Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loogika test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõnastik, eramaja, metall, kosmos, avaram, päevaleht, olend, teadmatus, adekvaatne, ratsionaalne, okaspuu, tundeelu, liigierisus, päristunnus, puitunud, igihaljas, kuusk, andmekogu, juturaamat, kuld, mineraal, väärismetall, formuleerida, varal, päikesesüsteem, päiksesüsteem, üldistada, jahimees, kalur, õigusteadus, geomeetria, planimeetrialiikmeteks. Liigitamise aluseks on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Näit., liigitatav mõiste "raha" jaguneb liigituse liikmeteks "metallraha" ja "paberraha", kusjuures liigitamise aluseks on tunnus, mis osutab nimetatud maksevahendi materjali erinevusele kaasajal. Liigitamise korrektsust võimaldavad tagada neli reeglit, millised analoogiliselt defineerimise reeglitega kuuluvad Aristotelesele. 1. reegel: Liigitus peab olema adekvaatne, s.t. liigituse liikmete mahu summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Näit., liigitatav mõiste "inimene" võib olla liigitatud: "targad" ja "rumalad". Antud liigitus ei ole korrektne, kuna eksimus adekvaatsuse reegli vastu on ilmne - kindlasti suurem hulk inimesi ei kuulu kummassegi nimetatud gruppi. Toodud näite põhjal võib tekkida arusaam, et vastupidised liigituse liikmed (suur ja väike, ilus ja inetu, kerge ja raske jt.) eeldavad alati ka kolmanda nn. keskliikme
Ka siin on leitud soomõiste (pöördkeha), millele on liigierisusena lisatud geneetiline tunnus. Problemaatilisem on aga nt toiduretsepti käsitlemine geneetilise definitsioonina. Operatsionaaldefinitsiooni puhul piiritletakse Dfd sisu spetsiifilise protsessi kaudu, nt: Hape on aine, mis värvib lakmuse punaseks. 8_fl_i-v DEFINITSIOONI REEGLID 1. Definitsioon peab olema adekvaatne. Ta peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. Teisiti öeldes: Dfd peab olema sama mahuga, mis Dfn. Siin esineb kolme liiki vigu. · Definitsioon on liiga avar, nt: Ruut on täisnurkne rööpkülik. · Definitsioon on liiga kitsas, nt: Kell on seinal rippuv ajanäitaja. · Definitsioon on ristuv, nt: Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 2. Definitsioonis ei tohi olla ringi. St, et mõistet ei saa määratleda sellise mõiste
kuna inimene ei suudagi täpselt fikseerida mingeid olekuid, seisundeid, suhteid, seoseid, struktuuri jms. Meid ümbritsev maailm on väga keerulise ülesehitusega). Eksimus on ebatäpne mõte mis tekib 2 faktorist: objektiivse maailma keerukus ja inimese ebatäpne mõtlemine. Tõene mõte ehk tõde on mõte mis vastab tegelikkusele. Minu tõene mõte: Täna sajab väljas vihma. Meie mõte koosneb sümbolitest, märkidest. Kui tõde pole siis on olemas adekvaatne mõte. Eksimus on teadlik, tahtlik mõtlemine. Vale on selline mõtlemine mida inimene produtseerib teadlikult, tahtlikult, eesmärgist lähtuvalt Globaalne ja individuaalne vale. Globaalne vale on selline mida produtseeritakse suurte rahvahulkade tarvis, levitatakse kõikvõimalike kanalite kaudu, alates kooliõpetusest ja lõpetades mistahes igapäevase ajakirjanduse vormiga. On olemas ka religioosne vale. Poliitiline vale
Järelduseni võib liikuda: Üksikfaktidelt üldreeglini – induktsioon (Eesmärk: üldprintsiibi leidmine) NT: Ring ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis. Ring ja hüperpool on koonilised kujundid. Ükski kooniline kujund ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis Üldreeglilt üksikfaktideni – deduktsioon 1. Kõigil metallidel on elektrijuhtimise omadused Kuld on metall Kuld juhib elektrit M P Metall Elekter Kuld Metall Kuld Elekter Süllogism- Järeldus, mis saadakse kahest teiseteisest sõltumatult vastu võetud lause loogilisest kooskõlastamisest nim süllogismiks. Lihtkategoorilises süllogismis fikseeritakse kahe mõiste S ja P omavaheline suhe mõiste M kaudu. (2 esimest on eeldused) 1. Kõik filosoofid(M) on targad(P). Aristoteles on tark. M P Filosoofid Targad
teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem? • Kas see on usaldusväärne sõnastik? • Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus • Milline on tööjaotus kirjutaja ja toimetaja vahel? • Kes on selle teksti autor? 1.1 Raamatu struktuur Esimeses peatükis kirjeldame täpsemalt fikseeritud koodi mudelit, selle järeldusi ja puudusi ning nendega toimetuleku meetodeid. Ühe meetodina tutvustame keelenähtuste mõistmise viisi, mis tekstide asemel põhineb suhtlejatel
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. Tõlgendamine liigitatakse: Tõlgendusvõtete järgi (tõlgendamise klassikalised viisid): - grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine - süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - ajalooline tõlgendamine - objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Tõlgendamise ulatuse järgi: -sõnasõnaline ehk adekvaatne -kitsendav või laiendav. Tõlgendamise klassikalised viisid: 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud.
ühiskondades kõigi ühiskonnakihtide ja huvigruppide huvide arvestamist. Mis ei ole ühiskondliku kasulikkuse defineerimise seisukohalt eriti tänuväärne ülesanne. Ja nagu segadusse viidud valitsuste puhul sellisel juhul tavaliselt juhtub hakkavad nad maksimeerima iseenda kasulikkust; väljendugu see siis pikkades väliskomandeeringutes või kahtlastes korteri(kinnisvara)tehingutes. * * * Ratsionaalsuse mõiste ise ehk ratsionaalne majanduslik käitumine on neo-klassikalise koolkonna nurgakiviks. Neo-klassikaline majanduskoolkond on alates majandusteadlasest Alfred Marshallist olnud domineerivaks koolkonnaks kaasaegses majandusteaduses 5. Vahel nimetataksegi neo-klassikalist majandusteooriat majanduslikuks ratsionalismiks. Samal ajal on tegemist küllaltki deterministliku ja mehhaanilise käsitlusega, kus inimesed toimivad analoogiliselt Newtoni formuleeritud seadustele laskmata end segada välistest häirijatest
Maailma loomist pole. Kust on liikumine alguse saanud? Alguses oli liikumapanev jõud - primum mobile immotum (esmane liikumapanija). See liikumapanija on ise muutumatu, täiuslik, kehatu, ruumitu, igavene, liikumatu. Füüsika. Eristab 4 liikumist: 1)suurenemine & vähenemine; 2)kvalitatiivne muutumine - kvaliteet muutub; 3)tekkimine & hävimine; 4)ruumiline ümberpaiknemine. Kõik muutuvad neljandaks. Elu on liikumine. Ringjooneline, sirgjooneline liikumine. 5 Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Kõigel on oma põhjus. Objektiivne on juhuslikkus - mitme põhjuse kokkulangemine. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus.
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
olemine) ja Sokrates (dialoogiline mõtlemine). *) Põhjus, miks Platonil pole otsest süsteemi. -) Ta arvas, et tõde on see, mis tuleb välja kahe vestleja dialoogis, kuid kaob kiirelt. -) Asjad väljendavad ideesid, ideed asju. -) Meie hinges on kaks alget: meheleik ja naiselik materjaalsus. *) Ideaalne inimene on sootu inimene. -) Tunnetuse astmed: *) Arvamused tekivad meelelistest tajudest. *) Ratsionaalne mõtlemine näitavad, kuidas arvamused eksivad. *) Kõrgem intuitsioon võrreldav ahha-elamusega. -) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia. -) Raamat ,,Politeia" ahk ,,Vabariik" on raamat, kus on kokku võetud enamik Platoni filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel. *) Kodanikud olid jaotatud: käsitöölise ja talupojad; sõdrud ehk valvurid & filosoofid ehk valitsejad
niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma prosegorikon. Pärisnimi e onoma kyrion (võimu omav). Eesti keeles kasutame ,,sõna" meelevaldselt: kuidas selle asja nimi on? Vastus antakse apellatiivina, sest pärisnime ilmselt ei ole. Vaadates ajaloos tagasi eristuse kujunemist, siis saab öelda, et vaidlus läheb vanasse
ja olulisi. Tännu sellele, et uuritakse keskseid nähtusi ei uurita perifeerseid nähtusi, avardab uurimisvälja. Leiab, kui jälgime vahetult mingit kultuurikeskkonda on kirevus lõputu ja seda ei saa sellisena mingisesse uurimusse kopeerida. See on ulatuslik kuid seal on ka palju vastuolusid, isegi antropoloogid teevad mingist kultuurist lihtsustatud nägemuse. Samas see mudel ei pruugi olla vale, võib samuti olla adekvaatne, samas on see alati ka lihtsustatud, see mida teadlased kirjutavad mingist rahvast on tema poolt tehtud valikud. Geertz kasutab metafoori: võrdsustab kultuuri tekstiga ja antropoloog on kultuuride vaheline võrdlev tõlk, kes oma ühsikonna jaoks tõlgib mingi teise kultuuri nähtusi, kultuuri võib lugeda nagu raamatut. See lähenemine on sarnane semiootikale. Hermeneutilises lähenemises kasutatakse dialoogi metafoori, see tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt
dekadendid. Suured majanduspoliitilised väljad, võimuväljad. Igas kultuuriväljas on kaks põhialget: heteronoomne ja autonoomne. Heteronoomne alge on suunatud mitmekesisusele, autonoomne alge ühtsusele väljas. Dekadendi eesmärgiks on ebaedu. Edu tähendaks müüdavust ebapuhast südametunnistust. Autonoomne poolus on suunatud piiratud tarbimisele. Habitus püsivate ja korduvate kalduvuste, suunitluste, käitumismallide ehk dispositsioonide sotsiaalne olend (sotsiaalne agent). Kuna habitus on spontaanne, pole väli täielikult reguleeritav. Nicklas Lehmann. Sotsiaalsed süsteemid on iseorganiseeruvad. Sotsiaalsete süsteemide funktsioneerimise põhiteguriks on käitumisootused. Käitumisootused moodustavad käitumise strateegiad. Kultuur pole täielikult reguleeritav, sest on olemas spontaanne aspekt. 5. Sõnakunst ja teised kunstid Kirjanduse asend kultuuriruumis. Erinevad kunstide liigitamise viisid. · G. E. Lessing (1729-1781)
et kõik seda teevad. Kui suurel määral näiteks demokraatia ideaale teoks tehakse, ei ole ideaali asi. Sellel on oma jõud just vaid ideaalina, mallina. Sama kehtib ka diskursiteooria kohta. See pakub juristile eesmärgi, mille poole ametioskustes püüelda ja loob aluse tema kutse-eetikale. Kui ta püüab saavutada tulemusi, mida õiguse ideaal eeldab, peab ta olema valmis ka kontrolliks, mida eeldab ratsionaalne diskurss. Siis teostab ta ennast ja saavutab oma eesmärgi nii hästi kui see temal inimesena ja juristina on võimalik. Diskursiteooria teenib juriste ka kaudselt. Ta pakub vahendeid eneseanalüüsiks. see on üks kasutuskõlblik vahend, kui püüda vastata küsimusele – mida ma tegelikult teen, kui ütlen, et tõlgendan seadust? Iga samm, mis süvendab enesemõistmist, muudab õigusühiskonna tugevamaks. See teeb lihtsalt juristidest tõelised juristid. Õigluse ja õiguse vahekorrast
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Anaximenes (585-525. eKr) Algelement on õhk. Hing koosneb õhust. Maa on ümmargune ketas ja ümbritsetud õhust. Õhk on piiramatu, kõikjale laiali valguv, üha liikuv element, mis ühtlaselt täidab kogu maailma ja vastab ürgaine omadustele. Nt tuli tekkis õhu hõrenemisel. Anaximenese õpetuses ilmneb müstilise momente rohkem, kui tema õpetajatel 5 Herakleitos Eefesosest (~520-460 eKr). Algelement on tuli. Kõik muutub, nii nagu tuli, mis ei püsi hetkegi paigal. Kogu maailm on kosmos (kr. kÒsmoj kord), mis vastandub sõnale kaos ( kr. c£oj). (1) Vastandite ühtsus. Nt tee mäest alla ja üles on üks ja sama pooltäis veinipudel on sama mis pooltühi. Kõikjal esineb vastuolude võitlus. (2) Miski pole püsiv, kõik voolab, võimalik 2x ühte jõkke astuda. Maailma korraldus on allutatud paratamatule seadusele logosele. Maa pöörleb. Universumi ajalise lõpmatuse printsiip. V sajandi loodusfilosoofe EMPEDOKLES Akragast (~483-423 eKr)
kelleks ta tahab saada. Tunnetuspsühholoogia (kognitiivne psühholoogia) rõhutab biheviorismi võimutsemise tõttu pikaks ajaks allasurutud vaimsete (ehk seesmiste) protsesside uurimise tähtsust. Meetodiks mõtlemise ja teiste tunnetusprotsesside eksperimentaalne uurimine, psühhoterapeutilises rakenduses ratsionaalse eneseanalüüsi ja mõistlike mõtete valdamise vajaduse rõhutamine. Tunnetuspsühholoog: Inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele. Ratsionaalne tunnetus juhib otstarbekat käitumist. Psühholoogia uurimisobjekt Psühholoogia uurimisobjektiks on psüühika. Psüühika on elutegevuse spetsiifiline avaldusvorm, mille otstarbeks on elusolendi (kui psüühika kandja) parem kohanemine. Laiemas mõttes sisaldub psüühikas nii seesmine (teiste poolt vahetult tunnetamatu ehk subjektiivne) kui ka väline (ja teiste poolt vahetult tunnetatav ehk objektiivne) aktiivsus. Psüühikat võidakse uurida nii inimestel kui ka loomadel.
Ütleb kuidas asjad peaksid loogiliselt võttes olema. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus sotsiolooge tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat. Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte. Kas Konstantinoopol(Istanbul) on õhtumaa? Kuigi on Euroopas, ilmselt mitte. Kas õigeusklik Ateena on õhtumaa? Piirid on väga hajusad. Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised.
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vanadusele ning endamäärimisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames. Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, see on rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnastik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainule paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane, on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult
Intelligencer't, kutsus aga siis Henry Nuddimani sinna, kes hakkas välja andma The Oxford Gazette'i (ilmus 2 x nädalas). Kui õukond Londonisse tagasi läks, nimetati ka väljaanne ümber London Gazette'iks. 1694 kaotas kehtivuse litsentsiseadus, mis trükiasju faktiliselt reguleeris. Ainsateks pressi piiravateks seadusteks olid riigireetmise, mässuleõhutava laimu ja parlamendiistungitest kirjutamise keelustamise seadused. Sel ajavahemikul, 1702 hakkas ilmuma Inglise esimene päevaleht Daily Courant, kus avaldati ka reklaami. 1712 kehtestas parlament perioodikale nn tempelmaksu, mis tõstis lehe omahinda (maksu tuli maksta iga kuulutuse ja iga eksemplari eest). Hiljem lisandus veel spetsiaalne reklaamimaks, mis kõik kaotati alles 1855. 1731 ilmus esimene ajakiri Inglismaal Gentleman's Magazine. Tööstusrevolutsioon mõjutas ajakirjanduse arengut oluliselt, kuna linnadesse kogunes potentsiaalseid ostjaid, keda sai reklaamiga mõjustada.
ühele põhiprintsiibile. Kaunid kunstid tegelevad looduse jäljendamisega. Muusika, tants, kujutav kunst on looduse jäljendamine. Üritas neid ühe mütsi alla kokku tuua ja sõnastada nende printsiibid. · Baumgarten (1714-1762) · saksa filosoof, esteetika teoreetik. Lähtus töödes Leibnizi ratsionalistlikust filosoofiast. Leibniz oli Decartesi mõtete edasiarendaja. Leibniz seletas kahe substantsi teooria: mitte meeleline ehk ratsionaalne tunnetus ja meeleline tunnetus. Leibnizil ei olnud need maailma tajumise viisid nii rangelt eraldatud kui Decartesil. Leidis üleminekuid nende vahel. Ta rääkis kolmest astmest substantside puhul: 1. Mõistuslik/ratsionaalne/teaduslik, 2. Meeltega eristatav ja 3. Tumedad/ähmased tajupraktikad. Baumgarten arendab edasi meelelise tunnetuse küsimust ja väidab, et sellel on oluline ja isegi võrdväärne roll ratsionaalse tunnetuse kõrval.
(korallriff korduvkasutus puudub). Looduslikes ökosüsteemides kehtivad kindlad seaduspärasused, mis määravad nende stabiilsuse. Kõik ökosüsteemid sisaldavad ökoloogilisi komponente (nii abiootilisi kui ka biootilisi) ja nende ökoloogiliste komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega. 60% on üldiselt kõrge enesehinnanguga noorukitest või on siis tõusev selle ea perioodi jookusl. Saavad hästi endaga hakkama, enesekohaste pädeviustega seoses on adekvaatne. 20% noorukitest on progreseerivalt madal aluspõhja enesehinnangu muutumine, need noored kes elavad noorukiiga üle kui kriisi. Tungi ja tormiga tegu nendel 20 %. Kuidas nooruk tajub ennast?- E.H.Erikson (1959)Identiteet „See olen mina ja koht, kuhu kuulun“ Noorukiiga isel identiteet vs identiteedi hajuvus kriisina. Eriksoni nim ajaloos selle indentiteedikriisi iseloomustajaks. Identiteet E.H.Erikson järgi (Ego-identiteet)koosneb neljast komponendist: 1.Individuaalsus 2
annaabi.ee 
