olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust. Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajal. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb
on lihtsalt vale, oma ego upitamine jällegi, nagu ma juba mainisin inimest ei saa omada ta ei ole mingi ese. Ma ütleks, et Armastusel on kolm mõõdet: esimene loomalik, Iha, füsioloogilne. Teine aste oleks kõrgem sügav armastus, mõistmine, vabadus, usaldus. ja Kolmandaks armastus ise, see on kõrgeim seisund. See oleks just kui elu eesmärk igavene rõõm ja isegi surm ei saaks selles võitu, sest tegelik armastus ei saa surra. Armastus on üldse kõige isekam asi :) Tõeline armastus lihtsalt on, seda ei ole vaja koguaeg tõestada. Piisab lihtsalt sellest kui sa ütled oma armastatule ... "Ma armastan sind!"
avatuses, usalduses; pühendumist – soov, kohustus suhet jätkata ja kolmandaks kirge, mis annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate inimeste puhul, sest enam-vähem ideaalne abielu on siis, kui lähedustunne, pühendumine ja kirg on 100% mõttes. Vabaabielus aga tundub, et pühendumine pole täielik, kuna ei astuta sammu, et kirjutada alla lepingule, mis peaks olema igavene ehk kuni surm neid lahutab. Teadlaste arvamus armastusest Teadlased on oma uurimustes tõestanud armastuse olulisust elus. Emotsioonimolekulide avastaja, aju biokeemia uurija doktor Candace B. Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume.
1) Armukadedus 2) Kiindumus 3) Erakordne tunne Armastus esimesest silmapilgust on täiesti võimalik, sest sa tunned kohe alguses midagi erilist tema vastu ja on võimalik, et teine pool seda ei tunne kohe alguses. Elujooksul on võimalik armastada ainult ükskord, sest ainult ühe vastu tunned õigeid tundeid. Võib tunduda, et on võimalik armastada mitu korda aga lõpuks tunned ainult õige inimese vastu erakordseid tundeid. Igavene armastus on olemas kui oled leidnud nn selle õige. Minu ideaal on täpsel see inimene kellega on mul väga palju sarnaseid mõtteid, tundeid ja huvisid. Armastust saab hoida sellega kui oled armastatule toeks rasketel aegadel. Toetad teda tema tegevustes ja motiveerid vajadusel. Pead olema valmis tema jaoks alati ja leidma talle piisavalt palju aega. Tuleb leida ühiseid tegevusi ja kindlasti tuleb talle näidata kui tähtis ta mulle on.
"Keelatud armastus" (Immortal Beloved) Film Ludwig van Beethoveni elust "Täna mõned sõnad ja need ka kõigest pliiatsiga" Pärast Beethoveni surma 1827. aasta märtsis, leiti tema töölaualt kaks dokumenti: testament ja armastuskiri. Tundelises armastuskiri oli adresseeritud tema armastatule, kelle nime ei kajastanud kirjas. Anton Felix Schindler., kes oli Beethoveni sekretär ja asjaajaja asus otsima, kes oli Beethovenile kirja kirjutamise ajal lähimad isikud. Ta jõudis lahenduseni, kuigi see ei olnud kerge ülesanne: üks neist on oma nägu peitev salapärane hotellituttav, teine itaalia krahvinna, kellele helilooja pühendas «Kuupaistesonaadi», ja kolmas ungarlannast üksikema. Põhiteemaks ongi Beethoveni südamedaami (keda ta kutsus oma igaveseks armastuseks) leidmine, kellele ta oma kirjas kõik pärandas. Vahepeal näidatakse ka tema traagilist lapsepõlve ja muid elusündmusi Napoleoni sõdade ajal. Läbivaks filmi tegelase
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu
tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi omaks, kuna neil oli olnud varem armusuhe ja Joanna oli teda kunagi armastanud. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajast. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb
juurde. 1732. aastal Kuninglikus Teatris esitatud „Esther“ oli ilmselt esimene oratoorium, mida Londonis kuuldi. Siit algas Händeli uus tõus-üks põhjus võis olla selles, et ta kirjutas inglise keeles. Inglise oratooriumi kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. aastast teostega „Saul“ ja „Iisrael Egiptuses“. Eriline koht on oratooriumil „Messias“-3-osaline. 1-osa-ettekuulutused. 2-osa Jeesuse kannatuslugu, surm ja ülestõusmine 3-osa-lunastus ja igavene elu. Kuigi meistri tervis hakkas nüüd nõrgenema, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti. 1751. aastal kui ta komponeeris oma viimast oratooriumi „Jefta“, hakkas kiiresti ta nägemine nõrgenema. Järgmisel aastal tehti talle 3 edutut silmaoperatsiooni ja ta jäi pimedaks. Ta suri 14. aprillil 1759 ja maeti Westminister Abbey’sse. Sakslased ja inglased pole kuidagi suutnud teda jagada-päritolult sakslane, sai ta Briti kodanikuks, kuid
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
22 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid