Ekvatoriaalsed vihmametsad Koostanud:Rita Jalast Asend: ekvaatorilähedased alad · Kesk-Aafrikas · Lõuna-Ameerikas · Kagu-Aasias Kliima: · ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. · ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murene...
Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustavad kolm kõige...
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomasti...
Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub 2-3 tunnine tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Õhtuks taevas selgineb ja läheb ka veidi jahedamaks. Vihmametsad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, ühtlustades veeringet ja vähendades kasvuhooneefekti. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele. Ekvatoriaalsete vihmametsade ning ühtlasi ka maailma veerikkaim jõgi on Lõuna-...
Geograafiline asend (Kus asub?) Ekvatoriaalsed vihmametsad leivad ekvaatori lähedastel aladel: Lõuna-1Ameerikas (Amazonase madalikul), Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a. (Eestis ~700mm/a). * Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1.) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitainid taas kasutusele, si...
Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnaja...
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD...
Sissejuhatus vihmametsadest……………………………………..3 292. Vihmametsade levik ja kliima………………………………………4 303. Vihmametsade taimed ja loomad………………………………….5 314. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid………...6 325. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………..7 331.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, 40seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine 41viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga 42otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. 43Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada 44heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid 45üksikult kasvada. 46 47 48 49 50Iseloomustavad suurusi: 1. kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. sademeid palju (tihti üle 2000 mma); 3. taimekasvus v...
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Aus...
Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirik...
9 2 Vihmamets Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, ronitaimed, epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguasja ja Yucatani poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt. Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, seal kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub...
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, erinevat lii...
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed o...
klass Vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud: kõrge produktiivsus kiire aineringe igihaljaste taimede rohkus kõrged puud liaanide ja epifüütide rohkus hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Vihmametsade levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Lõuna-Ameerika põhjaosa (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Ka...
Troopilised vihmametsad Levik Levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades Lõuna-Ameerikas, Kesk-Aafrikas ja Kagu-Aasias www.koolielu.ee/files/vihmamets.ppt Kahel pool ekvaatorit umbes 10° põhja- ja lõunalaiuseni Kliima Valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada Keskmine temperatuur on +25 kraadi või enam Aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis Aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge Taevas keskhommikuni selge Pärastlõunal äikesepilved ja tugev vihmasadu Loomastik Erakordselt liigi- ja eluvormiderohke Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu Palju erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid Vihmametsade loomad ja linnud väga lärmakad ja erksavärvilised ...
Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kas...
Klass Rakke gümnaasium India India India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa.India on riik Eusaaria mandi lõunaosas.India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötes, enamuse sellest moodustavad rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad ja svannid. India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New Delhi. Se...
struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Maailma maakasutus põllumajanduslik maa(31%: rohumaa-21%; haritav maa-10%), metsamaa(27%), siseveekogud,liustikud(20%), kõlbmatu,vähekõlblik,rikutud maa(19%), teed ja ehitised(3%). Kaubaline ja omatarbeline põllumaj.erinevus- omatarbeline(elatus e.naturaalmajanduslik)- kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks; kaubalise(turumajanduslik) eesmärgiks on aga toodangu müük. Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia). Loomakasv...
klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
