loomupärast loogikat tõlgendava kõneleja arvustavat teadvust ja järelevalvet. Järelikult, kui keegi loomupärase loogikuna räägib mõistusest, loogikast ja õige mõtlemise seadustest, siis ta kaldub lihtsalt ühte sammu käima puhtgrammatiliste tõsiasjadega, millel on teataval määral tausta iseloom ta enda keeles või keelkonnas, kuid nad pole kuidagi universaalsed kõikides keeltes ega mingis mõttes mõistuse üldiseks aluseks. Teiseks, loomupärane loogika vahetab ära keele kasutamise kaudu saavutatud kokkuleppe teema osas teadmisega keelelisest toimusest, millega kokkulepe saavutatakse: s.t põlatud grammatiku tegevusalaga. Keeleteadlased on ammu aru saanud, et võimega rääkida teatavat keelt soravalt ei käi tingimata kaasas keeleteaduslik teadmine sellest, s.t selle taustanähtuste, selle süstemaatiliste toimuste ning selle koetise mõistmine. Taustanähtused, millega keeleteadus tegeleb, on segatud kõigisse meie RÄÄKIMISE ja
1-2a. Armastus ja turvatunne(,,Paula läheb lasteaeda"). 2-3a. Viisakusnõuded.Arendada kollektiivset kuulamisoskust.Läbi lapsesilmade kirjutatud lood. 3a. Hea emotsionaalne mälu,sõnad,väljendid jäävad hästi meelde.Ühine kuulamine. Raamatu ja tekstipilt paeks omavahel kokku minema. Tuleb õpetada hoidlikku suhtumist, raamatu käsitlemist, lehtede keeramist.Pilt peab vastama tekstile ja pilt peaks olema õigetes proportsioonides ja õigetes värvides. 4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme või looma,aga kellel puudub,seda tuleb juhendada".Erinevad raamatud lastele,et ei tekiks raamatust stampe.Näiteks:"Punamütsike". Raamatute eest hoolitsemine,mis tekitab armastust raamatute vastu. Raamatutel peab olema oma kindel koht.Kõik zanrid sobivad. Lisandub huumor-situatsioonikoomika. 5a. Huvi tundmine ajaloo vastu.Keskkonnaraamatud,kunstiraamatud,kummastused ehk tagurpidijutud( Edgar Valteri raamatud"Kuidas õppima vaadata"). 6a.
tähendus. Märk on kultuuri toode, nagu märgi kandja ja tõlgendajagi. Eri keelte sõnad erinevad üksteisest mitte ainult märkija, vaid ka märgitu poolest. Sõnad ei viita asjadele, vaid kultuuris olevatele käsitustele! Diskursus(arutlus, mõttevahetus)tähendab teatavat viisi millestki rääkida. See on üks paljudest erinevatest võimalikest viisidest kirjeldada reaalsust. Lotman jagas märgid: tingmärgid nende sisu ja vormi vahel puudub loomupärane seos; kujund- ehk ikoonimärkideks neil on loomupärane tähendus. Märk ise ei tekita Lotmani järgi tähendust, viimane kujuneb ühiskonnas ja kultuuris. Kommunikatsioon kui rituaal James Carey: uudised kui kultuurifenomen. 19 sajandiks kõigis maades 2 käsitust: komm kui transmissioon(signaalide / sõnumite saatmine mingi vahemaa taha ja kontroll.) ja kui rituaal(ei ole esikohal sõnumite levitamine ruumis, vaid püha rituaal, tseremoonia (riitus, kombetalitus),
Maroko on riik Loode-Aafrikas. Kliima Ohtlik liiklemine WC-d Majad (Soojustus, välisfasaad, teine korrus, elutuba) Uskumus nõidadesse Maroko Söögi valmistamine Söögi kombed Poed Moulays ehk hanuutid Kuskuss ja margat Koristamisstiilid Enamik Maroko naisi on pesumasinad Maroko Maroko inimesed Õpingud Ramadaanikuu Sünnikuupäevad Magamine Pulmad Naiste valimine Euroopa kui paradiisimaa 99% islamimaa Maroko Altkäemaks Polügaamia Gigolod Marokolasi iseloomustab loomupärane rahulikkus ning "homme on ka päev." Mehed käivad tänaval käest kinni Asjade jagamine Kedagi esmakordselt nähes tervitatakse teda suurte kallistustega. Kokkuvõte Mulle meeldis see raamat ja ma soovitan seda teistelegi, kes soovivad lähemalt tutvuda moslemite eluga. "Minu Maroko" ehk maailma teistpidi vaatamise õpik. Autor on ise öelnud et:"Tulge Marokosse-siin on võrratu, kuid ärge minge mõttetutesse turismikeskustesse, vaid kus võite näha tõelist kohaliku elu.
Masquerade as sb teesklema, maskeeruma On the run jooksus Outline visandama Savings account hoiukonto Scheme kava, skeem Sentence sb to karistama Sociology sotsioloogia Spend money on sth raha kulutama Warrant order, volitus White-collar kontoriametnik Willingly meeleldi Sunk uputama Failure ebaedu Enjoyment nauding Mirror peegeldama Trouble probleem Continued success jätkuv edu Record label plaadifirma Flair loomupärane anne Venture Ettevõttmine Mail order company postimüügi firma Vocals laul Releasing avaldama Publicity avalik tähelepanu Generating tekitama Reputation maine Performance sooritus Ended in failure lõppes läbikukkumisega Efforts pingutus Appearance - välimus
sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." Paulo Coelho - "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada." T. Szasz - "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." See, kes jätab kõik juhuse hooleks, muudab oma elu loteriiks Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. Cato Vanem Instinkt on suurepärane asi. Seda ei saa seletada ega ignoreerida. Agatha Christie Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale. Lucius Annaeus
seda teaduslikult uurima hakata. Inimesed on aastatuhandeid püüdnud õnnele definitsiooni leida. Kõige lihtsam on seda defineerida, kui inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks on suurimaks õnneks armastus. Kolmandad arvavad, et neid teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus ja tervis. Kuid üks on kindel, igal inimesel on ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik.
Kõne. ,,Maailma nälg" Lugege mõttes sekundiliste vahedega neljani. Selle ajaga suri maailmas 1 laps toidu puuduse tõttu. Maailmas kannatab nälja käes 1,1 miljardit inimest. Iga päev sureb umbes 25 tuhat inimest nälga. See teeb aastas üle 9 miljoni inimese. Neist 75% on lapsed! See on umbes viis Eesti täit inimest. Suur osa neist sureb enne viiendat eluaastat. Nälg on inimese loomupärane vajadus toidu järele. Samas toidust peab saama ka vajalikul hulgal toitaineid. Näiteks vitamiini A puudujääk tapab miljon imikut aastas. Hinnanguliselt on võimalik 690-ne tuhande lapse surma ennetada, kui kõigest suurendada A vitamiini ja tsingi juurdepääsu. Maailmas elab praegu rohkem kui 1,2 miljardit inimest allpool rahvusvahelist vaesuspiiri, teenides vähem kui 70 euro senti päevas. Pidev enese söögiga kindlustamine
Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silma ja ta võtab selle üles. Täiskasvanu peab teadma, et kiru põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast putusearmastut järgida. Õppevahendid peavad olema madalatel kohtadel, et lapsel oleks võimalik neid iga hetk kätte saada. Tuleb uskuda lapse võimesse ise õppida ja areneda: tunda tema seesmist vajadust areneda progressiivse suunas. Lapsel on loomupärane huvi õppida iseenesega hakkama saamist nii füüsilises kui sotsiaalses mõttes. Ebakõlad saavad alguse vähesest kogemusest. Kasvataja kohus on julgustada allakukkujat uuesti proovima, võimaldada tal järgmine kord kõrgemale ronima. Kui lapsed tulevad hommikul lasteaeda, saavad nad uude päeva sisse elada vastavalt oma rütmile. Päev algab vaba tegevusega. Enamasti lähevad kasvatajad liiha ruttu rühmas ringi vaatavale lapsele uut tegevust pakkuma
" (T. Szasz) ,,Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." (R.Emerson) ,,Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." (E. Hubbard) ,,Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire ,,Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho ,,Aga sõnad ei tohi olla ütlemiseks, vaid ainult selle varjajaks, mida öelda tahetakse."-A.H.Tammsaare ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima."-E.Hemingway ,,Kassid saavutavad ilma vaevata seda, millest meid, inimesi on ilma jäetud: nad kõnnivad läbi elu ilma müra tekitamata."-E.Hemingway ,,Taevas pole ühtegi huvitavat inimest." -Nietzsche
Samas ei jää neil aega nautida elu ja lõõgastuda, mis võib lõpuks vaimselt ja füüsiliselt väga kurnavaks kujuneda. Seega on väga erinevad õnne liike olemas ja siit tulenebki see, et sõna ,,õnn" on väga raske defineerida, sest igale inimesele on õnn väga erinev. Mõned tunnevad rõõmu suurtest asjadest, teised aga väiksematest. Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Mis siis teeb ühe inimese õnnelikuks? Tegemist ei ole just kõige lihtlabasema küsimusega, sest sellele on tegelikult väga raske õigesti vastata. See eeldab individuaalset lähenemist, kuid samas objektiivset analüüsi ja mis kõige hullem vastust, millega kaasneb automaatselt ka õnn. Ükski terapeut ei oleks selleks suuteline ega tahagi olla, sest sellega ühes kaoks võimalus anda inimesele mõtle-ise-mis-sul-viga-on-kodutööd. Küsimus tuleb aga ümber
loodus on määranud, et iga elusolendite liik ennast, oma elu ja keha kaitseks, kahjulikuna tunduvat väldiks ning kõike elamiseks vajalikku otsiks ja hangiks, nt toitu, varjualust ja ms. erinevus inimese ja looma vahel- loom kohandub vaid käes- ja juuresolevaga, tajumata kuigi palju möödunut ja tulevat. inimene seevastu tunnetab mõistuse abil järjepidevust samuti seob mõistuse loomupärane jõud inimese inimesega- võimaldades mõttevahetust ja kooselu annab kaasa erakordse armastuse oma järelsoo vastu inimesele on omane tõe uurimine ja selgitamine kihk olla juhtiv- loomupärane vaim soostub kuuletuma vaid sellele, kes juhendab või õpetab Igasuguse aulisuse lähteks on üks neljast: tõe tunnetamise oskus; inimühiskonna kaitsmine; üleva ja võitmatu vaimu suuruses ja jõus; kõige teokssaava ja öeldava korrapäeas ja määras, mis näitab
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
Siinkohal ei saa mainimata jätta inimeste enesemürgitamist, mis tuleb teadmatusest. Leidub küllaldaselt näiteid, kus inimesed on desinfitseerivaid vahendeid omale näiteks ninna pannud, mõeldes, et see tapab seal olevad viirused. Vanemad pihustavad samal eesmärgil oma lapsi nende samade vahenditega pealaest jalatallani üle. Viirus ei tapa, siis inimene ise ikka tapab. Inimeste paanika on ka põhjus, miks meedia peaks praegusel hetkel väga ettevaatlik olema. Lisaks paanikale on loomupärane käitumine süüdlase otsimine. Eestis on peamiseks süüdlaseks kujunenud Terviseamet. Terviseamet peab iga oma kommentaari ja väljaütlemist väga põhjalikult läbi mõtlema, sest kui nad näiteks ütleksid, et riidest maskid on paremad kui üldse mitte midagi, siis rebitaks sellest välja „Riidest maskid on lahendus!“ ja varsti käiksidki enamus riidest maskidega ringi mõeldes, et nad on nüüd viiruse eest kaitstud. Reaalsus on see, et selliseks
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. v Köstri ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esijalgu vaimulikule kirjandusele. v Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT v 5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. v Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse
demokraatia elementide loov rakendamine erinevates sotsiaalsetes üksustes- töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust. Jätame siit välja osalemise demokraatia koolis Kommunistliku Partei, Kommunistliku Noorteühingu ja ametiühingu raames. Lämmatavas ja läbini reglementeeritud õhustikus leidis eestlaste loomupärane leidlikkus viisi, kuidas ebainimlikku süsteemi inimeste kasuks tööle rakendada. Oma täies ilus nägime Eesti demokraatia praktiseerimise kõrgpilotaazi 1980- date lõpu poliitiliste sündmuste keerises, kus vaenlast löödi tema enda relvaga; rahva tahte, sõna jõuga suruti Nõukogude koloss põlvili. Seega on eestlased kogenud demokraatia jõudu ja võluväge, ja seega on selge, et selle jõu kasutamisega tuleb targu ja ettevaatlikult talitada.
ilma vastuhaku ja nurinata. Aga kui võimu kuritarvitused ja pettused kestavad pikka aega ja rahvas kannatab selle all. Sellisel juhul ei talu rahvas seda ja püüab panna valitsemist sellistesse kätesse,mis võiks tagada neile need eesmärgid, milleks valitsus alguses moodustati. Kokkuvõte Kõik inimesed looduslikust seisundist lähtuvalt on võrdsed, sündinud samasuguste looduslike eelistega ja kasutavad samasuguseid võimeid. Hookeri öeldu selle kohta, et loomupärane ajend on pannud inimesi mõistma, et nende kohustus on armastada teisi samapalju, kui iseendid. Selline mõtteviis sobib ka hetkel meie aega, sest olen ka ise mõelnud sarnasele lausele armastada teisi samapalju, kui ise ennast ja sellisel juhul loota ka vastuarmastusele ja arvestamisele. See ei ole nüüd küll päris samas kontekstis öeldud nagu Hooker seda mõtles, kuid samalaadne siiski ja mõistetav. Kui inimene soovib teist allutada enda absoluutse võimu
Goriole, kes ammutab sellest endale uut jõudu. 7. Iseloomusta Vautrini, Rastignaci, proua Vauqueri, Isa Gorioti. Vautrin- Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Rastignac- noor tudeng, kes juba õrnas eas taipas, et on oma vanemate ainuke lootus. Ta oli pärit Angouleme'i kandist. Tema suur perekond suutis teda kõige rängemate loobumiste hinnaga rahaliselt toetada. Tema kõnepruuk, kombed ja loomupärane hoiak reetsid peene perekonna võsu. Välimuselt oli Rastignac ehtne lõunaprantslane: hele jume, mustad juuksed, sinised silmad, kelle lastetoas on olnud ruumi vaid traditsioonidel ja heal maitsel. Eugene kuulus nende hulka, kes sepistavad endale ilusat tulevikku, aimates ühiskonnas toimuvaid muutusi ja neid oma õpingutes ette arvestades, et nende pealt esimesenae kasu lõigata. Ilus tulevik - see oligi Eugene unistus nii enda kui oma petekonna jaoks. Eugenel oli oskus
Mida nõuab inimeselt 21. sajand? Inimese areng on muutunud samm-sammult tema eksisteerimise algusest aina paremuse poole. Olid ajad kui tarkus ja oskus ei olnud veel inimesele loomupärane ja tegutsemisviisid võrdusid kilplastega, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Kuid keskkond muutub ja koos keskkonnaga muutuvad ka inimesed see on evolutsiooniline areng, mis avaldab mõju kõigele loodule. Mulle tundub, et kui inimkond jääb elama, siis jõuab ta viimaks punkti, kus ei ole enam võimalik midagi edasi arendada või kuhu inimese mõistus enam ei küündi. Kuid mida targemaks saab inimene, seda enam hakkab ühiskond inimeselt nõudma
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on võrdsuse seisund, milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellegi ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele
Arhidektuur Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad
näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''. Nii Rousseau, Locke kui Hobbes on samal nõul, et kõik sõjale vastutöötavad põhjused siiski ainult lükkavad edasi tõsise konflikti teket ega suuda seda päriselt ära hoida. Anarhistide seisukohalt oli esimene väide, et loodusseisundis areneb isegi omahuvist lähtuvate olendite seas välja koostöö. Hea näitena tooksin siia raamatu Kärbeste jumal, mida
5. Kreutzwald asus 1825.aastal õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. 6. Kreutzwald tegeles suvevaheaegadel rahvaluule kogumisega, tehes selleks Harjumaa kõrval ka pikemaid reise Põhja-Tartumaale. 7. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist alustas Kreutzwald tööd Võru linnaarsti kohal. 8. Kreutzwald pühendas jutukese oma armsaima lapse, Marie Ottilie, mälestuseks, kes suri 15-aastasena. 9. Kreutzwaldi kirjanikuisiksusele oli iseloomulik teravmeelsus, loomupärane ägedus ning kalduvus satiiri. 10. Võrus elades osales Kreutzwald aktiivses kultuurielus ajakirjanduse ja teiste kirjanikega kirjavahetuse kaudu. Tal oli ulatuslik kirjavahetus näiteks Faelhmanni, Hurda, Koidula jpt. 11. Kreutzwald veetis oma elu viimased viis aastat Tartus väimehe Blumbergi hoole all. 12. Kreutzwald nimetas oma kirjanduslikuks luigelauluks poeemi ,,Lembitu". 13. Kreutzwaldi eluaastad on 1803- 1882. 14
Hoolitsus ja osavõtlikkus Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele – vastastikune kasu Parandamine • Teenindajate ettevalmistus teha õigeid otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda ebameeldiva juhtumi või ootamatuse puhul Riskitegurid teenindaja töös • Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha • Häbitunne • Väljapääsmatus elumuredest • Aeglus, flegmaatilisus • Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus • Puudulik eneseväljendusoskus Professionaalse teenindaja omadused • Positiivsus • Tolerantsus ja heatahtlikkus • Abivalmidus, sõbralikkus • Empaatiavõime • Teenidusvalmidus • Täpsus, korrektsus • Sotsiaalsus – loomupärane valmisolek suhtlemiseks • Koostöövõime ja –valmidus • Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime • Võime ja valmisolek õppida ja areneda
2. ,,Eelhäälestuslik" tõestus: Darwin jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3. Eksistentsiaaalne tõestus: Pascal paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Loomupärane inimese tung ja iha millegi suurema, kõrgema, ülevama järgi. Mälestus paradiisist. Postmodernne religioonifilosoofia: Isegi kui jamalaid ei olnud olemas, siis kui nendesse hakati uskuma, tasapisi selle uskumise käigus saavad nad olevaks. Kui on terve kogukond, kes usub jumalasse ja käitub, selle jumala reeglite järgi, siis nende inimeste kollektiivses uskumuses saavad need jumalad olevateks. Muutuvad samamoodi olevateks nagu arvud ja geomeetrilised
Minu kohustused ja vastutus teenindajana VASTUTUS TEENINDAJANA Tööruumide ja seadmete seisund ja väljanägemine Personali väljanägemine Vastupidavus Kiirus, hea koordinatsioon Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam Hea kuulmine Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon Positiivsus Tolerantsus ja heatahtlikkus Abivalmidus, sõbralikkus Empaatiavõime Teenidusvalmidus Täpsus, korrektsus Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks Klientide erisoovide tundmaõppimine Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine OSKAN JA KOHUSTUS teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid nõustada erineva kultuuritaustaga kliente toime tulema erinevates teenindussituatsioonides reageerida õigesti kiituste korral toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega hankida ja edastada tagasisidet klientidelt
KVALITEET LÄBI HARMOONIA. Artiklis on püstitatud küsimus kas on võimalik, et jaapani traditsiooniline meisterlik tööoskus suudab püsima jääda ka sellel sajandil? Loodetavasti suudab, selle eelduseks on jaapanlastele harjumuspärane töökus ning jaapani tööstuse väga hea seisukord. Samuti omab enamikele jaapanlastele kvaliteet peaaegu et religioosset tähendust ja suhtumine oskuslikku töösse on kõrge. Traditsioonid, mis läbi mitmete sajandite on olnud jaapani kultuuri üheks osaks on sügavasti kinnistunud jaapanlaste südametesse ja mõtetesse. Jaapani unikaalse kultuuri ja elustiili kujunemisele on kaasa aidanud seda maad iseloomustavad geograafilised iseärasused, vähene haritava maa osakaal ning looduslike ressursside vähesus. Suure rahvastikutiheduse tõttu püütakse olemasolevaid ressursse võimalikult arukalt kasutada. Kogu elukeskkonda püütakse rohkem lisada mugavust ja kvaliteeti rohkem harmooniat. Seda võib samuti vaadelda kui e...
pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et
sobiva tempoga. Väga tähtis on, et laps teeks seda innuga ja oleks huvitatud praktiliste oskuste omandamisest. Freinet meelest ei ole tähtsust vanuselistel klassipiiridel. Tema meeles on see kunstlik ja vägivaldne. Freinet leiab: · kasvatus tähendab küpseda laskmist; · oluline pole mitte teadmine, vaid oskamine; · mälu ei arene treeninguga, vaid arendab töö; · laps on kui täiskasvanu, talle pole vaja sundi väljaspoolt; · loomupärane on lapsele töö, mitte mäng; · laps suudab töötada pikka aega järjest; · karistamine on vale; · hinded ei ole head; · laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd; · kool on praktilise toimetuleku õpetamiseks; · õpetaja on kõrvalseisja, lapsega samal tasemel looja (Tuulik 1995). Töökool Freinet leiab, et kool peab olema paik, kus laps saab kaasa praktilise toimetuleku kogemused kogu eluks
prügi, et sellega saaks katta 28 protsenti Maa pindalast. Reostus vees ja maismaal tekitab veel rea probleeme, sealhulgas põhjustab loomade ja lindude suremust ning saastab pinnast. Kuna inimene kõrgub toiduahela tipus, siis võib öelda, et tagatipuks teeme oma hoolimatu suhtumisega kahju ka iseendale, süües reostatud pinnasel kasvatatud vilja. Huvitavalt ning lühidalt on sama mõtet väljendanud brasiilia kirjanik Paulo Coelho sõnadega: ,,Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada." Kui inimene oma suhtumist ja maailmapilti ei kavatse muuta, siis ongi tulemuseks häving. Tarbimise piiramiseks peab kasutama innovatiivseid meetmeid, sest väga raske on üksikisikut võõrandada pidevast konsumerismist, mis tema elu nii mugavaks teeb. Ameerika kirjanik Chuck Palahniuk kasutab oma romaanis ,,Kaklusklubi" piirsituatsiooni motiivi, et muuta rutiinset tööd tegeva kontoriroti, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele, maailmapilti
tundnud võõristust, sest ühiskondlikud hüved, kunst ja religioon, liigitatakse mängu alla. Teisalt on kahtlemata sobiv nimetada inimese kõiki vabu, kujutlusvõimet eeldavaid tegevusi mänguks. Põhjuseks see, et need on spontaansed ning ei toimu välise vajaduse või ohu sunnil. 7. Mis on S käsitluses ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnusjoon? Miks? Ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnus on ikk aveel määratlemata. Iga nauding on positiivne ja loomupärane väärtushinnang ent mitte igaüks neist ei tähenda ilu tajumist. Ilutaju keskmes on tõepoolest nauding, kuid imselt leidub temas midagi sellist, mida teistes naudingutes ei esine ja mille tõttu neid teadvuses ja keeles eristatakse. 8. Millised on esteetilise naudingu põhilised omadused? Esteetiline nauding pole omakasupüüdmatu – Öeldakse, et teised naudingud rahuldavad meie meeli ja kirgi, süvenedes ilusse aga tõuseme endast kõrgemale, kired rahunevad, me tunneme
Eesti vaesed olgu vaesed ja rikkad olgu rikkad, naised naised ja mehed olgu mehed selle kõige "tõelisemas" tähenduses. See seletab hästi, miks essentsialistlik feminism Eestis läheb ja võrdsed õigused mitte. Essentsialismiga haakub hästi ka see, et näiteks prostitutsioon on Eestis aktsepteeritum kui feminism. Prostitutsiooniga seostub "naise vanim amet", asjade loomulik käik, mehe "loomupärane suurem seksuaalsus", naise loomupärane omadus mehi võrgutada. Prostituudil on raha, välimus ja "naiselikud relvad", mis loodus talle on andnud. Feministil pole ei üht, teist ega kolmandat. Turumajandus on midagi loomupärast, mida feminism ei ole. Naisolemuse rõhutamine on Eesti naise jaoks ka sanss hakkama saada feminismitondiga. Eesti naisliikumised ei võta seisukohta naiste palkade, perevägivalla, prostitutsiooni suhtes. Naisliikumised võtavad tuld, kui on juttu naisena olemisest, naiste ürgülesannetest, naise
Suhtlemistõkked on teesulud, mis ei lase tähendustel kohale jõuda, need on kõigi inimeste vahel ning nad muudavad suhtlemise raskemaks ja keerulisemaks, kui enamik meist seda oodata oskab. Need on kõrge riskiastmega reaktsioonid- nende mõju suhtlemisele on sageli negatiivne ning sageli kahandavad nad teise osapoole eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Ke...
loodud. Ka inimese elul on oma eesmärgiline funktsioon. On palju erinevaid variante. Põhilised kaks tüüpi: esimene eesmärk millegi muu jaoks, näiteks muusikariistade valmistamise eesmärk on muusika. Aga õnn on põhiline eesmärk selle enda pärast. Inimese õnn, eesmärk on, kui ta saab oma funktsiooni täiel määral teostada, kui inimene saab oma elu mõistusepäraselt elada. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius inimese loomupärane kalduvus ühte- või teistmoodi käituda ja elada. Pahe on liialdus, puuduvus (kalduvuse liik). Pahe viib meid põrgu suunas. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika Inimene peaks käituma vastavalt jumala või saatuse tahtele või sotsiaalsele hüvele (rass, riik jne).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Traadita lokaalvõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...........................................................
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll
lauldav kultuslik laul järgima. Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr tragöödia, mis põhineb KOORILÜÜRIKAL ehk DITÜRAMBIDEL. 5. saj lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetatakse „uueks muusikaks“. Sellega käis kaasas ka palju keerukam ja virtuoossem muusikaline väljenduslaad ning samal ajal algas ka väljapaistvate pillivirtuooside tegevus. Muusika hakkas esmakordselt esile tõusma iseseisva kunstina ja aegamööda lagunes tema loomupärane ühtsus luule ja tantsuga. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Vanakreeka kultuuri hilisest ajajärgust on teada ka mõnikümmend muusikanäidet. Kreeklased kasutasid kaht erinevat noodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika jaoks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli
„Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendamine, millega luuakse tohutult erinevaid lugusid ehk narratiive, mis võivad olla tõlgendatud erinevatest vaatenurkadest. Inimesed on loomult seltsivad ning neil on vajadus suhelda. Oma kogemustest rääkimine on oluline, et saaks teha analüüsi vigadele ning järeldusi. Lugude jutustamine annab võimaluse õppida mineviku kogemustest või õpetada teisi. Narratiivides räägib inimene enda kogemusest, milles ta oli peategelase rollis
kahte tüüpi eesmärke: esmased eesmärgid, millegi saavutamiseks ja selle järgnev lõppeesmärk õnn (näiteks pilli valmistamine on esmane eesmärk lõppeesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimese lõppeesmärk peitub tema erilisuses: mõistus. Inimese hea elu seisneb, selles kui ta saab oma elu mõistuse päraselt elada, siis puhkeb ta õitsele ja realiseerib oma loomuse erilisuse ja lõppeesmärgi. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius inimese loomupärane kalduvus üht või teist moodi käituda ja elada, tänu millele inimene elab hästi. Kuldne kesktee kahe äärmuse vahel (vaprus, mõõdukus). Pahed loomupärased kalduvused tänu millele inimene elab halvasti. Äärmuslikkus: argus, hulljulgus; kasisus, liiasus. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. · Keskaja religioosne seisukoht seitse surma pattu ja seitse voorust.
efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik. Impulsiivse ja vastalise käitumisega lapse vanemal on keerulisem olla soe ja aktsepteeriv ning pidada läbirääkimisi. Uuringute järgi ennustab vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 ) Autoriteetne kasvatusstiil Kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele. Seda pakub neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Selle kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Stiili iseloomustavad lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Sellise stiiliga lapsevanemad: · on soojad, kuid järjekindlad;
Platoni arvates aga ei ole neil seost. Kui inimesel on õnn, siis see on justkui jumala poolt antud ja koguaeg olemas. Õnnelikule juhusele kohta ei jää, ei määra midagi suures plaanis midagi. 10. Kas õnn on Aristotelese ja Platoni järgi, objekt, protsess, seisund või pole ükski eelnimetatutest? Aristotelese arust on protsess. Liikuda alati eesmärgi poole, mida tuleb ka uuendada. Platoni arvates seisund, kui teha seda milleks on loomupärane eeldus. 11. Milline on Aristotelese inimese määratlus ja kuivõrd sarnane on see Platoni inimese määratlusega? Inimene ei ole valmis produkt kohe alguses, vaid peab arenema. Aristotelese arvates inimene väljaspool polist on vähem inimene ja naisi väärtustas vähem. Lahterdas ühiskonna staatuse järgi palju rohkem kui Platon, kes vaid lahterdas hingejagude järgi. Aristotelese arust tuleb inimese nimi välja teenida. Inimene
Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine.
Pareto 20:80 printsiip ning ABC analüüs on suuresti kaasa aidanud tänapäeva (äri)maailma kujunemisele, mõjutades nii ettevõttete (eriti kvaliteedijuhtimise, tootevaliku ning kliendisuhete valdkonnas) kui ka üksikisikute valikulangetamist ning oma tegevuse juhtumist. 80:20 printsiip 80:20 – printsiip nendib, et põhjuste ja tagajärgede, sisendite ja väljundite ning töö ja tulemuste vahel valitseb loomupärane tasakaalutus. Põhjused, sisendid ja tööpanused jagunevad kahte kategooriasse (Koch 2000: 23): enamik, millel on tühine mõju; väike vähemik, millel on valdav, valitsev mõju. On samuti tüüpiline, et tagajärjed, väljundid ja tulemused tulenevad nende saamisele suunatud põhjuste, sisendite või tööpanuste suhteliselt väikesest osast. 80:20 printsiip on nii väärtuslik seetõttu, et see on täiesti ootusvastane. Me kipume eeldama, et kõik
· Konfidentsiaalsuse tagamine · Privaatsuse austamine Kliendi tundmine · Klientide erisoovide tundma õppimine · Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine Väljanägemine · Tööruumide ja seadmete seisund ja väljanägemine · Personali väljanägemine Riskitegurid teenindaja töös · Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha · häbitunne (madal enesehinnang) · Väljapääsmatus elumuredest · aeglus, flegmaatilisus · Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus · Puudulik eneseväljendusoskus Edukal teenindajal on · Hea tervis · vastupidavus · kiirus, hea koordinatsioon · Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam · hea kuulamine · arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon · verbaalne võimekus · arukus, terve mõistus · hea mälu · soov olla hea teenindaja SUHTELMISTEHNIKAD Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine · Sõnumist moodustab Verbaalne osa 7%
Õpetaja õpib kogu elu, sest tema kutse on kunst, mis iga päev teostub loominguga (Tuulik, 2001:178-180). FREINETPEDAGOOGIKA Celestin Freinet´ (1896-1966) pedagoogikat iseloomustavad järgmised jooned: · kasvatus tähendab küpseda laskmist; · oluline on oskamine (läbielamine), mitte teadmine; · mälu arendab töö; · laps on kui täiskasvanu, talle pole vaja sundi väljastpoolt; · lapsele on loomupärane töö, mitte mäng; · laps suudab töötada pikka aega järjest; · karistamine on vale; · hinded on kurjast; · laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd; · kool on praktilise toimetuleku õpetamiseks; · õpetaja on kõrvalseisja, lapsega samal tasemel tingimuste looja (Tuulik, 2001:183). MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (1870-1952) uuris iseseisvalt erinevaid pedagoogikaid ja katsetas oma täpseid meetodeid laste meelte ja intellekti arendamiseks
Kadrioru Saksa Gümnaasium Hip-hop räp-muusika Referaat Õpilane: Indro Madison Juhendaja: Katre Tuisk Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................4 Naised hip hopis.............................................................................5 Hip hop arenemine...........................................................................6 Räpikultuur....................................................................................7 Hip-hoptants..................................................................................8 Kokkuvõte....................
mittekokkupandavale on omane mitte jaguneda ja olla muutumatu. Asju mis on muutuvad on võimalik tajuda, kuid asju mis ei muutu ehk olevat ennast, on võimalik tajuda vaid mõtte arutlusega. Niisiis on olemas kaks kuju: nähtav ja nähtamatu. Nähtav pole kunagi ühtviisi, nähtamatu aga on muutumatu. Inimene on osalt keha ja osalt hing, hing on sarnane nähtamatule ning muutumatule ja keha nähtavale ning muutuvale. Kuna jumalik on nähtamatu ning talle on loomupärane juhtida ja käskida, surelikule aga alluda, siis on kehale kohane kiiresti hävida, hing on aga hävinematu, kuna ta on midagi jumalavormset. Sokratese arvates lahkuvad filosoofide hinged õnnelikult, sest siis on nad vabaks saanud ekslamisest, himudest, hirmudest, rumalusest ja muust inimlikust. Selline hing on vältinud igasugust ühtsusest kehaga ning ei võta kehalt midagi kaasa. Kui hing on olnud kehaga kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
