Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Logistika alused 3KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ladude, laovarude, jaotuskeskuse, koondamine, infrastruktuur, ladusid, lähetamine, kogukulu, käibesagedus, tarnijad, klienditeenindus, tarnijalt, sõidukid, väliskulu, ladustamine, komplekteerimine, terminalikulud, paindlikkus, kumb, ökonoomne, läbimisaeg, toimingud, toormaterjali, otselähetamine, toidutööstus, sõltuvus, riknev, kaubad, sisend· Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist. · Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud · Sisend- ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena · Aga: Aja jooksul konkurentsi kasv · Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine · Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100% Ettevõttesisese integratsiooni etapp · Varude kasv tingis jaotuskulude osatähtsuse tõusu, mistõttu tähelepanu pöördus logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. · Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +...
• Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas rutiinseid funktsioone, laonduse ja veonduse omahinnast lähtuvat juhtimist. • Kaup teele alles siis, kui ühe suuna jaoks sai täiskoorem kaupa valmis toodetud • Sisend- ja väljundlogistikat juhiti eraldiseisvatena • Aga: Aja jooksul konkurentsi kasv • Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine • Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100% Ettevõttesisese integratsiooni etapp • Varude kasv tingis jaotuskulude osatähtsuse tõusu, mistõttu tähelepanu pöördus logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. • Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +…
Lükkamise tulemus on- nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp “ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Tõmbamine- Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudmine. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Tihti tihedam transport ja väiksemad kogused. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Kokkuvõte- Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta “, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest.
transportida. Toode peab olema hästi teisaldatav. 2. Turustamisega seotud otsused kuidas kaubad efektiivselt ja ohutult kohale toimetada, kasutatavate transpordiliikide valik ja selle kulud. 3. Sisseostuotsused arvestatakse mitte ainult hangetega seotud tegureid ( hind, kvaliteet), vaid ka seda, kuidas ja mis kuludega see kohale toimetatakse. Kohaletoimetamise kulud. 4. Asukoha valikuga seotud otsused ettevõtete, ladude, kontorite, kaubandusüksuste ja muude ärirajatiste asukohtade määramisel arvestatakse alati ka transpordi kättesaadavust (kulusid ja sobivust). 5. Hinnaotsused tootja või hulgimüüja määrab oma kaupadele hinna, arvestades seda, et tema kaup oleks hinna poolest konkurentsivõimeline ka sihtturul, peale seda kui kauba hinnale on lisandunud transpordikulud sihtturule toimetamiseks. Transpordi tähtsus
tellimuste täitmiseks ja klientidele kättesaadavaks tegemiseks.2 Kuna tellimuse töötlemistsükkel on põhjus ja n.ö. võtmeala kliendi suhtlemisel organisatsiooniga, on selle toimumise kiirusel ja täpsusel suur mõju kliendi rahulolu saavutamisele. 3. Infovahetus. Logistilised tegevused on transaktsiooniintens*ivsed. Transaktsioonid, nagu näiteks saadetiste vastuvõtt, ladustamine, tellimuste täitmine ja lähetamine jms. genereerivad suurtes kogustes andmeid. Selliseid infomahtude haldamine ning jagamine firmasiseselt ning firmaväliste partneritega ilma vastavate info- ja kommunikatsioonisüsteemideta on võimatu. Kommunikatsioonil on võtmeroll iga integreeritud süsteemi efektiivsel funktsioneerimisel, olgu see siis ettevõtte logistiline süsteem või kogu tarneahel. 3. Varude haldamine. Üks logistika olulisemaid komponente. Firma peab omama piisavaid
Fikseeritud intervalliga tellimuse meetod- olemasolut laovaru võrreldakse prognoositud nõudlusega ettemääratud aja jooksul ning arvutatakse tellitava materjali hulk. Tellimused esitatakse regulaarselt tellimisintervalli möödumisel. Võimaldab ühendada erineva kauba tellimusi samale tarnijale, luues eeldused koguselistele ja transpordiallahindluste saamiseks. Väheneb ka tellimuste tegemise kulu kuna samale tarnijale esitatakse üks tellimus mitmete tellimusridadega. 4. Laovarude piisavus Piisavus näiab, mitmeks päevaks varusid jätkub. Laovarude piisavus=365/laovarude käibesagedus. Siit selgub, et kui käibesagedus on 12, jätkub varu kuuks ajaks. Käibesagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub ühe perioodi jooksul. Laovarude piisavust vaadataksegi tuleviku suunas. Laovarude piisavus: laovaru(tk, summa)/nõudluse prognoos 5. Logistika planeerimist mõjutavad tegurid
Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9. Väljuv transport 10. Müügijärgne teenindus 11
ulatuses ja teatakse, et maksimaalselt saab kogukulusid vähendada üksnes osakulude kompromissi kaudu. Hankelogistika hõlmab järgmisi ülesandeid: 1. Kauba nõudluse prognoos(varustustehingute määratlemine) 2. Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, kaasnevad teenused jne) 3. Hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned) 4. Turu analüüs(võimalikud tarnijad, nende positsioon turul, pädevus) 5. Firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine(tarnijate pakkumiste võrdlemine firma vajadustega) 6. Tarnijate lõplik hindamine (hind, kvaliteet, usaldusväärsus) Hankelogistika meetmed osakulude vähendamiseks: · Kulude normimine · Praagi ja materjalikadude vältimine · Tootmisjäätmete vältimine
väiksem õhu saastamine); ajaline eelis (nädalavahetus, pühad). Raudteetranspordi puudused: minimaalne ökonoomne veokaugus 600 - 700 km; vajalik regulaarne sagedus ja teatud kaubamaht; kõrged terminalikulud; madal kättesaadavus/juurdepääsetavus; topelt käsitsuse vajadus tõstab ooteaega ja kulusid; raudtee infrastruktuuri arendamine on ajaliselt ja rahaliselt mahukas; mittepaindlik veoviis vajades pikaajalist etteplaneerimist; erinev infrastruktuur (Ida-Lääs). Järeldus raudteetranspordi kohta. Rongidega saab vedada suuri kaubakoguseid suhteliselt kiiresti ja odavalt suurte vahemaade taha. Kuna kaubaveo puhul tuleb küllaltki palju kaupa lähetada väikeste vahemaade taha ja kui sel juhul kasutatakse rongi, siis tuleb teha jõupingutusi, et vedu oleks efektiivne ka lühikestel vahemaadel. Üheks võimaluseks on vähendada maha- ja pealelaadimisaega. 17. Õhutransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [5 p.] Õhutranspordi eelised:
seega kasutatakse kiiremaid (kallimaid) transpordivahendeid ja võimalikult vähe keskladusid. 4. Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erilogistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurendamise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. Põhilised kulurühmad on põhiveo, laialiveo, ladustamise, varude ja IT süsteemiga seotud kulud. Nt kui ladude arv suureneb, siis vähenevad kohaletoimetamiskulud, ülejäänud kulud kasvavad. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Jaotussüsteemi funtsioneerimiseks minimaalselt vaja olevate varude suuruse sõltuvust ladude arvust kirjeldab valem: SS(ohutusvaru üh)nDC(ladude/jaotuskeskmiste arv regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et
klienditeeninduse taseme). Tänapäeval, kui toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta ja mille transpordikulud on väheolulised ning millel toimub kiire moraalne vananemine, rõhutakse kõrgele klienditeeninduse tasemele, kasutades kiiremaid ja kulukamaid transpordiviise. Samal ajal kasutatakse võimalikult väikest arvu keskladusid laovarude ja laoga seotud kulude vähendamiseks. Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes arvesse kõiki võimalikke kulusid. Eesmärgiks on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. Tuli kasutusele õhutranspordi levikuga peale II MS. 5. Kirjelda kulude kompromissi kontseptiooni logistikas
„Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile. Kokkuvõte pullist: Ehk täidad isiklikke tellimusi rohkem ning ei „ennusta“, kuidas müük minna võib ja ei tooda juba ette valmis lähtuvalt sellest. --
1) Siseneva ja väljuva transpordi haldamine 2) Veeremipargi tegevuse korraldamine 3) Ladustamine 4) Materjali käsitlus 5) Tellimuste täitmine 6) Logistikavõrgustike kavandamine 7) Varude haldamine 8) Tarnete ja nõudluse plaanimine 9) Koostöö kolmanda poole logistikateenuste pakkujatega 9. Mis on väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad firma klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest.
põhimõtte alusel õigeaegselt kohale toimetatud tellimuste ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed. 14.Mis on ABC analüüs? Pareto reeglil põhinev analüüs varude, klientide ja tarnijate paremaks haldamiseks. Sellise analüüsi eesmärk on: 1. välja selgitada ettevõtte jaoks olulisemad tooted, kliendid ja/või tarnijad; 2. rühmitada ettevõtte tooted, kliendid ja/või tarnijad vastavalt nende olulisusele ettevõtte jaoks. Igale rühmale kohaldatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid juhtimispõhimõtteid. ABC analüüsi tegemiseks koostatakse toodete, klientide või tarnijate pingerida teatud kriteeriumi alusel vastavalt nende olulisusele ettevõtte jaoks kahanevas järjekorras. Näiteks varude ABC-analüüsi puhul on enam levinud tooteartiklite järjestamine vaadeldava perioodi müügikäibe või väljastuskordade alusel.
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid · Logistika traditsioonilised eesmärgid on: kuluefektiivsus (majanduslik tõhusus), klienditeeninduse kvaliteet, paindlikus. Logistika olulisus
· asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine). · transport tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalide toodete
Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu kliendile võimalikult lähedal. Elati lattu tootmise aega. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. See tähendab, et tooteid tuli müüa suurte partiidena, täita kliendi kõik laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. Olulised märksõnad: ladudes rokneb ja vananeb ohtrasti tooteid; ostetakse suurte partiidena ja harva; põhilised on müügiprognoosid; kehtib põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda. Dramaatiline ladude arvu kasv põhjustas laovarude, tellimis- ja transpordikulude kasvu ja rakendas nõudluse prognoosi. 1960.aastal oli Soomes 320 ladu. 1987 aastaks oli nende arv langenud 32-ni. 90-ndate lõpuks oli ladusid 10. Põhimõte ,,teha kõike ise" hakkas murenema alles 70-ndate keskel, kui allhanke tähtsus firma hankestrateegias tugevnes. Ka vedusid hakati tellima transpordifirmadelt. Alles 80-ndatel mõistsid tootmisettevõtted, et info- ja materjalivoo eraldatuse tõttu ei saada piisavat ülevaadet
LEPINGULISES LAOS 7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste
huvirühmadele. Tarneahela juhtimise printsiip: omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad, kuhu viimased kuuluvad. Paljude suhete juhtimist üle tarneketi nimetatakse tarneahela juhtimiseks. 13. Mille poolest erineb tarneahela juhtimine klassikalisest ettevõttelogistikast? · Tarneahelat vaadeldakse ühtse üksusena, mitte fragmenteeritud elementide jadana. Nii tarnijad kui kliendid kaasatud planeerimisprotsessi. Planeerimine ületab seega ühe ettevõtte organisatsioonilisi piire, püüdlused planeerida tarneahela kui terviku tegevust. · Tarneahela juhtimine on suures osas strateegilise planeerimise protsess põhirõhuga strateegiliste otsuste tegemisel süsteemide operatiivjuhtimise asemel. · Erinev suhtumine varudega tegelemisel. Traditsiooniliselt on varusid kasutatud kui ohutusventiili tarneahela eri komponentide vahel
Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine
.....................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3
.......................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina
tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7) Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8) Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi- fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9) Väljuv transport 10) Müügijärgne teenindus
Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 3)Distributsioon- ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. 4)Kliendi rahulolu tagamine 3. Ladude liigid Privaatladu- optimeerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata
................................................... 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Viimasega seotud kulud arenenud riikide erinevates majandusharudes hõlmavad 40–60% toote omahinnast ( Leenders jt., 1989; Tersine, 1987). Kulude vähendamiseks rakendatakse hankelogistikas järgmisi meetmeid: täiustatakse nõudluse planeerimist, normeeritakse kulusid, välditakse praagi tootmist ja materjalide ladusid tarnimisel, vähendatakse tootmisjäätmeid, kasutatakse efektiivsemalt pooltooteid, loobutakse vaheladude kasutamisest ja vähendatakse varusid, tagatakse transpordivahendite maksimaalne lastitavus, veetakse minimaalsete tariifidega, vähendatakse varusid. Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid , mida võiks grupeerida järgmiselt:
1. Logistika ajaloost Logistika kui käsitööndust ja kauplemist teenindav valdkond on eksisteerinud juba mit- meid aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa
Nõudlust prog- noositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete tagavara, lõpetatakse müük. 11 Kauba käitlemine 253 Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla transpordiliigiga, millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud domineerivad veoviisid ning -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. 18. ja 19. sajandil ehitati Euroopas sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid, millest paljudele on leitud tänapäeval uus funktsioon
maha ja pealelaadimispunkte. PENDELMARSRUUT- sõiduk läbib kõiki peale ja mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri -ja tagasisuunas. PÄRISSUUNALINE VEOS- vedu, millest saab alguse veoprotsess. TAGASISUUNALINE VEDU- vedu, mis kaasneb pärissuunalise veoga ja tuleneb vajadusest sõita sõiduki naasmisel garazeerimispunkti selle koormaruum veosega ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikumalt. LAOARTIKLI VARU ÜHIKU KOGUKULU KOOSNEB KOLMEST KULUKOMPONENDIST: 1) Materjalikulu--toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind. 2) Tellimiskulu- kõik ostutellimuse esitamise, tellimuse täitmise jälgimise ning saadetise vastuvõtu ja selle eest tasumisega seotud kulud. 3) Säilituskulu- varude omamise kulu kuni nende müümise või tootmises kasutamiseni.
suuda nõudlust täita, mis viib hinna tõusuni ja tarnimis aegade pikkamiseni) Pareto põhimõiste-80/20, 80%-tuleb müügist,20% tuleb toodest · 20% tooteartiklitest moodustab 80% lao väärtusest · 20% klientidest annab ettevõttele 80% käibest ja/või kasumist · 20% tarnijatest annab 80% ostude väärtusest · 20% tooteartiklitest moodustavad 80% laos komplekteeritud artikliridadest ABC analüüs-. Eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad jne) rühmadeks, millele kohaldatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid ja tegevusi. Kui tooted on grupeeritud, on võimalik tulemuste põhjal valida parim võimalik ladustamise strateegia. A-rühma toodete saadavus laos peab olema kindlasti suurem kui B- ja C-rühma toodete saadavus. C-rühma tooteid võib ühe variandina ladustada ka kesklaos, mis aitaks vähendada seotud kapitali (kahjuks küll teenindustaseme arvel).
annaabi.ee 
