Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks
mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport "Kasvu piirid" (The Limits to Growth, Meadows, jt). · Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud 1971. aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile Rooma klubi ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi 4. Kasvu piirid
mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni. Klubi liikmed jagavad usku, et iga inimene on võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth, Meadows, jt). • Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud 1971. aastal oli maailma kindlaks tehtud naftavarudeks 612 miljardit barrelit. Sellest ajast on maailmas toodetud 767 miljardit barrelit naftat. Naftavarud oleksid pidanud otsa saama juba viis aastat tagasi. Tänapäeval on kindlaks tehtud naftavarudeks isegi 1028 st 416 miljardit barrelit rohkem kui 1971. aastal. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile Rooma klubi ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi 4. Kasvu piirid
St-1 - varude suurus perioodi t alguses At - sissevool perioodil t Ot - väljavool perioodil t Voolavad ressursid: nt. päikesekiirgus Ei moodusta varu Ei akumuleeru ega amortiseeru Kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus Akumuleeruvad ressursid: Varusid moodustavad ressursid 27. Jäätmevood. Jäätmevooguide kirjeldamine varu ja voo võrrandi abil. Jäätmevooge keskkonda nimetatakse emissioonideks. St = St-1 + Wt - Dt 28. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. St on varude suurus perioodi t lõpuks St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) kasvuna Gt ja ammutamisena Et: St = St-1 + Gt Et Taastumatuid ressursse eristab taastuvatest tõsiasi, et: Gt=0 Taastuva ressursi üheks iseloomulikuks jooneks on selle jätkuv taastootmine.
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme"
Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud seni kehtiv metsanduse arengukava on koostatud aastateks 20012010. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse arengukava metsanduse suunamiseks iga kümne aasta tagant. Käesolevas metsanduse arengukavas on määratud metsanduse eesmärgid aastateks 20112020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid, esitatud kava elluviimise meetodid. Arengukava sisaldab puidu kui taastuva loodusvara kasutamise ja keskkonna seisundi prognoosi. Riigielu olulise tähtsusega dokumendina kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus. See on riiklik programm, mis sisaldab raamistikku ja põhimõtteid metsanduse riigi vajadustest tulenevaks arendamiseks ning on aluseks rahvusvaheliste kokkulepete ja poliitikate integreerimisel riigi metsanduse arengusse. Metsanduse arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) metsandusstrateegia ja
1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP
muutuste jälgimine ja 3) metsatüüpide potentsiaalse maa tootlikkuse hindamine teatavates biofüüsikalistes ja klimaatilistes tingimustes (McKendry et al., 1991). Põhiliste varude andmete hankimiseks on oluline puidumajandus ja metsaökosüsteemide säilitamine. Andmed hõlmavad mullatüüpi, liike, suurust, klassi/puistu struktuuri, kõrgust, tihedust ja haldusüksuste piire (nt. puistud). Kui andmed on sisestatud GISi saab kaartidelt kuvada üldiste liikide jaotuse ja arvutada puistu pindala. Andmeid aeg-ajalt uuendatakse ning muutusi neil aladel saab salvestada ja analüüsida. Spetsiifiliste ressursi küsimuste korral võib luua rohkem kohandatud kaarte, näiteks kaart, mis näitab stressis või haigete liikide asukohti. Ruumiandmete kaartide loomine näitab suhteid raiutavate puuliikide vahel ja teisi aspekte näiteks järsud nõlvad ja ökoloogilistelt tundlikud rannikualad, mis on olulised metsaomanikele. Andmete kogumise tehnoloogiad metsa inventeerimisel ulatuvad
Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. 25. Missugused on Keskkonnaameti 29. Taastuvate ressursside ökonoomika. põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. selgitamiseks . Selgitada joonise abil Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 26. Keskonnainspektsioon. on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist
metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa
KOGUKULUD on võrdsed piirkulu kõvera aluse piirkonna pindalaga (kuni vastava koguseni); kulusid tuleb hinnata alternatiivkulude alusel (kui napp ressurss kasutatakse mingiks otstarbeks, siis selle valiku alternatiivkulu on võrdne parima alternatiivi väärtusega, millest loobuti). NETOTULU (NETOKASU)-piirkond nõudluskõvera ja piirkulukõvera vahel (kuni vastava koguseni) ehk kogukasu miinus kogukulud; realiseerida tuleks projektid, mille netotulu nüüdisväärtus on positiivne. OPTIMAALNE POLIITIKA-maksimeerib netotulu suuruse; seega on ressursside efektiivne jaotus (tagab suurima majandusliku ülejäägi ehk tarbija ja tootja hinnavarude summa) ühtlasi ka optimaalne; kui ajaperioode on mitu, on optimaalne poliitika, mis maksimeerib netotulude nüüdisväärtuse; see on vastavuses dünaamilise efektiivsuse kontseptsiooniga: dünaamiliselt efektiivne on ressursside jaotus, mis maksimeerib majanduslike ülejääkide nüüdisväärtuste summa
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn) C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L g +vtüükaosa+vlatv D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h E) Newton-Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6 F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000 J) Tüvikoonuse liitvalem v=(L/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv 7. Puu ja puistu vormiarv, vormikõrgus ja koonekoefitsient. Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F
sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa
Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid
valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust, 3 · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), 4 · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus 1 · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas
8 hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid tootestandardites. ISO - Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon CEN - Euroopa Standardikomitee Eestis: ÕHK, VESI, RADIATSIOON, MÜRA,PINNAS Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu. Kvaliteedinormatiivid Heitenormatiivid Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne) Tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näiteks: välisõhu, pinnase, müra, heitvee, kiirguse normatiivid Keskkonnaload jaguneb kompleksluba ja lihtluba Tegevusluba: ehitusluba; - valla või linnavalitsus ehitise kasutusluba; keskkonnakompleksluba; vee erikasutusluba; välisõhu saasteluba; jäätmeluba; Keskkonnaluba: kalapüügiluba ohtlike jäätmete käitluslitsents; kiirgustegevusluba;
aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega. Bioloogiline mitmekesisus - elukeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate elusorganismide paljusus- Geneetiline- Liigiline- Ökosüsteemiline. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse põhjused - bioloogilised, esteetilised, majanduslikud. Liikide hävimine - Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. Bioloogiline mitmekesisus kui taastumatu loodusvara. Hävimise põhjused - evolutsioon ja massilised hävimised. Kaasaegne massihävimine, Liigne ekspluateerimine, Reostus, Elupaikade hävimine, Uute liikide sissetoomine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad
riski suuruse hindamist. 3) riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiiv- on juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Keskkonnanormatiiv- on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Standard- on iseseisev terviklik normdokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt. Keskkonnastandard- on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnanormatiivi liigid: kvaliteedinormatiivid, heitenormatiivid, tehnoloogianormatiivid
b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine
puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. (metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne) 3.Metsatööstus – tehniline ja tehnoloogiline suund, mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega. Uurib milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad. (metsamasinad, metsakeemia, metsasaaduste tootmine ja töötlemine). Eesti metsasus 50,6% Euroopa (30%) ja maailm (26%) Kaugemas minevikus (3500 – 4000 a.) oli Eestis (85%).
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse.
majandustegevusest, peab aluse keskkonnaprobleemide lahendamiseks andma majandusteadus, eeskätt selle tootmist käsitlev osa. Joonisel 3.2. on esitatud inimese elukeskkonda käsitlevate majandusteaduste skemaatiline struktuur. See on nagu inimese majandustegevuse pinnasele ehitatud hoone. Selle vundamendiks on üldine majandusteooria. Hoone esimene korrus on ettevõtte majandusõpetus, teine korrus tehnoökonoomika ehk investeeringute ökonoomika. Kolmas korrus on keskkonnaökonoomika ning selle koosseisus tekkiv jätkusuutliku arengu ökonoomika. Autor on arvamusel, et selle arendamise tulemusena peaks välja kujunema noosfääri ökonoomika. Praegu kõrgub see inimese majandustegevust ja elukeskkonda hõlmavate majandusteaduste hoone kohal kui väljaehitamata pööningukorrus. Loodetavasti kujuneb sellest võimalikult kiiresti tõeline teaduskorrus. Majanduses on kõikide väärtuste ühiseks mõõdupuuks raha
Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. Mida vähemaks jääb ressursse, seda suurem on keskkonnareostus. Loodusvarad: 1. Ammendamatud loodusvarad (ei lõpe otsa) 2. Taastuvad loodusvarad (need, mis mõistliku tarbimise korral taastuvad, meie saame neid kasutada ainult juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad
Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia
Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Tootlikkuse pöördväärtust nimetatakse mahukuseks või erikuluks ehk ühikkuluks. Tootlikkus kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
