Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loovtöö Rehielamu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rehi, rehielamu, ahjud, palgi, tare, konstruktsioon, õlg, loovtöö, vikipedia, sarika, kerise, kivid, võlvkaar, konstruktsioonid, kõigepealt, talupoeg, palgid, palkide, ahjude, juhendaja, talus, tulekolle, kehv, elamute, ehitisi, ehituspuud, kirve, sarikad, katuste, müürid, võlvkaared, olav, pihlapuu, ehituslikud, nägin, vormistamisel, suitsutareREHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K REHIELAMU Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. REHIELAMUST ÜLDISELT ...........................................................................................LK 3 2. REHIELAMU PÕHJATÜÜP ........................................................................................... LK 4 3. REHIELAMU LÕUNATÜÜP ......................................................................................... LK 4 4. REHIELAMU EHITUS ................................................................................................... LK 5 5. PILDID ......................................................................................................................... LK 6-7 6. KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................................
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht
hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatanum ehk külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Eristatakse tihedaid ja hõredaid sumbkülasid. Neil kõigil on ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Sumbkülad olid levinud Põhja- Eestis ja saartel. Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu, mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise arenguga lisandus rehealune, mis täitis peamiselt majapidamisruumi ülesannet. Rehealusel oli esi- ja tagaseinas lai värav, kust sügisel vili sisse veeti. Talvel hoiti rehealuses koduloomi ja heina ning põhku. Rehetuba kasutati aastaläbi eluruumina. Toa taganurgas asus suur pae-
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
. . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel
ainult rüütlite vahel vaid sellest võttis osa ka suur hulk jalamehi. Koht, kus turniire peeti, ei olnud tavaliselt korralik lipukestega ääristatud rada, nagu me filmidest näha võime, vaid tõeline lahinguväli. 6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö 2. 3. 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid pool kummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega
See pani ühtlasi aluse mööbli tekkimisele ja arenemisele. Enne 17. sajandit kasutatud mööblist teatakse väga vähe. Linnades kasutati seda vähesel määral, kuid taludes seda tõenäoliselt ei olnudki. 19. sajandi keskpaigani olid Eestis levinud rehielamud, mis täitsid nii elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi kui ka sauna ülesandeid. Rehetuba kasutati nii elamiseks kui ka rehepeksu ajal vilja kuivatamiseks. Külmal talvel seadsid end sinna elama ka loomad. Rehielamu tubadel olid tol ajal veel muldpõrandad ja rõhtpalkseinad. Uksed oli madalad ja kõrge lävepakuga ning tänapäevases mõistes aknad puudusid hoopiski. Kuna rehetuba täitis talus erinevaid funktsioone, siis oli ka sealne mööbel võimalikult praktiline.2 19. sajandi paiku hakkasid taludesse tekkima korstnad, aknad, krohvitud seinad ja tapeet. 3 Väidetavalt on kambrite tekke kohta andmeid juba 17. sajandist, kuid kambrite leviku alguseks peetakse siiski 19. sajandi algust
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
oli maaharimine, kuid toidu hankimiseks tegeleti veel küttimise, kalapüügi ja loomakasvatusega. Käsitööaladest olid tähtsamad ehte ja tööriistade valmistamine. Nenega tegelesid sepad. Tänu soodsale asendile Läänemere lääne- ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel, tegeldi edukalt vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Vahetusväärtuseks oli kujunenud hõbe. Elamuks oli välja kujunenud suitsutuba, mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Suitsutuba peetakse rehielamu eelkäijaks. Ühetoaline elamu, millel puudus korsten. Talud moodustasid endiselt küla. Kuid tähtsamateks haldusüksusteks said kihelkonnad, mida oli muinasaja lõpuks 45. Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks. Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Kuid viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et ühiskond kihistus juba alates pronksiajast. Ühiskond
temperatuuri vahe suhet sisepinna temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahesse Majanduslik optimeerimine Eesmärk vähendada kasutuskulusid, korrashoiukulusid ja energiakulusid. Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid.
samal moel kui tellisedki ja nii saab ära hoida pragude teket kütmisel. Tulekolde juures kasutati vanasti musta, tulekindlat savi, teine võimalus oli savi enne kasutamist põletada ja siis uuesti peeneks jahvatada. Saviseguga ehitatud ahju on kerge ka lammutada. Tänapäevalgi võiks vanade ahjude juures savi kasutada, mida saab ehitusmaterjalide poest. Savile võib veidi, kuid mitte üle 10% lisada tsementi, nii tegid pottsepad Eestis alates XX sajandi algusest. 3 [H1] KROHVITUD AHJUD Ahjude krohvimiseks kasutati tavaliselt lubjakrohvi, mis koosnes kustutatud lubjast, liivast ja veest. Kui olemasolev krohv on osaliselt puudu või vajavad kahjustatud kohad täitmist, tuleks uus krohvisegu teha olemasolevaga võimalikult sarnane. Nii näiteks ei tohi lubimördile teha parandusi tsementmördiga, sest siis on pragude teke erinevast materjalide kokkutõmbumisest tingituna garanteeritud. 3.1 [H2] Traditsioonilise lubjakrohvi koostis:
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
hoolitseda. Esikohal oli mees ja seejärel tulid lapsed. Keskajal jäid naised siiski perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustatuse, seletamise ja arutlemise objektiks. Tähendab enam ei olnud tegemist päris enesest mõistetava tavaga. 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega
Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel. Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök, ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses majapidamises vajaläinud tarbeesemeid. 10
70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30*30cm, vahekaugus kuni 2 m. Koostas: Meeli Kams 8 Hoone osad EPMÜ Soovitatavad vundamendi konstruktsioonid. (T.Masso VäikemajadI) Hoone konstruktsioon Koormus Pinnas T/m Nõrk - kohev liiv, keskmine Tugev jäme plastne savi liiv, kruus, kõva savi Keldriga, kahekorruseline, 40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: raudbetoonlagede ja tellisväliseintega:
klõbistab pesa juures nokka. Pesitseb sageli korstnal, kus suured linnud on hiiglaslikul oksahunnikul kaugele näha. Toi- tub luhtadel, niitudel ja siseveekogude ääres putukatest, närilistest ja väikestest kaladest. Kogunevad parvedesse, et oma pikkadel laiadel tiibadel Aafrikasse rännata. Rahvapärimusi kurest: 1. Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad häävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse). 19 TOONEKURG Vanasõnu kurest: 1. Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund. 2. Kui jüripäeval on kurg kuhjapesas, siis on ka haug jõesuus. Mõistatusi toonekurest: 1. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob. 2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad,
maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine - Toodete sorteerimine ja säilitamine KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED Harilik tellis Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus
Kalapüügiga tegeleti põhiliselt sesevetel. Eesti mererannikul puudus elanikkkond, kes oleks pidevalt tegelenud kalastusega, Metsmesindus nett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. b)Elamud, külad, külatüübid, kihelkonnad, maakonnad Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Viljakuivatamiseks oli ahjuga rehetuba. Järk- järgult kujunes universaalne rehielamu, mis sai eestlastele iseloomulikuks nii elu.kui tootmishooneks. Rehielamu- elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba. Selle laepealsetel partel kuivatati vilja, mis ei jõudnud põllul valmida. Talud paiknesid enamasti lähestikku ja moodustasid küla. Vastavalt maastiku iseärasustele levisid Eestis erinevad külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224...............................................................................................................................7 1224-1558.......................
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirjutasid ka põgusaid kirjeldusi. K
· 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks. · Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine o 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hiline rauaaeg 1050-1200 · Maaharimine o Adramaad o Kolmeväljasüsteem · Käsitöö o Rauatootmine o Rauatootmiskeskused · Kaubandus o Vahetuskaubandus o Vahenduskaubandus · Elamu o Rehielamu o Suitutuba · Küla o Sumbküla, ridaküla, hajaküla · Kihelkond · Maakond o Vanem o Malev (Relvastatud salk maakonnas) · 1154 al Idrisi · Lõunas o Eestlaste retked latgalite vastu o Leedulaste retked · Lääne o Vastastikused retked o 1187 Sigtuna põletamine · Idas o Vastastikused retked KÜSIMUSED: PRONKSI JA RAUAAEG EESTIS lk 16-20 1) Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega?
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja kerise eellane ja v�
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17
ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad. Maali rakendati ka üksikutel ehitiseosadel (võlvidel, vööndkaartel), et nende mõjukust tõsta. Nagu iga stiilimuudatus, nii oli ka gootika tekkimine tingitud teatavast kindlast stiilitahtest, see on teatava kunstilise tunde ja ajavaimu väljendus. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti.Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. Ehitist kandsid pilaarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlvroided. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm ) 8 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit.13. Sajandil.Maa
olid pronksist tööriistadega võrreldes hoopis tugevamad ja teravamad. Vanimad rauast esemed-mõõk ja suur nuga- on leitud Ida-Virumaalt Jäbarast. Raud oli veelgi kallim kui pronks ning selle eest tuli vahetuskaubana loovutada rohkesti nahku, teravilja, kariloomi, mett, tõrva ja muud. Kuid eestlased õppisid ise rauda tootma. Nad panid tähele, et meilgi leidub mitmel pool soodes rauamaaki ehk soomaaki. Nupukamad mehed tegid esimesed rauasulatusahjud. Umbes meetrikõrgused ahjud ehitati savist ja kividest. Et põletamist soodustada valmistati ka sepalõõts. Vanem rauaaeg (1. kuni 5. sajand) Vanemal rauaajal hakati rohkem tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Põllunduse kõrval edenesid käsitöö ja kaubandus. Rauast tööriistadega võis juba paremini põldu harida ja rikkalikumat viljasaaki saada. Tänu raudkirvestele sai rohkem metsa raiuda ja alet põletada. Kohavate laante
keldrisse sageli teine trepp, mille suue oli piiratud raidkividest siseportaaliga. Eriti rikkalikult oli kaunistatud just uksepealne, mis oli tavaliselt välja raiutud ühest kivist (nn siseportaali silluskivi). Elutoa seintes paiknesid tihti mitmesuguse kujuga nishid. Neist osades asetsesid seinakapid, mõningaid kasutati aga mööbli paigutamiseks. Elutuba oli reeglina hoone ainus köetav ruum. Seda köeti keldrist, mantelkorstna poolses nurgas asuvast kalorifeerikütteseadmest. Ahjud oma tänapäevasel kujul olid 15. sajandi Tallinnas veel tundmata. Tellistest võlvitud ahjukolde peal asetsesid kerisekivid, mida kattis elutoa põrandas paiknev ümmarguste avadega paeplaat. Kütmise ajal olid avad suletud ning suitsugaasid juhiti korstnasse. Kütmise lõpul see ühendus aga suleti ning soe õhk pääses plaadis olevate avade kaudu elutuppa. Selliseid seadmeid kasutati hoonete kütmiseks kuni 16. sajandini, mil linna ilmusid esimesed kahhelahjud
Plaanidel täheldatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, suitsu ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusematerjal. 35. Mis kantakse tööprojekti joonistele? Projektijoonistele lisatakse täiendavalt puhta vee ja kanalisatsiooni torud, keskkütte ja ventilatsiooni torud, elektriseadmed ja kilbid. Hooneplaanid 1:50 suhtes. Aknad ja uksed ning nende avanemissuunad, trepiastmed, ahjud, seinalõõrid, vaod, torustikkude kanalid, avad, nisid, sanitaarseaded. Punktiiriga antakse talade asetus. Mööbli paigutus. Piisavalt mõõtmeid, et ei oleks vaja arvutada. Plaanidele kirjutatakse 36. Kuidas antakse projektis kõrgused? Kõrgused antakse esimese korruse viimistletud põranda pinnast(nt parketi pealt).See on siis 0.00 m. 37. Mida iseloomustatakse hoone vaadetel ja kuidas? Vaated tehakse tavaliselt mõõtsuhtes 1:50. Vaated on fassaadijoonised. Vaadetel on ära märgitud
vanimaid pronksesemeid Eestis; Sirp Kivisaarest Rantkirves Äksist; Vanema pronksiaja rantkirved ja õlgkirves. Noorem pronksiaeg 1100 – 500 e.Kr Sisaldab ridamisi muistiseid. Eesti muinasaegsed linnused (pronksiaegsed kindlustatud asulad: 2 Iru, 40-Narva, 47 – Kaali, 51 – Ridala ja 53 – Asva). Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal olemas. Pronksesemete valuvormide katked (võrud, kirved, ehtenõel) Tehumardi peitleid koosnes pronksesemete katketest. Kivikirstkalmed Jõelähtmes Pronksiajal rajati Eestis skandinaavlaste eeskujul mõned laevkalmed: Saaremaal Sõrves (all) ja Harjumaal Vaos Lohukivid (e väikese-lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Oder, nisu ja kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud teraviljadä
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota
Romaani stiil Gooti stiil 10.sajand 12.sajand Aeg 12.sajand 14.sajand Basiilika, kodakirik Kiriku tüüp Basiilika, katedraal Laeehituskonstruktsioon Laeehituskonstruktsioon. väga raske, seinad Gooti katedraali massiivsed, piid olid konstruktsioon meenutas jämedad, aknad väikesed ja Ehitustehniline raskus hiigellooma skeletti, kitsad, löövid hämarad. sellepärast said nad II MS-s kannatada. Ristvõlv Roidvõlv Basiilika oli raskepärane Katedraali kesklööv oli kindlusetaoline, sünge. Üldmulje laiem, õhulisem ja vabam
tarandit). Nt. Kunda tarandkalme, Jaagupi tarandkalme. Saaremaalt haruldane laevmatus, kõige suurem Läänemere ääres teadaolev. Maeti Rootsi viikingeid, pärit 8 saj. Maetud umbes 45 viikingit + Kuningas Ingmari haud. (2 laevmatust samal ajal). Kaasa hulga lahingumõõkasid. Saaremaalt 1 varasem omapärane haud- Valjala Kuningahaud, pärineb 5-6 saj. Leiu teinud Maarika Mägi. Tegemist hauakambritega, hulgaliste hauamanustega, Eestis ainulaadne. Arhitektuur Omapärane nähtus rehielamu. 1 hoonesse koondatud mitmed hooned- rehepeksu ait, loomad, inimeste eluruumid. 14 saj. Sakslasid halvustasid selle pärast Eestlasi. Polnud korsten, ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda, et suitsu sisse ei hingaks. Tarbekunst Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal. Ehted- hoburauasõlg nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist, kinnitati riideid. 2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi
annaabi.ee 
