Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänerindel muutuseta (1)

3 HALB
Punktid
1. Minu teadmised I ms'st.
I ms oli esimene suurt osa maailma maadest haaranud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 – 11 novembrini 1918. Sõjas olid kasutusel esmakordselt tankid ja lennukid . Kasutusele võeti ka esmakordselt gaas , mille kasutamine oli vaenlastele ettearvamatu ning tappis palju inimesi.
2. Otsin paar olulist fakti.(eriline)
Sõda sai tuntuks kaevikusõjanas, seda eelkõige läänerindel. Sõjas hukkus 9 miljonit inimest, mis on väga suur arv ning nagu esimeses vastuses juba mainisin kasutati esimest korda keemiarelva, milleks oli gaas ning toimus ka esimest korda pommitamine lennukitelt.
3. Miks ja kelle mõjutusel läksid poisid sõtta?(Paul ja klassivennad, Näide)

Poisid läksid sõtta nende klassijuhataja Kantorek mõjutusel, kes pidas neile pikki loenguid ning poisid lõppuks vabatahtlikult oma nimed paberile kirja panid. Inimesed ja isegi nende klassijuhata ei teadnud tegelikult,mis sõjalahingus toimub, kõike hoiti salajas ning suurtest inimkaotustest ei räägitud sõnagi. Inimene kes ei tahtnud kaasa minna, sai siiski niivõrd mõjutatud, et ta lõpuks ikkagi otsustas nime kirja panna ja lahingusse minna.
Näide raamatust:
4. Milline oli poiste sõjaline väljaõpe?(mis ja kuidas) Kas oli lahingus kasu ka ?
Poiste sõjaline väjaõpe kestis, mis erineb igalmoel tänapäev väljaõppest.
5. I ms tegelikkus.(too näiteid tekstist ja kommenteeri neid)
Surma sai palju inimesi, mis näitab, et sõda oli väga ohvriterohke ja väga ränk. Seda, et sõda oli väga ränk, on ka jutus väga selgelt kirjeldatud. Inimsed saadeti sõnaotseses mõttes surma, ilma, et nad ise teaksid mis neid tegelikult ees ootab. Kõige seda mida sõjaväelased seal nägema pidi, oli lausa kõhedust tekitav – kõik ned haavatud, kel jalg otsast, kel käsi, kel üldse sisikond peaaegu väljas.

6. Miks nimetatakse Remarque 'i ja Hemingway'd kadunud põlvkonnaks?
Mõlemad kirjanikud on elanud ajal mil toimus sõda. Paljud inimesed kes tol ajal elasid said sõjaläbi surma.
7. Miks on romaanil selline pealkiri?
Raamatul on selline pealkiri, sest nagu eelpool mainitud , ei räägitud inimestele tegelikku tõde lahingutest. Informatsioon mis inimesed said, oli pidevalt, et mitte midagi ei ole juhtunud – sõditakse endiselt muutusteta. Sellest ka selline pealkiri nagu Läänerindel muutusteta. Teiseks toimub kogu tegevus läänerindel.

8. Oma arvamus raamatust.
Raamat jutustab Esimesest maailmasõjast ning toob lugejani palju sõjas toimuvat. Remarque on samuti ise osalenud sõjas ning kindlast oli ta kogenud kõike seda mis toimub lahinguväljal ning kergem kõike seda paberile kirjutada. Sisu oli väga põnev ja samuti kaasahaarav. Kogu sisu ei rääkinud nüüd just ainult sõdimisest, vaid palju oli ka tegevust väljaspool rinnet .



Läänerindel muutuseta #1 Läänerindel muutuseta #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 325 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mihkel Mänd Õppematerjali autor
Mõned küsimused ja vastused raamatu "Läänerindel muutuseta" kohta. Loob mingigi kujutluspildi raamatus toimuvast.

Sarnased õppematerjalid

E-M-Remarque’i sõjaromaan-Läänerindel muutuseta-
6
doc

E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“

E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“ (1928/1929) 1. Mida tähendab väljend „kadunud põlvkond“? Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.. Raamat kirjeldab sõda ühe 20-aastase nooruki silme läbi, kes ei ole veel ellu astunud, otse koolipingist sõtta läinud ja kõik tema teadmised elust on järsku meeleheide, hirm ja surm. Lisaks rusub peategelast igatsus rahu ja kodu järele, kuid kui ta mõneks ajaks koju pääseb, ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu rohkem

Kirjandus
Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta
42
pdf

Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“

ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt  Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel.  Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning

Kirjandus
KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE’I LOOMINGUS
15
docx

KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE’I LOOMINGUS

armastust religiooni, muusika ja looduse vastu, mis tema jaoks olid tõelise ilu ja rahu esindajad. (http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.htm) 1.2. Sõja-aastad ning selle mõjutused 1916. aastal, kui Remarque oli vaid 18-aastane, sai ta mobilisatsioonikutse. Peale neljakuulist väljaõpet saadeti poisid sõtta. Võideldes läänerindel Saksamaa armees, sai alles ellu astunud mees mitmeid korda vigastada. Uued tuuled hakkasid puhuma siis, kui 1919. aastal sai Remarque'st rindemeestest õppurite ühenduse presidendiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque, http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt) Pärast Esimest maailmasõda jätkas Remarque õpinguid ja tegi juhutöid(http://www

Kirjandus
Kirjanduse Secunda teine arvestus
22
doc

Kirjanduse Secunda teine arvestus

Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 ­ 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos

Kirjandus
Kirjanduse konspekt 1-ja 2-kursus
8
doc

Kirjanduse konspekt 1. ja 2. kursus.

KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalse

Kirjandus
KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 ­ 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
20-sajandi algus kuni esimene maailmasõda
13
odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Paljud läksid vabatahtlikult Siberisse, aga põgeneti ka Eestisse. Selle tõttu oli Eesti linnades ruumipuudus. Seal on ka põhjus, miks Läti ei kuulutanud iseseisvust välja 1917 nagu Eesti, vaid alles 1918 novembris. 1916: Brussilovi pealetung. Venemaa tungis läbi Austria-Ungari kaitseliinide, kuid kuna Venemaal ei olnud palju ressurssi, pealetung pidurdus. Sõjategevus ei liikunud palju, toimus endiselt Venemaa territooriumil. Seega läks sõjategevus ka läänerindel suures osas positsioonisõjaks. 1917: Positsioonisõda. Oma mõju hakkasid avaldama Venemaal toimuvad revolutsioonid. Venemaa- poolne rindejoon hakkab lagunema, sest sõdurid hakkasid deserteeruma. Oli sõjatüdimus. Alguses valitses tsaar, siis tuli ajutine valitsus ja sügiseks olid võimul enamlased. 1918: Venemaal algas kodusõda seoses enamlaste võimuletulekuga. Nõukogude Venemaa valitsus otsustas, et kõige õigem oleks sõlmida Saksamaaga rahu. Tegu oli separaatrahuga, sest Venemaa

Ajalugu




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Väga hea
19:57 11-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun