Ernst Ludwig Kirchner 1880 - 1938 Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasuta...
Aastal 814 Karl Suur suri ja suurriik jäi tema pojale Ludwig Vagale. Ludwig Vaga Ludwig Vaga oli Frangi riigi keiser aastatel 814-840 ning oli eelmise keisri Karl Suure poeg. Ta oli sügavusklik, kuid ka oskuslik sõjaväejuht ja valdas ka romaani, germaani, ladina ja kreeka keelt. Juba oma isa Karl Suure ajal krooniti ta kaaskeisriks, kuid peale oma isa surma lasi Ludwig end uuesti kroonida Rooma paavstil. Aastal 817 kroonis ta oma poja Lothari kaaskeisriks. Juba peale Ludwigi trooniletõusu ja temapoolseid esialgseid ümberkorraldusi alustas tema onupoeg Bernhard, kes oli seni Itaalia kuningas tema vastu sõda, mille käigus tehti talle ettepanek paluda Ludwigilt armu. Armuandmiseks Ludwigi juurde minnes ta vangistati ja torgati tal 818. aastal vangistatuna silmad välja, mille tulemusena ta kahe päeva pärast suri. Peale Ludwigi poja Charlesi sündi tekkisid lahkarvamused esimesest abielust sündinud poegadega, kes kartsid alusega, et uus pärija vähendab
lihakssaamine, tuli ilmale segeverelisena, pooleldi baierlasena. Baieri vanaisa, kuningas Ludwig I-st see ei häirinud. Ta tervitas witelsbachlase ja hohenzolleri abiellumist kui kahe saksa dünastia liitumist. Ludwig II sündis 25. augustil 1845, pool tundi pärast südaööd, Müncheni lähedal Nymphenburgi lossis. Mõned päevad oli lapse nimi hoopis Otto, siis palus vanaisa, et ta nimetataks Ludwigiks, sest ta oli sündinud Ludwigi päeval, tema sünnipäeval; sellest ajast peale oli ta Ludwig. KUNINGA RIIK JA AMETNIKE IMPEERIUM Ludwig II polnud nõus monarhi võimu piiramisega leppima, pidi aga alla andma ja lõi endale unistusteriigi, kus ta võis tunda end piiramatu monarhina. Ametnikud ja ministrid olid esmajoones riikluse kandjad ning alles teises järjekorras kuninga teenrid. Kui neil tuli nende kahe vahel valida, pidid nad otsustama esimese kasuks, ja
Ludwig van Beethoven 1770 - 1827 Ludwig van Beethoven oli üks oma ajastu suurimaid klassitsistlike heliloojaid ja pianiste, Beethoven oli kolmest Viini klassikust kõige noorem. Ta sündis Bonnis, ühes tänapäeva vanimas linnas Saksamaal. Helilooja pere oli algselt jõukas, kuid peale vanaisa surma see muutus. Ludwig van Beethoven pidi juba 10-aastaselt pere rahaliste raskuste pärast koolist lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult. Viinis tõid Ludwig van Beethovenile kuulsust akadeemiad (kontserdid), mida ta ka ise korraldas. Saatuse tahtel halvenes Viini klassiku kuulmine kiirelt, esimesed märgid sellest
Näiteks kui Beethoven oli 12-aastane, siis ta isa ütles et ta on kõigest 9-aastane, et publik arvaks temast paremini ning mõtleks et kõigest 9-aastane poiss on niivõrd andekas. Lisaks sellele peksis Luigi isa teda lapsena palju. Koduvägivald nende peres oli tavaline. Arvatakse, et see jõhker peksmine oli ka üheks põhjuseks, miks Ludwig vanemas eas oma kuulmise kaotas. Arvan, et Beethoveni kasvatus kandus edasi selle näol, kuidas ta oma väidetavat vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigi enda lihane poeg, kasvatas. Ka Karlilt nõudis Ludwig väga paljut ning eeldas, et temast tuleb sama virtuoosne klaverimängija nagu ta ise. Ludwig van Beethovenil oli ääretult keeruline armuelu ning ta sai selletõttu elus palju kannatada. Armastus on selline eluvaldkond, kus ei ole reegleid või reeglistikku. See on 2 Rocca al Mare Kool, Elen Tark, 11.a
kolmandik. 2 NEUSCHWANSTEINI LOSSI EHITAMISE ALGUSLUGU Neuschwansteini loss, mis seisab kaljurahnul keset Baieri Alpide metsaseid eelmägesid Lõuna – Saksamaal, on maailmas kõige tuttavlikumaid romantilisi kuvandeid. Lossi eristab see, et ta polnud ehitatud jõukuse ja võimuga uhkeldamiseks, vaid looja Ludwig II ja väheste kaaskondlaste isiklikuks otstarbeks. Ludwigi isa Maximilian II oli 1837. a ehitanud suveresidentsina ligidase Hohenschwangau lossi. See oli gooti stiilis. Ludwig kasvas seal üles ning lossi muusikatoas tutvustatigi teda helilooja Richard Wagneriga, kelle ooprid avaldasid noorele printsile sügavat muljet. 16- aastasena nägi ta R. Wagneri „Lohengrini“ esietendust ning sattus vaimustusse heliloojast ja tema muusikast, sest tundis Lohengrinis ära oma romantilise ideaali. Ludwig sai kuningaks kaheksateistkümneaastasena
Tema noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa õpetas talle klaverit ja viiulit. Esimest korda andis Ludwig kontserdi seitsme aastaselt. 19- aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt asus ta elama Viini. Seal kogus ta kuulsust virtuoose kontsertpianistina. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Kui lood olid esmaettekantud siis need kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii. Ludwigi elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770-1792 Bonni periood ( kujunemisaastad ) 2. 1792-1802 Viini periood ( varane looming ) 3. 1802-1812 Viini 2. periood ( loomingu kõrgaeg ) 4. 1813-1827 Viini 3. Periood ( hiline looming ) Beethoveni tähtsamad teosed olid: 1. 3.sümfoonia "Eroica" 1803/04 2. 5.sümfoonia "Saatusesümfoonia" 1808 3. Ooper "Fidelio" 1804-1805 4. Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" 1816 Peale 20-ndat eluaastat tabas teda haigus ja ta jäi kurdiks. Ta oli
veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu[viide?], Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit Elukäik Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses
Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti pimedaks. 14
praktiliselt aga ei täitunud. Nelja ja poole aasta jooksul kirjutas ta vaid kaks ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate – nii tegi ka Händel. Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli Toskaania kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Händelit Tirooli kuberner Karl von Neuburgile. Händel lahkus Itaaliast veebruaris 1710, oli märtsis Innsbruckis, kuid kuberneri tööpakkumist vastu ei võtnud. See-eest läks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri kuurvürst Georg Ludwigi õukonna kapellmeister.
küsimuste üle · Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad rahaühikud · Käskis kõigil alamatel oma lapsed kooli saata · Frangi riigi kuningas 768 · Rooma ehk Frangi keiser alates 800 · Pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale · Sõjaliselt edukas · Liidendas Frangi riigi Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad · Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk
Mõnes nõttes see oli hea, sest hingevaludest ja rõõmudest sündis palju maailmaklassist teoseid. L. Van Beethovenil oli üks elu armastus, kelle ümber terve film oligi üles ehitatud. Nad ei saanud kunagi koos elada, sest nad pidid hotellis kokku saama aga Beethoven hilines sinna tänu tormile. Kui Ludwig oli hotelli jõudnud ei olnud enam naist seal. Peale seda, kui naine oli ära sõitnud, läks ta mehele L. Van Beethoveni vennale. Ma arvan, et see oli vale tegu, kuna naine ootas Ludwigi last. Peale L. Van Beethoveni venna surma taotles, ta oma lapseKarli hooldusõigust ning sai taenda hoole all kasvatada. Mõnes mõttes oli see poisile kasulik, sest teda õpetas tolle aja üks parimaid klaverivirtuoose. Kuid kui lõpuks aru oli saada siis Karli elu Ludwig van Beethoveni juures nii hea polnudki. Karl tahtis isehi endalt elu võtta. Selle perioodi ajal, kui ta õpetas oma poega klaverit mängima, ei loonud meister ise ühtki teost, vaid keskendus Karli õpetamisele.
õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395
N i k o l a i I I Ts a a r Allan Part 021MT Üldandmed Vanemad olid Aleksander III ja Maria Feodorovna. Nikolai II sündis 6. mail 1868. a. Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Victoria Alix Helena Louisa Beatrice ´iga, kellega neil oli viis last, neli tütart ning üks poeg. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes seeeest olnud aga eeskujulik kojamees. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee
ooperit. Paavsti nõudmisel olid Roomas, kus Händel suurema osa ajast viibis, ooperid keelatud. Itaalia heliloojad kirjutasid seetõttu ooperlikke oratooriume ja kantaate nii tegi ka Händel 4 Hannover ja London Esmakordselt Veneetsias olles kohtus Händel hilisema Yorki ja Albany hertsogi Ernst Augustiga, kes oli Hannoveri kuurvürsti ja hilisema Suurbritannia ja Iirimaa kuninga Georg Ludwigi vend. Ernst August kutsus Händelit Hannoveri ning pakkus talle töökohta kuurvürsti õukonnas. Lisaks oli Toskaania kroonprints Fernandando de Medici soovitanud Händelit Tirooli kuberner Karl von Neuburgile ning heliloojat kutsus oma kodumaale ka Inglismaasuursaadik Veneetsias. Händel lahkus Itaaliast veebruaris 1710, oli märtsis Innsbruckis, kuid kuberneri tööpakkumist vastu ei võtnud. See-eest läks ta Hannoverisse ning temast sai 16. juunil 1710 Hannoveri kuurvürst
koolinimi Referaat Ludwig van Beethoven 1770-1827 Autor: Juhendaja: õ.a. 1770. aasta detsembrikuus sündis Bonni õukonnamuusiku Beethoveni peres poeg, kellele anti nimeks Ludwig. See oli juba teine Ludwig esimene oli sündinud kaks aastat varem ja peatselt surnud. Teise Ludwigi täpne sünnikuupäev ei ole teada, sest noil aegadel ei olnud kombeks kolmanda seisuse laste sündimise kuupäeva üles märkida. Säilinud on üksnes märge sealse Püha Remigiuse kiriku meetrikaraamatus, et 17. detsembril 1770 ristiti kirikus Ludwig Beethoven. Järelikult oli ta sündinud päev või kaks enne seda. 1774. ja 1776. aastal nägi ilmavalgust veel kaks noort Beethovenit: Kaspar Anton Carl ja Nicolaus Johann.
hakanud seetõttu muusika vastumeelseks. Pigem ta nautis seda. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. Teda õpetasid paljud erinevad muusikud ning suunasid heliloojad. Peale ema surma muutus 19-aastase Beethoveni elu kardinaalselt temast sai automaatselt perekonnapea, kes pidi ülal pidama oma alkohoolikust isa ning kahte nooremat venda. Tal oli suur koormus õlgadel, näidata välja oma täiskasvanulikkust ise alles laps olles on midagi erakordset. 21-aastaselt suri Ludwigi isa. Isa surm ei muutnud tema plaane, see isegi ei kõigutanud vist teda eriti. Peale seda sai Beethoven iseseisvaks. Ta rändas ringi erinevates paikades, töötas paljudes õukondades ning tundis rõõmu oma suurepärasest loomingust. 25-aastaselt märkas Beethoven oma kuulmisvaegust. 1818 aastast oli helilooja täiesti kurdistunud. Inimestega suhtlemiseks kasutas ta kaustikuid, mis on ka tänaseni säilinud. 1815 aastal suri tema vend, kes jättis oma poja hooldusõiguse Beethovenile
Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Tänu Neefele ilusid ka esimesed algelised teosed trükis. Beethovenil olid suured improvisatsioonivõimed ning tal õnnestus esineda
Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu
ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust. 17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks Itaalia barokk ja Põhja-Saksamaal rokokoo. Ludwigsburgi residents Tänapäeval suurim kahjustamata säilinud barokkloss Saksamaal asub Ludwigsburgis, mis ehitati Württembergi hertsogi Eberhard Ludwigi residentsiks 1704 kuni 1733. Lossi sisemuses, luksuslikud banketisaalid ja eluruumid kajastavad kolme erineva perioodi stiile. Alates barokiajastu trepikodadest, tualettidest, peenest lossi kirikust ja jahipaviljonist oma imelise krohvitud marmoriga. Noor hertsog Carl Eugen muutis hiljem sisekujundust oma maitse järele kui uus ajastu andis teed kergemale rokokoo stiilile. Seejärel moderniseeriti mitmed lossi ruumid klassikalise ja prantsuse ampiiristiilis
von Misesi teose ,,Liberalism". Raamat oli väga infomahukas. Autor on kõik liberalismi tunnused detailselt peatükkide kaupa lahti seletanud. Mulle meeldis ka see, et autor toob igas peatükis liberalismile vastandiks sotsialismi, kuigi veidi meelehärmi tegi see, et autor on raamatus sotsialismi vastu väga kriitiline. Raamatus välja toodud näited ja sisu kirjeldab küll 19-20. sajandi esimese poole poliitikat ja majandust, kuid võrreldes Ludwigi teadmisi tänapäeva majandussüsteemi ja valitsemiskorraga, pole midagi väga muutunud. Soovitan raamatut lugeda neil, kellel on suurem huvi liberalismi vastu, sest tekst on kohati küllaltki keeruline ning lugemise käigus tuleb pingsalt kaasa mõelda.
antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. · Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Poliitiline killustatus 9. -10. sajandil · Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. · Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv asekeiser, kohtunik
NIKOLAI II (1894-1917) Nikolai II, Aleksander III ja Maria Feodorovna vanim poeg sündis 6. mail 1868. a. Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Alexandra Feodorovnaga (Alice Victoria Eleanor Louisa Beatrice), kellega neil oli viis last, neli tütart ning poeg Aleksei. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes see-eest olnud aga eeskujulik kojamees. Talle meeldinud üle kõige puid lõhkuda ning lund rookida. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud
1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri Kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi peagi võttis ta ette reisi Londoni, 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata Händel jäi Londonisse. Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ``Rinaldo´´ läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Ka nüüd lõi ta mitmeid teoseid kuningakoja telli- musel, nt
ELU- JA LOOMINGUPERIOODID 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oopereid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi, peagi võttis ta ette reisi Londoni. 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata-Händel jäi Londonisse! Ta võeti juba esimesel Londoni-visiidil kuninganna Anne`i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Händel oli tol hetkel Inglismaa kuulsaim helilooja. 1719
eksemplari, seda kõike filosoofi raha eest ja ära õnnestus tal kinkida ainult seitse, isegi tema õde ei soovinud omale eksemplari. Lisaks eelnevale oli Nietzsche täielik kistluse vastane referaat räägib ka lähemalt filosoofi seisukohtadest, kuid tuleb teada, et Nietzsche öeldut ei maksa alati täie tõena võtta, sest osad mõtted on ta öelnud lihtsalt selleks, et ühiskonda sokeerida. Lapsepõlv Freidrich Nietzsche on Saksa filosoof, kes sündis 1844. aastal Karl Ludwigi ja Franziska perre esimese lapsena. Friedrich Nietzsche pereelu ei olnud kerge, tema isa suri juba 1849. aastal. Pere kolis 1850 aastal Naumburgi, kus elati Karl Ludwigi ema juures. Fredrich pandi juba viie aastaselt õppima rahvakooli ja hiljem erakooli. Fredrich ei tundnud ennast just koolis mugavalt, ta oli pisut kinnine ja vähese jutuga, kollektiivist eraldustunne jäi teda saatma kuni tema elu lõpuni. Õpingud koolis ja hiljem gümnaasiumis kujunesid talle kergeks
hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis, kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulismüstilise süzeega ooper Parsifal. Tegevus poliitikas 1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.
Erich Maria Remarque ,,Tagasitee" 1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu pidavatel inimestel võimalik kõiki ära toita. Üritati oma viimaseid väärisesemeid, mööblit vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid Saksamaal revolutsioonilised meeleolud. Riigil puudus ühtne tugev võim ja sõjavä...
Peategelased on jumalad ja nende lapsed; hiiglased -- kääbused, kes käituvad nagu inimesed. Kokku on 33 tegelast ja üle 100 leitmotiivi. Lavalist tegevust vähe, tegevustik toimub muusikas, orkestris. MK: Ooper "Tannhäuser" avamäng 1864-- Wagneri ellu sekkus Baieri kuningas Ludwig II. (hull?) Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust. Eriti meeldis talle "Lohengrin", mis räägib luigerüütlist. LUIK -- tuleviku ettekuulutaja, jumalik olend. Ludwigi jaoks oli luik graatsia ja väarikuse kehastus. Luigerüütel muutus Ludwigi jaoks elavaks ülluse ja elegantsi kehastuseks. Ludwig elas Schwansteini lossis (luigekivi), kus teda ümbritsesid kõikvõimalikud kunstipärased luiged. 15. aastane kroonprints kuulis "Lohengrinit"ja nuttis meeleliilgutusest. Algas Wagneri vaimustus. Ludwigit ei haaranud ainult Wagneri muusika, vaid tervikteos. Tegehikult oli Ludwig ebamusikaalne. Tema õpetaja nimetas oma viimase tunni andmise
suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu · Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga · 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na sai uueks kuningaks Hannoveri kuurvürst
suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu · Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga · 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na
Järvel aga hõljusid lummavalt ilusad valged luiged ja taamal paistis mägedes imeilus loss. Asjaolu, et balleti ,,Luikede järv" sünniloos on palju küsimärke , siis arvatakse, et Tsaikovski inspiratsiooniallikaks oli Bayeri printsi Ludwig II . Troonile tõusnuna lasi Ludwig rajada mitu lossi (arhidektuuri imet). Ühe lossi lähedusse, mäe sisse, laskis ta rajada tehiskoopa ja koopasse tehisjärve, mida kaunistasid stalaktiidisambad, ning luigepeaga laevuke. Luiged aga olid Ludwigi lemmiklinnud ja ta võis tundide kaupa istuda järve kaldal ja nautida nende liuglemist veel, eelistades seda imeilusat pilti riigi valitsemisele. Dekoratsioonideks läks vaja · 200 kg PVA liimi · 450 m puuvillast riiet · 200 m² löögikindlat turvaklaasi · 440 m² gobelääntülli · 80 l erinevaid liimivärve · 5 kg kullapulbrit Muusika iseloomustamine
K. tahab ta tagasi Anjou hertsogi juurde saata, kui G. palub, et võiks hoopis K. eest võidelda. K. annab mehe Ruperti hooleks. Rupert otsustas Guillaumega võidelda. G. oleks võinud Ruperti tappa, sest oli mõõgavõitluses osavam, kuid ta viskas mõõga käest ja ütles, et ei tapa K. vapraimat rüütlit. Siis ütles R., et G. on nüüd sõber, mitte enam vaenlane ja temast sai K. sõjamees. K. näeb unes, et on kerjusepoisiks riietatult Sitsiilias ja kohtab oma onu Ludwigi abikaasa kaksikõde, kes palub talt kuningas Konradini poole pöörduda, et too päästaks ta poja Palermo vangikeldrist. XIV Mõõk K. lahkus Roomast. Ta vägi oli suurem kui kunagi varem. K. sõitis esimest korda üle oma kuningriigi piiri. Sakslaste ja roomlaste pealetungid prantslastele löödi tagasi. Moodustati kaitseliin. Suurem osa K. väest pole ennast lahingusse seganud. Prantslased ja itaallased olid löödud. Arutleti, kus on Anjou hertsog. Lahinguväljal levis
järgmisel aastal 21. juunil. Oktoobris veenis lõpuks Cosima oma abikaasat Hans von Bülowi lahutusele, kuid enne sai ta Wagneriga veel 2 last tütre Eva ning poja Siegfried. Kuna Minna Wagner oli aasta varem surnud, siis võisid Cosima ning Richard abielluda. Laulatus leidis aset 25. augustil 1870. aastal. Abielu Cosimaga kestis Wagneri elu lõpuni. Wagner, kui oli oma uue kodueluga sisse seadnud, pühendas kogu oma energia Sõrmuse tsükli lõpetamisele. Ludwigi pealkäimise tõttu esietendusid Das Rheingold ja Die Walküre Münhenis, kuid Wagner tahtis ,et kogu tsükkel etenduks uues moodsas ooperimajas. 1871. aastal otsustas ta oma uue ooperimaja koha Bayreuthi väikelinna. Wagnerid kolisid sinna tuleval aastal ning asetatigi Bayreuth Festivalimaja nurgakivi. Et fond suureneks ehitusteks selleks formuleeriti mitmes linnas "Wagnerite Ühiskonnad" ning Wagner ise hakkas Saksamaa juhtivatele kontsertidele turneesid korraldama
religioonifilosoofia. Referaadis käsitlen G.W.F. Hegeli elulugu ning keskendun peamiselt tema ajaloo alastele uurimistele ja filosoofilistele arusaamistele. Tema üht põhiteostest ,,Ajaloofilosoofia" on analüüsitud erinevates raamatutes ning neist nelja olen ma ka oma referaadi koostamise aluseks kasutanud. 1 Elulugu Georg Wilhelm Friedrich Hegel sündis 27. augustil 1770. aastal Stuttgardis kõrge riigiametniku Georg Ludwigi ja tema naise Marie Magdalena perekonnas. 1777. 1787. aastail õppis ta Stuttgardi ladina koolis ja gümnaasiumis. Pärast lõpetamist asus Hegel 27. oktoobril 1788. aastal Tübingeni teoloogiainstituuti, kus tegi läbi kaheaastase filosoofia ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Kuid oma vaimse arengu eest võlgneb ta eelkõige tänu iseseisvale tööle ja sõpradele Hölderlin´ile ja Schelling´ile.
Selles mõttes ei olnud nad Rooma mantlipärijaid. Siinne väikesõdade loetelu ei ole ammendav. See ei olnud ka meie eesmärk, pigem oli selleks soov näidata, et Frangi riik oli sõjast etinud oma käsitöö või isegi riikliku doktriini. Karli neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul, seega 768-814, möödusid vaid 790. ja 807. aasta ilma sõja ja võitluseta. Karli-aegne Suur-Frangi riik koosnes neljast osast. Need olid Prantsusmaa, Germaania ning Karli poegade Ludwigi ja Pippini valitsetavad Akvitaania ja Itaalia alamkuningriigid. Nende nelja riigiosa iseärasused ja iseloomulikud jooned on jälgitavad ka veel meie päevil. See oli riik, mille pindala oli üle miljoni ruutkilomeetri ja läbimõõt põhja-lõuna teljel 1500 kilomeetrit, hamburgist Barcelonani, ning ida-lääne teljel 1200 kilomeetrit, Magdeburgist Nantes'ini. Peamine valitsemisvahend oli kuninga autoriteet aadli ja rahva silmis. Kui otsustavas punktis
Brüssel on tänapäeval koduks erinevatele rahvustele üle maailma, mis on muutnud linna atmosfääri tõeliselt kosmopoliitseks. Seal on maalilised keskaegsed tänavad, elavad väljakud, ilusad puiesteed, muljetavaldavad monumendid, loodusküllased pargid, õdusad kohvikud, huvitavad restoranid ja loomulikult ka aktiivne kultuurielu. 2.1 Ajalugu 10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu prantslaste üle
Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. 11 ,,Lendav Hollandlane" Romantiline ooper kolmes vaatuses. R.Wagneri libreto rahvalegendi ja H
ootamatult aastatel 810 ja 811 järjestikku. Ent nagu nimest aimata, ei huvitanud kolmandat poega Ludwig Vaga nii väga võimumängud kui frangi rahva vaimne arendamine. Omaenda vaimse ambitsiooni ja vagaduse tõttu pööras ta rohkem tähelepanu kiriku ja hariduselu reformimisele. Ta tihendas veelgi kiriku ja riigi vahelisi suhteid, riik pakkus kirikutele ja kloostrile sõjalist kaitset, samas tihenes nüüd riigipoolne kirikuvarade üle valitsemine. Ludwigi ajal alustati senisest veelgi enam misjonit põhjaaladel, Hamburgis ja Bremenis. Nüüd loodi sinna esimesed piiskoplikud struktruurid. Ühelgi Ludwigi kolmest pojast ei õnnestunud haarata võimu vendade käest endale, võimule tulid omakorda nende pojad ning ühendava valitseja puudumisel oli Karolingide võim 9. sajandi lõpuks kadumas. 7. Kiriku- ja haridusolud karolingide ajastul. Cluny kloostrireformid. Paavstluse areng 8.10. sajandil.
kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. E. H. Grieg (1843-1907) oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks
ning asi jäi katki(sama põhjus oli Bachil). Händel mõistis, et vajab ooperi vallas veel koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. II Itaalia ja Hannover(1706-12) 1706-9 külastas ta Itaalia tähtsamaid muusikalinnu ning puutus kokku itaalia heliloojate Corelli ja Scarlattiga, kes aitasid kaasa tema karjäärile. 1709. aastal Veneetsias esitatud ooperil „Agrippina“ oli suur menu. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas, kes pretendeeris inglise troonile. 1712. aastal sai Händel vürstilt loa uueks Londoni reisiks(oli seal enne olnud 8 kuud), tingimusel, et ta tuleb varsti tagasi. Kuid seda ei juhtunud. London (I) Ooperid Ta võeti Inglismaal kuninganna Anne’i pool hästi vastu ning tema ooper „Rindaldo“ mida esitati Kuninglikus Teatris, sai suure menu osaliseks. Kuninganna Anne suri 1714 ja troonile sai Hannoveri kuurvürst nüüd juba Georg I-na
1852. aastal) 40 000 hõberubla eest. Ilmselt just tema kohta räägib Eesti Kirjandusmuuseumis talletatav ajaloopärimus, et ta olnud kuulus peremeeste vahetamise poolest. Kui mõni peremees temale vastumeelt olnud, ajanud selle kohe talust välja ja andnud koha teisele. Hulk talusid võtnud ta mõisa külge ja ajanud inimesed seest välja. Kes heaga pole läinud, sellele antud sada hoopi. 1870. aastal tuli mõisavalitsejaks ja hiljem sai ka mõisa rentnikuks Gustav Rathlef (18471928), Ludwigi vennapoeg, kes elas Lahmusel 18701885. Siin algas tema põllumehe elu. Gustav Rathlef oli kodanlikku päritolu ja haritud mõisamajapidaja (oli õppinud Tartu Ülikoolis majandust), kelle elu täitis oma majapidamise juhtimise kõrval põllumajanduse üldine edendamine. Tema kolmest pojast kahest said tegevpõllumehed ja ühest väljapaistev agronoom. Mõisarentimine oli Gustavile tulutoov. 1880. aastal ostis ta rendituludest 150 000 hõberubla eest Tammistu mõisa
Elu on sihitu, mõttetu. Rändavad ringi, alkohol, juhusuhted ja seiklused. Seltskonda ilmub naine Pat, kellesse Robert armub. Armastus lõpeb, sest Pat sureb TBCsse. "Must obelisk" ('56). Tegevus Saksa väikelinnaspeategelane on Ludwig, kes on rindel olnud. Tegeleb hauaplaatide ja mälestusmärkide müümisega. Armub skisofreenikusse, veedavad koos ilusaid aegu, kuni tüdruku paranemiseni, sest kui on paranenud, on ta Ludwigi täielikult unustanud ning unistab vaid kasulikust abielust. Ludwigi elu kulgeb kurvalt edasi. Ri üks humoorikamaid teoseid. "Taeval ei ole soosikuid" ('61) seda on R ise pidanud oma peateoseks. Naispeategelane Lillian on TBChaige. Sanatoriumis olles tutvub Clerfayt'ga, kes on seal oma sõbral külas. L teab, et tal on vähe elada jäänud ning lahkub seetõttu koos Clerfayt'ga sanatooriumist. C on autovõidusõitja, elu ohtlik
toetuseks Lombardia liiga, mille väed lõid 29. mail 1176 Legnano lahingus keisri vägesid. Friedrich I sõlmis 24. juulil 1177 paavstiga Veneetsia rahulepingu, mille järel võis paavst naasta Rooma. Vastupaavst Calixtus III leppis oma peamise soosiku taganemisel 29. augustil 1178 Aleksandriga ära, kes määras ta Benevento rektoriks (kuberner). Skisma likvideeriti ametlikult märtsis 1179 toimunud Lateraani III kirikukogul. Paavst tagandas samal aastal ametist Baseli piiskopi Ludwigi, kes oli toetanud vastupaavsti. Lateraani kirikukogud 1. Kirikukogu - 1123 kinnitati wormsi konkordaat. 2. Kirikukogu - 1139 keelati vaimulike abielud. 3. Kirikukogu - 1179 paavste võis hakata valima ainult kardinalide seast, mõisteti hukka simoonia, piiskopiks saamise vanuse nõudeks määrat 30 eluaastat. 4. Kirikukogu - ??? 5. Kirikukogu - 1512-1517 üritati läbi viia kirikureform- 13. sajandi paavstlus Innocentius III Oli paavst aastatel 1198 1216. algatas neljanda ristiretke
Bidder ja Schmidt rõhutasid valgu asendamatust toidus. Töös näidati ka, et maomahl sisaldab vaba soolhapet, kinnitati sapi tähtsust rasvade seedimisel ning avastati maomahla psühhomotoorne sekretsioon. (Bidderi Venemaale siirdunud õpilaste (Walther, Ovsjannikov, Jakubovits) kaudu levisid Bidderi koolkonna meetodid vene teaduses ning olid suureks abiks Ivan Pavlovi (1849-1936) teooriate (tingitud refleksid) sünnis.) Bidderi õpilane (õppis aasta ka C. Ludwigi juures) Alexander Schmidt (1831-1894) läks ajalukku kui verehüübimise fermentatiivse teooria rajaja. Tema kirjutised vastaval teemal hakkasid ilmuma 1861. 1872. aastal eraldas Schmidt verest fibriinelemendi, mille nimetas trombiiniks. Lõpliku kuju võttis teooria 1892. aastal ilmunud monograafias Õpetus verest. Kuigi asjassepuutuvaid termineid on aja jooksul ümber- ja jälle tagasi muudetud, kehtib teooria oma põhiprintsiipide kohaselt siiani.8
Tugeva kasvu ja osavuse pärast oli teda hädaajal sõjameheks võetud ja ordurüütlite seltsis oli ta poolakate, leedulaste ja piiskoppide vastu sõdinud. Ta oli tark ja vapper sõjamees, 127 kellest karutükke räägiti. Oma peremehe, Viljandi komtuuri l G o s w i n H e r i k e, oli ta korra leedulaste keskelt välja raiunud, aga seejuures ise vangi sattunud. Vangist pääses ta imelikul viisil lahti ja põgenes Saksamaale. Siin õppis ta peenema sepakunsti selgeks ja käis keiser Ludwigi väega Itaalias, kus papistid ta valusaid põhjalase hoope kaua mäletasid. Rändamishimu kihutas teda mitmest maast läbi; kui tugev sõjamees ja osav sõjariistade sepp oleks ta päriselt võõrale maale võinud jääda ja toredasti elada. Aga igatsus isamaa järele-ärkas ja läks aegamööda nii tungivaks, et sepp Viljandisse tagasi tuli ja ise ennast jälle orjusesse päkkus. Komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas oma elupäästjale linna sisse
annaabi.ee 
