Pruuni kurgualusega laisik (Brown-throated sloth) (Bradypus variegatus) Kadri Laube Nõo Reaalgümnaasium Juhendaja: Epp Vinne 2013 Süstemaatika Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Napihambulised Sugukond: Laisiklased Perekond: Kolmvarvaslaisik Liik: Pruuni kurgualusega laisik Tutvustus Levinud Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Elupaik troopilised vihmametsad Toiduks värsked lehed, õrnad võrsed, pungad Öine eluviis Pikatoimelised Eluiga 20-30 aastat Välimus Pikkus 41-70 cm (lisaks 6,5-7 cm saba) Täiskasvanu kaal 2,3-5,5 kg Pikkadel tugevatel jäsemetel võimsate küünistega varbad Eesjäsemed on tagumistest pikemad ja väga paindlikud Karvad kasvavad kõhult selja suunas Pojad
Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul. · Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv · Pisimad imetajad on väike-karihiir ja kimalas-nahkhiir, kes kaaluvad vaid 1,5 - 2 grammi.
kasvatus; alaline kuurordipiirkond; pikaaegne inimtegevus; suvi kuiv,talv vihmane; viinamarjaistandused; puhke-ja turismimajandus; lamba-ja kitsekasvatus. Niiske lähistroopiline mets: tsüklonid,orkaanid; suhkruroog; krokodill; päike pole kunagi seniidis; sademed suvel ja sügisel; mussoonkliima. Lähisekvatoriaalne mets: ljaanod; suhkruroog; krokodill; sademed suvel ja sügisel; troopiline mussoonkliima; mussoonkliima; vahel on päike seniidis; elevant; koolibri; taapir. Ekatoriaalne mets: laisik; gibon; suhkruroog; krokodill; anakonda; alati niiske ja palav; vahel on päike seniidis; ferralliitmullad; epifüüdid; orhideed; koolibri; ljaanid; taapir.
Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas, seetõttu on nad kaotanud maa peal liikumise oskuse. Sel lick icon to add picture Click icon to add moel möödub kogu nende elu puudel, kus nad pea alaspidi rippudes lehtedest toituvad, magavad, paarituvad ning oma poegi kasvatavad. Mõnikord istub laisik puu harunemiskohal, et oma lihastele puhkust picture anda, erandjuhtudel tuleb ka maapinnale. See toimub küll haruharva, harilikult vaid teisele puule liikudes või roojates, mida juhtub umbes 710 päeva järel. 2) Laisik on maapinnal kerge saak erinevatele kiskjatele, näiteks otselottidele või jaaguaridele.
Ta elutsed troopilistes vihmametsades,toitub lehtedest ning osa oma elust veedab puuladvas pea alaspidi rippudes. Eluviis:Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke toidu seedimiseks.Täis magu moodustab kolmandiku laisiku kaalust,toidu minek
Paiknevad ekvatoriaalses vöötmes. Kliimat iseloomustab igavene kuumus ja niiskus, kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29 kraadi. Sademete hulk on 1500- 2000mm aastas. Seal on püsiv madalrõhukeskkond, mille tõttu sajab palju. Tuuled on passaadid. Ekvatoriaalsed õhumassid. Vihmametsades on ferralliitmullad(vähe viljakad). Üheks iseärasuseks on liigirikkus. Taimedel on õhu- ja tugijuured. Vihmametsade omapära on liaanide ja epifüütide rohkus. Loomadest on seal boa, laisik, tuukan, simpans, gorilla, jaaguar, okaapi, koolibri. Taimedest kasvavad seal orhideed, kakaopuu, kägipuud. Inimesed tegelevad seal alepõllundusega. Keskkonnaprobleemiks on vihmametsade hävitamine.
Kirdeosa taimestik on suhteliselt "kesine", kuid ometi, tänu puude vähesusele leidub siin nii kõrgeid kõrrelisi kui ka torkivaid põõsaid. Muidugi on siin palju palme. Inimese poolt kasvatatakse Brasiilias maisi, kohvipuid ja ka puuvilju. Tegelikult on Amazonase vihmamets väga liigirohke, Brasiilias kasvab umbes ¼ kogu maailma taimeliikidest. Leidub kirevaid loomi ja ka linde. Hiidvöölane, anakonda, kapibaara, taapir, laisik, koritapp, kangurlind on vaid üksikud näited siinsest loomastiku rikkusest. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid ja sigu. 4 2.SPORT Brasiillaste spordiarmastust võib näha sellest, et neil on üle riigi 8000 spordiklubi. Mitte ühtegi teist spordiala Brasiilias ei saa võrrelda jalgpalli (,,futebol") populaarsusega. Seda kirge väljendavad väga paljud jalgpallistaadionid üle riigi. Marcanã staadion, mis ehitati
Kõige kõrgema rinde moodustavad hõredalt paiknevad 50-60 meetri kõrgused hiidpuud. Põhivõrastik on tihedam ja paikneb 30-40 m kõrgusel. Kõige alumises rindes sirgub ohtralt palme. Palju liaane ja epifüüte, sest maapind on hämar. Paljudel suurtel puudel on enda toestamiseks plankjuured. Häiludes ronivad mööda tüvesid filodendronid ja ka monsterad. · Loomastik: tuukanid, möira- ja kaputsiinahvid, palju konni, pisi-puukonn, kaksvarvas-laisik, krokodillkaimanid, leeguanid, · Loode-kagusuunalised mäeahelikud kõrgeim tipp 3820 m. · 1200-1500 meetri kõrgusel algavad pilve- ehk udumetsad. Kõrgemal on madalam temperatuur. · Mäel on mets hõredam ja valgusküllasem, mistõttu on maapinnal rohkem taimi. Palju samblaid nii maas kui puuokstel. Lõunapoolsetes pilvemetsades on igihaljad tammed, tüvedel palju samblikke, puusõnajalgu ja orhideesid.
annaabi.ee 
