tekitavaid rituaale. P. C. Cast on paljude auhinnatud noorteromaanide autor. Tema tütar Kristin Cast on kirjutanud artikleid ja luuletusi, mille eest on samuti võitnud auhindu. Mõlemad elavad Oklahomas. "Öö Koja" sari on nende esimene koostöö. Ühel tavalisel koolipäeval külastab Zoey Redbirdi jäljekütt, ning see saab tähendada ainult
Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend · 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut · 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820 · 1824-1826 toimetas "Tallorahva Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi · 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" · 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. · Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. · 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. · Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid
Polkonski läheb sõtta,et ennast leida ja teha karjääri.natasa äratab ta uuesti ellu. ,,anna karenina" Dostojevski Looming: Jutustus ,,vaesed inimesed"-näitab peterburi väikese ametniku armetut elu., sotsiaalne ebavvõrdsus hävitab inimeses oleva headuse,siiani polnud psüühikast nii süvitsi kirjutatud. ,,teisik","perenaine""nõrk süda" hing on sageli lõhestatud headuse ja kurjuse vahel. Kas kurjus peitub ühiskonnas või inimeses endas? Romaan: ,, alandatud ja solvatud"- toob lugejani et inimene ei käitu mõistuspäraselt vaid tujude ja kirgede ajel.andestamis temaatika on oluline ,,kuritöö ja karistus"-teemad. Alandatute ja solvatute teema,kangelaste individualism, protesti teema. Pärisorjuse kaotamine,psühholoogilis-filosoofiline romaan.2 nädalat. Tegelased staatilised. Peateeglane dünaamiline. ,,idioot"- mõskin vürst, pidi saama päranduse, ta sõitis koos rogosini ja lebedeviga ühes
hoidmiseks. Minu jaoks tundus lausa uskumatuna, kuidas eelnevalt nõnda nõrgana kirjeldatud Raskolnikov läks äärmiselt meelekindlalt ja mõrvas Aljona Ivanovna äärmiselt külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti sokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv. Ta oli ka abilvalmis ning hoolis oma sõpradst näiteks siis, kui Raskolnikov
raamatukoguhooned, vanad majad, mis pole üldsegi mõeldud raamatute hoidmiseks- säilitamiseks ega ka inimeste teenindamiseks, halb valgustus ruumipuudus, raskendatud juurdepääs puuetega inimestele. Kõik meie ümber on pidevas muutumisprotsessis. Mõned muutused on kohe märgata, teised toimuvad ilma, et me neid märkaks või enesele teadvustaks. Ma usun, et raamatukogunduses on just viimast tüüpi muudatusi tegelikult päris palju. Muudatused, mis seonduvad sellega kuidas raamat, teavik lugejani-kasutajani tee leiab. Tavakasutaja ei tea, milliseid etappe nende kasutatav materjal läbib enne, kui temani jõuab. Kui selles ahelas ümberkorraldused toimuvad on see lugeja jaoks märkamatu. Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav. Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus
Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820 1824-1826 toimetas "Tallorahva Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche" 1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud
"Leegitsev süda" analüüs "Leegitsev süda" on kirjutatud August Giliti poolt 20. saj alguses. Autoriks on Tartust pärit kirjanik. Peale "Leegitseva südame" kirjutas ta veel erinevaid romaane ja novelle. Raamat räägib külaelu pluss - ja miinuspooltest. Lugejani tuuakse elav pilt ajast, oludest ning suhetest, mis kujunevad keeruliseks. Teenijanna Anu sünnitab poja Joosepi, kelle rikas isa ei taha lapset kuuldagi. Poisist sirgub hoolimata sellest andekas ja kuulus artist. Viiuldaja läheb pärast ema surma maailma rõndama. Reisil olles kohtab mees oma lapsepõlve sõbrannaga, kellega ta hiljem ka kokku elama asub. Koos asutakse otsima kunsti tähendust, mis mõlemale armas on. Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks
Tegevus saatmine ja osalemine vastuvõtmine Edu kriteerium vastuvõtja sai ühine kogemus sõnumi kätte (ühtsustunne) Põhifunktsioon (- mõju ruumis ühtsus ajas otstarve) Leht (meedia) esitab vaid ühte pilti maailmast (paljude võimalike seast) ja kinnitab seda pidevalt. Uudiste kirjutamine ja lugemine on rituaal, kombetalitus, ja ühtlasi ka teatraalne akt. Lugejani jõuab see, mida talle esitatakse. Need kaks vaadet ei eita ega välista teineteist. Rituaalimudel ei eita informatsiooni levitamist ja hoiakute muutmist. Ta vaid väidab, et me ei mõista kommunikatsiooni nii kaua, kuni ei käsitle seda kui tseremooniat ega mõista kommunikatsiooni seost sotsiaalse korraga. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, kus luuakse, säilitatakse, parandatakse ja kujundatakse ümber ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust.
Lihtinimesed vaevlesid elu hammasrataste vahel ilma ühegi lootuskiireta ning sotsialism tundus ainuõige lahendus kõigile probleemidele. Romaanis ,,Söekaevurid" kirjanik mitte ainult ei kirjelda 19. sajandi õnnetut elu, vaid arutleb ka läbi teose sündmustiku sotsialismi ning korra kehtestamise üle. Lisaks üksikisiku ning ka ühiskonna analüüsile, leidub raamatus hulgaliselt põhjalikke kirjeldusi. Zola suudab lugejani tuua ka kõige võikaimaid stseene vägivallast kuid ka näljast. Sisukokkuvõte Romaani ,,Söekaevurid" peategelaseks on Étienne Lantier, kes teose algul tulutult ringi ekseldes töökohta otsib. Jõudes Monstou linna kohtab ta Maheu'd, söekaevanduse töölist, kes on pool oma elust maa all veetnud ning kavatseb kaevanduses töötada nii kaua selline võimalus eksisteerib. Pea terve Maheu perekond töötab kaevanduses ning Étienne sõbruneb Maheudega. Zola annab selge
Sven oli siiras ja lahke inimene. Lemmikraamat Mulle meeldis see raamat, sest see oli noorteraamat ja ma poleks seda kunagi lugema hakanudgi, kui see poleks noortele suunatud. Need raamatud, kus on käsitletud noorteprobleeme, pakuvad mulle erilist huvi. Eriti meeldisid mulle minategelase mõtisklused ja arutelud. Kirjanik oli väga hästi tabanud erinevaid emotsioone. Raamat oli kaasahaarav, seetõttu sai ka lugeja raamatus kirjeldatud sündmustest osa. Minu arvates tõi kirjanik lugejani mitu sõnumit. Üheks sõnumiks oli see, et märka enda ümber olevaid inimesi, nende muresid ja probleeme ning võimalusel abista. Teiseks pea meeles, et sina ei ela oma vanemate elu, vaid sul on oma rada mida mööda minna, eesmärke seada ja neid saavutada. Tähtis on olla mina ise. Mulle meeldib selliseid problemaatilisi teoseid lugeda seetõttu, et üha selgemaks saab, kui tühised on tegelikult minu mured. See on väga hea raamat ning ma olen kindel, et ma loen ka teised
selget mõistmispüüdu ning teravate vastandumiste asemel on vähemalt siiani valitud tunduvalt mitmekesisemaid sõnastusvõimalusi. Kuid viimasel pooleteisel aastal on kriitikat hakanud kirjutama ka mõned noored luuletajad- prosaistid ja nendegi sulest on Rõhu veergudel ilmunud nii mõnigi põnev arvustus. Järgmisel aastal lisandub aga ka tõlkerubriik, mille ettevalmistustööd praegu käivad. Selle eesmärgiks on anda avaldamiskogemus noortele ilukirjanduse tõlkijatele ning tuua lugejani ka muuilma noorte autorite põnevaid tekste. Esimest korda sai see välja hõigatud paari nädala eest ning juba praegu on tulnud noortelt tõlkijatelt palju küsimusi, mõned huvitavad ettepanekud ja elavat vastukaja, nii et usun, et sellest saab lugejale ajakirja juures kindlasti põnev täiendus.'' (Postimees.1.12.2014) ''Uuringud näitavad, et lugemine on sirguva sugupõlve seas järjest ebapopulaarsem harrastus. Esimest sünnipäeva tähistav Värske Rõhk õnneks lõhub neid mustreid.
Ragin saab kõigest aru, kuid ei oska ega tahagi midagi muuta. Siis kohtub ta vaimuhaige Gromoviga palatist nr. 6. Mees põeb jälitusmaaniat, aga haigushoogude vahel käitub normaalselt ja avaldab väga õigeid mõtteid. Doktori abi, võhikust arst Hobotov, kes unistab Ragini kohast, levitab kuuldusi, et haigla juhataja on ise hulluks läinud. Jutustuse mõte, et elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppimine on kaasaaitamine, peaks jõudma iga lugejani. `'Daam koerakesega'' Jutustuses on kirjanduses uudne lähenemine seotud armastusega. 40-aastane Gurov, kes on perekonnast ja teenistusest ära vaevatud, tutvub kuurordis noore abielunaise Anna Sergejevnaga. Neist saavad lähema tutvuse järel armukesed. Elukogenud Gurov arvab, et see on vaid üks järjekordne armuseiklus. Anna peab oma armastust küll patuks, kuid leiab, et see on tema elu tõeline ja suur armastus, sest ta oli abiellunud armastuseta
arvamus. Anna ei tunne end kuidagi teistest üleolevalt vaid lisab end inimeste nimekirja, kellest soovib vabaneda. Minu jaoks oli ,,Anna Karenina" raamat, mis pani tõsiselt mõtlema. Mis mulle väga meeldis, oli viis, kuidas autor kirjeldas inimeste tundeid ning kehakeelt tohutu täpsusega. Kindlasti jätab raamat maha jälje ning see ongi kirjandusteose puhul oluline. Lugu oli osalt segadusseajav, kuid pani kindlasti mõtlema armastuse olemuse ning tema erinevate vormide üle, mis sai toodud lugejani läbi erinevate tegelaste. Eriti kiindusin teises raamatus Levinisse ja Kittysse, kes olid kontrastiks Anna ja Vronski keerulistele suhtele.
kooliringkonna inspektori Johann Wilhem Ludwig von Luce ,,Sarema Jutto ramat". Teos sisaldab 43 lugemispala, mis toetuvad tähelepanekutele Lääne-Saaremaalt. Nendes kirjeldatakse nii pahelisi kui ka eeskujuks olevaid külainimesi. Lisatud on tervishoiu, põlluharimise ja aianduse nõuandeid. Oma jutud on Luce püüdnud võimalikult lihtsalt kirja panna. Juturaamatute peamiselt keskajast pärit sentimentaalsed süzeed jõudsid eesti lugejani saksa rahvaraamatute vahendusel, nagu W. Nedatzi 1843. aastal tõlgitud ,,Griseldis" ja ,,Markgraf Walter", mille algallikaks oli 14. saj lõpust pärineva itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio teose ,,Dekameroni" viimane novell. 1850. a B. Gildenmannilt pärinev ,,Kannatlikko Helena luggu" on samuti lühendatud tõlge prantsuse algupäraga saksa rahvaraamatust ,,Die schöne Helene von Konstantinope"l. Saksa rahvaraamatu kaudu jõudsid Eestisse ka inglise kirjaniku D. Defoe 1719
Teoses kujutatakse Bocki katastroofi, mida põhjustas tema edumeelsus, demokraatlik ellusuhtumine. Tähtis küsimus: kas inimene jääb kannatuste järel truuks oma ideedele? On kirjutatud Jakob Mättiku päevaraamatuna. J.Mättlik- talupoja perest pärit noormees, kes sai hariduse O.W.Masingu juures tänu oma õele Eevale, kelle T.von.Bock saatis neljaks aastaks haritud naiseks saamise eesmärgil Masingu juurde, et seejärel temaga abielluda. Timo mõttekäigud ei jõua seega otseselt lugejani, vaid Jakobi suu läbi, nii läheb mõndagi kaduma. Kross on aga väitnud, et ta ei saanud kirjutada Bocki seisukohalt, sest tal polnud niipalju materjali. Haritud, mõtleva inimesena näeb Bock riigis võimutsevat alatust ja arutust, keeldub respekteerimast üldisi valesid. Ütleb krahv Peter Pahleni juures:"Ma olen keiser Aleksandris lõplikult pettunud". Timotheus von Bock ütleb isevalitsejale tõde ja saab tasuks 9 aastat
jõuda kõigi tõdedeni omaenda mõistusega. Tolstoi ja Eesti kirjandus Eesti lugejate laialdasem tutvus Tolstoi töödega algas 1880. aastatel. Esimene tõlge ilmus 1881. aastal, selleks oli jutustus pealkirjaga ,,Millest inimesed elavad". Alguses tõlgiti Tolstoi rahvuslikke jutte ja lastele mõeldud töid. Järk järgult tulid eesti lugejate ja tõlkijate vaatevälja ka Tolstoi põhiteosed. Esimene suurem murrang tema tulekul eesti lugejani oli kahe tõlke ilmumine romaanist ,,Sõda ja rahu" 1890. aasta lõpus. 1901. aastal ilmus ajalehelisena ,,Sevastoopoli jutustused", 1902 -1903. aastal järjeväljaandena ,,Anna Karenina" ja seejärel ,,Ülestõusmine". Eriti palju avaldati Tolstoi töid eesti keeles aastail 1906 1908. 1914. aastal ilmus Tammsaare tõlkes jutustus ,,Ivan Iljitsi surm". Kokku ilmus eesti keeles umbes 250 Tolstoi teoste publikatsiooni
mõnes kompaktsemas versioonis jälgida. Sellisena meenub tagantjärgi vaid riigiti (Poolas, NSVL- is, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Leedus, Jugoslaavias, Kreekas ja Austrias) juutide mõrvamisi protsentuaalselt võrdlev tabel, kust selgub, et Leedus hukati koguni 90% juutidest, millega on ta nende riikide seas Poola järel teisel kohal 11. Tänuväärne on ka raamatu alguses asuvad lühendite seletused. ,,Juudid, leedulased ja holokaust" tundub olevat autori kindel soov, tuua lugejani teemakohased probleemid ning nende põhjendused ja selgitused. Nagu öeldud sai, siis tegu on teemaga, mille kajastamist peetakse Leedu ajaloo käsitluses oluliseks ning see ei puudu kooliõpikutestki. Raamatu alguses ja käigus esitatud küsimused leiavad oma vastused. Mõned neist pole ehk nii kindlad, ent vähemalt pakub autor välja ideesid, mille abil huvilised ise saaksid tõe vormistada. Teose sisus ei 8 Ibid, lk 174 9 Ibid, lk 416 10 Ibid, lk 417 11 Ibid, lk 332
..........................................8 KIRJANDUS...................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on jaotatud neljaks osaks, millest esimeses antakse ülevaade laenude ajalisest periodiseeringust ja laenuvaldkondadest. Teine peatükk kirjeldab anglitsismide laenamisviise. Kolmas peatükk ja selle kolm alapeatükki toovad lugejani võõrlaenude mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets
aluseks on mitu põhjust. Usaldusväärsus. Parim allikas on reporter ise, teine on kirjalik allikas ja kolmandal kohal muud inimallikad. Alati kui võimalik, siis kasutada ajakirjaniku otsest vaatlust. Kui on vaja kasutada teisest infot, siis kasutada kirjalikke kvaliteetseid allikaid. Alles siis võib pöörduda inimallika poole, keda on võimalik kätte saada. Lähedus sündmusele. Info on seda väärtuslikum, mida esmasemast allikast ta pärineb. Esmaallika info on selline, mis läheb lugejani otse inimeselt, kes on sündmuses ise osalenud- näinud(kirjutav reporter). Teisene info pärineb allikalt, kes osales sündmuses või nägi seda ja kõneles sellest reporterile. Kolmanda allika puhul jõuab lugejani info, mille reporter on saanud kelleltki, kes kuulis või nägi sündmust. Kompetents. Tuleb teha vahet kolmel rühmal: püsiallikatel; juhuallikad, sõltumatud allikad ja sündmusega seotud allikad ning erineva staatusega allikad.
seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. Eepika Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta;
Leiab ,et kirjandus on ajale jalgu jäänud. Suur kunsti huviline ilmunud kunstiprobleeme käsitlevaid esseesid. Kogus vanu itaalia käsikirju, kirjutas need ümber novellideks. (16-17. saj itaalia) . ,,itaalia kroonikad" suur huvi ajalool sündmuste vastu. ,,parma kroonika" räägib vabadusvõitlusest itaalia ja austria vahel. Armastus liin käib ka läbi. ,,punane ja must" tuntuim romaan, moto- tõtt, karmi tõtt. Ilmub ka järg: ,,punane ja valge." See jõuab lugejani pärast tema surma. Suri ajurabandusse. Ta jätkas selles raamatus sama demaatikat, mis punases ja mustas., ta oli tugev psühholoogilise realismi esindaja.
tellimustöid (nagu Bulgakovgi). Koostas õpetaja Ruth Maal 2 11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Woland · ... ei ole Piibllist tuntud saatan, vaid teispoolsuse valitseja, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust (vihje nõukogude võimule sündis müüt nõukogude tegelikkusest). Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast, kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jersalaimis Jesua üle. · Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile. · Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja. · Võõrapärast nime oli talle vaja sellepärast, et demonoloogiat mittetundev inimene ei taipaks kohe, kellega on tegemist
Noarootsi Gümnaasium - 11.D klass TIIBETI AJALUGU JA KULTUUR Referaat Pürksi 2015 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks Tiibeti ajaloo ja kultuuri, kuna Tiibeti on kindlasti seotud Hiina ja selle ajalooga vähemal või suurema määral. Lisaks ajaloolisele seotusele võib ka öelda, et töö peaks olema informeeriv ka Tiibetist mitte midagi teadvatele inimestele. Loodan, et töö toob lugejani mõningad teadmised Tiibetist ja selle ajaloost ning kultuuri eripäradest. 2 Tiibeti ajalugu Varane ajalugu Tiibeti platoo asustati inimeste poolt vähemalt 21 000 aastat tagasi. 3 saj. eKr rändasid Tiibetisse elama hiinlased Põhja-Hiinast asendades nõnda suure osa algsest elanikkonnast. Kõige esimeseks riigiks Tiibetis oli Zhangzhung/Shangshung, mis oli kuningriik põhja ja loode Tiibetis 500eKr-625pKr, pealinnaga Kyunglung
ning valetas end Peeter kolmandaks. Talurahvasõda suruti alla ja tema võeti kinni ning hukati. Hupel Nimekaim Eesti aja valgustaja. Ta tutvustas oma raamatutes Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Ta hakkas koos kohaliku arstiga Põltsamaal välja andma Eestikeelset ajalehte. Herder Saksamaa kuulsamaid valgustajaid. Tema äratas huvi siinse rahvaluule vastu. Tema vahendusel jõudsid Eesti ja Läti rahvalaulud esimest korda Euroopa lugejani. Merkel Valgustaja. Ta suutis vapustada kõiki Euroopa lugejaid, siinse talurahva olukorraga ja tutvustas kui julm elu talurahval Eestis on. Galilei Ta oli andekas Itaalia teadlane, kes väidetavalt pani teleskoobi kirjelduse kokku uue ja veel parema teleskoobi. Ta kutsus teadlasi üles, tegema katseid mitte toetuma eelmiste põlvkondade autoriteetidele. Lisaks tõestas ta M.Koperniku oletust, et maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese.
19. sajandi esimese poole keskpaigale. Oma kirjutises maalib ta lugeja silme ette värvika pildi tudengilinna üliõpilasest ning seda nii välimust kui ka läbi lugude iseloomu tutvustades ja kirjeldades. Raamat koosneb kolmest jaost, milles omakorda on kirjas pildikesi tolleaegsest Eestist. Esimeses osas on pigem üldpilt, et lugeja saaks silme ette korraliku kujutluse ajastust ja ajaloost, mis teises jaos, kus kirjas lood, kõvasti abiks on. Tudengitembud ehk jutustused toovad lugejani üliõpilase lõbusa, samas kohati kehva elu ja annavad edasi kujutelma, kuidas varem aega veeti. Tahes-tahtmata tekitavad lood võrdlusmomendi tänapäevaga ning ehk kõige paremini suudaks tegelastega samastuda praeguse aja studioosus. Kolmas jagu jutustab loo rüütelüliõpilasest, kes oli teise jao tudengi vastand. Dr. Bertram peab vajalikuks lugejat harida ning on kirja pannud tollase ajaloo. Hilisemgi tudengite kahte gruppi jaotamine on toimunud ajaloo näitel
Siis Cela seadsin endale ülesannet peegeldada tegelikkust, panna lugejat sesse kohta ja aega, millest ta tahab jutustada, näidata kõik probleeme ja olukordi mida panevad teda muretsema ja siis lugejat sundida muretsema selle pärast, erinevaid küsimusi teravalt üles tõsta. Ta ise kirjutas et ,,ei tea kuidas minu romaani määratleda kas see on realistlik või idealistlik, naturalistlik, olustikukirjeldav või veel mõni". Kuid minu arvates see ei seganud autorit oma mõtet lugejani viia ja tagada endale väljapaistvat kohta maailmakirjanduses. Peaosa Jutt tuleb 1942. aasta sõjajärgsest Madridist ja ,,Tarus" on kirjeldatud ainult kolm päeva hispaania pealinna elust, aga toimub tegelikult palju sündmusi. Muidugi need on vähetähtsad maailma jaoks, aga kujutavad endast kogu maailma romaani tegelaste jaoks. Romaani peamine tunnusjoon on selles, et seal on umbes 160 tegelast ja peaaegu kõik nad on oma rolli tähenduselt võrdsed
Autor pani lugejat mõtlema Teise Maailmasõja ajal aset leidnud sõjakoledustele ning nii füüsiliselt kui ka hingeliselt hävitatud eludele. Lisaks pakkus mõtteainet loo traagiliste tagajärgedega keelatud armastus ning kuidas isegi tõeline hingeline side pole alati loodud kestma. Üllatavalt mõjus tegelaste erinevate vaatepunktide põimitus. Teos, mis tutvustas meile Teise maailmasõja järgset olustikku, mängides läbi nii mineviku kui ka oleviku, tõi lugejani vaheldusrikka süžee. Tegeleased olid tõetruud ning usutavad. Lugu pani sügavalt mõtlema saatuse kohati üllatavatele otsustele. Raamatut ei olnud lihtne lugeda, kuna üheagselt tuli mõelda mitmel erineval tasandil, kuid üldkokkuvõttes oli teos meeleolukas ning igati väärt lugemist.
annaabi.ee 
