26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine.
Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus
Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga. Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal. ,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad 'likvideeriti'. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku
Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid: - Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda) - Publiku vaatamine - Sõnade selge väljahääldamine - Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon
Kumb on olulisem? Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Kasvatusliku mõtlemise algus on seotud kõne arenguga. Kavatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon.
tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline. Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja tahtlik akt. Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on
muul viisil lihtsalt ära kasutades. Sellised provokatiivsed noored ongi tavaliselt agressiivsed, mis tuleneb eeskätt nende lapsepõlvest. Me keegi ei oska arvata teise inimese lapsepõlves toimunut. Kuid sellised agressiivsed inimesed tunnevad sellest mõnu ning neile pakub rahuldust kui nad saavad kedagi lüüa ning see millise alandava pilguga neile otsa vaadatakse, tekitab temas võimu tunde, teda lõpuks ometi austatakse. Väikese lapse agressiivsele käitumisele järgneb tavaliselt karistus, see omakorda tekitab temas veel rohkem trotsi, mille elab ta hiljem välja näiteks lasteaias teisi lapsi hammustades, lükates ning asjade ära võtmisega. Oma referaadist keskendun ma lapse agressiivsele käitumisele. Milliseid agressiivsuse liike on olemas ning kuidas saab neid omavahel eristada. Alati ei pruugi lapse agressiivsus olla tingitud mingist tagamõttest. See kui laps ehk korra kelleltki mingi asja enda kätte võtab ei tähenda, et ta oleks agressiivne. 1. AGRESSIIVSUS
selllele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta; tegutsejat ei motiveeri proffesionaalsed kohustused ja abivajajaks on persoon, mitte organisatsioon. Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest b) Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2. Abistaja kannab (reeglina) abistamisel kahju 3. Internaliseeritud personaalsed normid 4. Tahtlik, pigem spontaanne tegevus. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalsel käitumisel on kaks motiivi: A) Egoism.- motiveerib enese huvi või B) Altruism-. Aitame pigem teise, ....kui enda heaolu nimel. KOKKUVÕTE Motiivid prosotsiaalse käitumise puhul võivad varieeruda:
siin rakendada spetsiifilisi strateegiaid, et toetada lapsi, kes mingil põhjusel ei ole kaaslaste hulgas aktsepteeritud. Sellistes olukordades on oluline sotsiaalsete oskuste õpetamine. Kiusamine Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb 4 ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine. Koolieelses eas on üks olulisi kiusamist defineerivaid tunnuseid agressiivsete tegude
Inimese käitumine on terviknähtus, seepärast ei saa agressiivsustki käsitleda lahus muust käitumisest või sotsiaalsest arengust. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Agressiivsusest rääkimiseks tuleb kõigepealt seletada mõisteid. Mõisted agressioon ja agressiivsus ei ole samased. Agressioon, nii nagu psühhoanalüütikud on seda kasutanud, ei ole toiming, vaid tähendab inimeses peituvat jõudu, energiat. See on instinkt, käitumise motiiv, põhjus. Agressiooniga ei kaasne negatiivseid nähtusi, see ei ole hälve. Agressioon on iseenesest neutraalne energia ja see, kuidas ta inimese käitumist mõjutab, oleneb muust arengust. Psüühiliselt tasakaalukas inimene rakendab oma agressiooni ühiskonnale vastuvõetaval viisil.
toime tulla laialdases sotsiaalses ümbruses (Walker jt, 1995). Sotsiaalsete oskuste treening on grupiteraapia liik, mis arendab käitumisoskust ja millel on käitumisraskusi kõrvaldav meetodite kogum, mis aitab inimestel toime tulla probleemidega ja arendab eneseteostusvõimet (Blackburn, 1999). 5. Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest Käitumishälvikud tähtsustavad nooruki sattumisel kuritegelikule teele eelkõige kodu ja eakaaslastega seonduvaid põhjusi. Kuritegeliku käitumise puhul ei saa rääkida ühest põhjusest. Erinevad uurijad on kuritegevuse seletamisel lähtunud erinevatest vaatenurkadest. Peamiselt tulenevad autorite erinevad käsitlused sellest, kuidas nad kuritegevuse põhjusi alagruppidesse kategoriseerivad. 5
Kirjalikul kõnel suurem osakaal kui suulisel. Kõrgenenud huvi keelekujundite, sõnamängudele, omanäolise keelekasutuse vastu. Slängi ja argoo kasutamine, et eristada ennast vanematest ja näidata kuuluvust eakaaslate hulka. Kõnestiili lõplik väljakujunemine. · Tagasiside on teadmine oma sooritue tõhusest seoses ühe või mitme ülesandega. Verbaalne- mitteverbaalne, positiivne-negatiivne, otsene(tahtlikult sellele inimesele antud)-kaudne (ei ole tahtlik, ei liigu ühes suunas), sisemine-väline, vahetu(näost näkku)-edasi lükatav(mass meedia, kirjad, telefon). Nõustamise tasandid Nõustamine on probleemi lahendamine koostöö kaudu, milles kaks või enam isikut teevad jõupingutusi selleks, et abistada. Üldprintsiibid: nõustamine on vabatahtlik, võrdsus nõustamisel st nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist.
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub, kuid vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Eakaaslastevaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise korral on tegemist teise kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata ehk psühholoogilise käitumisega, kas teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid ja positiooni kahjustades-näiteks tagarääkimine, kuulujutu jne. (Björqvist, Lagerspetz, & Ku, 1999). Kiusamisel on näha varakult soolisi erinevusi. Poiste
Väikestel lastel reeglid selged. Eelpuberteet juba vaidleb reeglite üle. E. Erikson psühhosotiaalne arenguteooria 6-11 eluaastatel areneb töökus, edukus/alaväärsus. 11. Biheiviorismi mõjutusvahendid, sh. pos.-, neg. kinnituse ja karistuse mõisted Biheiviorismi mõjutusvahendid on käitumise muutmiseks mõeldud stiimulid, mida kasutatakse peale reaktsiooni (st piits ja präänik peale õiget või vale käitumist) Positiivne kinnitus stiimul, mille lisamine tugevdab soovitud käitumist kiitus, raha, maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
arvestab. Keda ta ise ka lähedalt tunneb. Üldine teine- abstraktne kõrvaltvaataja/ grupp, kelle hinnanguga inimene samuti arvestab. Goffman- inimene püüab endast kujundi luua sotsiaalse auditooriumi ees. Inimene käitub auditooriumi ees teisiti võrreldes sellega, kui on privaatselt. Auditooriumi ees loob endast kujutluse kooskõlas sellega, millised on auditooriumi ootused talle. Avalikud aspektid seoses minaga. ,,The Presentation of self in everyday life" Dramaturgia teooria- sotsiaalne interaktsioon on etendus Goffman eeldab sotsiaalset interaktsiooni kui teatrietendust. Elu on lava, kus inimesed oma igapäevategevuse käigus üksteist vastastikku mõjutavad. Iga inimene on korraga nii näitleja kui publik, pealtvaataja. Nagu näitleja teatris, nii mängib ka inimene teistega suheldes teatud kindlaks määratud rolle, et saada kaaslastelt soovitud vastust. Avalik mina ei lange kokku privaatse minaga. Jalakäija näide (sotsiaalsed reeglid ja rituaalid: käsikiri või stsenaarium).
omandamiseks on vaja küpseda. Õppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile võimalikult vara), treenimine, kordamine. B. F. Skinner- 1904-1990- Operantne käitumine e käitumist mõjutab tagajärg. Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi. Kui annan positiivse kinnituse, siis tahetav käitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa käitumise suurenemine. Kinnitus võib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis käitumise tagajärg suureneb. Midagi halba võetakse ära, et oleks hea. Biheiviorismi kohta: arengupsühholoogia tekkepõhjusteks olid: - Ei piisanud enam üldpsühholoogia seaduspärasustest arengupsühholoogiliste efektide või seaduspärasuste seletamiseks. - Psüühika arengu uurimisel tuli ka sisse evolutsiooni idee. - Hakati rõhutama tunnetuslikku tähtsust. - Praktilised vajadused psühhopatoloogias, meditsiinis ja lasteasutustes.
Tabula rasa- puhas leht-inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (õistus on tühi) · Materialistliku sensualismi esindaja- enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust · assotsiatsioonid . o Läbi nende tekivad mõningad tunded ja mõtted. o seosed · kordamine palju tuleneb sellest inimese käitumises o kordamisest tuleneb harjumus · jäljendamine laps õpib jäljendades · tasu ja karistus o üks õppimise printsiip o inimene on haaratav sellesse tegevusse, mis toob kasu/tasu kasu on see, mis on inimese jaoks väärtuslik o kehalise karistuse vastu o karistus tekitab vastuseisu o parim tasu on heakskiit · enesekontroll et õppida peab inimene end kontrollima, et seda teha peab inimene olema füüsiliselt terve · enesedistsipliin · reeglid - lapse reeglid seada ei tohiks -mudelid ja eeskuju
Sotsiaalsete märkide kodeerimine Meenuvad vähesed eelnevad (hiljutised) sündmused Märkavad väheseid märke Kalduvad märkama vaenulikkust Dodge, Crick Agressiivsuse, vägivalla märkamine koolis · Uurimustest: õpetajate hinnangud erinevad nii kaaslaste kui enesehinnangust · Kiusamine (st pikaajaline süstemaatiline vägivald kellegi suhtes) kestnud kuid, aga keegi ei tea! · Varjatud kohad · Head õpilased · Oskamatus tegutseda takistab alustamist Hindamine ja abistamine · Käitumise hindamise skaalad (Merrell, Achenbach jt) · Probleemide lahendamine · Vanemate treeningud · Kognitiiv-käitumuslik lähenemine Parim, kui kooskõlastatakse koduga Ei suuda üldistada oma käitumist Vaja muuta käitumismustreid kodus Hüperaktiivsus ja tähelepanupuudulikkus · 3 dimensiooni
Nad ei oska teistele kaasa elada ega mõista, mida teine inimene tunda võib. Nalja tegemisega võib agressiivne laps hoopis teist solvata, ise sellest aru saamata. Neil puudub ka sotsiaalne tundlikkus. Piinlikes olukordades, nähes teist kannatamas tunnetab nartsissist oma jõudu ja see tugevdab agressiivsust. Oma süüd nad ei tunnista ja tehtut ei kahetse. Ta tunneb häbi siis, kui teda on teiste silmis alandatud. Paljude relvaks on vaimne vägivald. Agressiivsed lapsed on rahutud, kannatamatud ja aktiivsed. Neil on hirm tegevusetuse ja igavuse ees. „Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama.“ Igavlemine tekitab halba enesetunnet, mis võib olla vägivalla põhjustajaks. Masenduse valab ta välja kõike ümbritsevat hävitades. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 12 – 14).
vastumeelsuse elemendid võivad esineda; reageeriv, kuid ei pruugi aktsepteerida (vastuvõetavaks tunnistada) reageeringu vajalikkust või kui näiteks kontroll puudub, siis võib ka teistmoodi reageerida *soov tegutsemiseks- teatud määral vabatahtlik reageerimine, puuduvad vastupanu ja vastumeeluse elemendid; reageering on kooskõlas inimese sisemise valikuga *rahulolu tegutsemisest- tegevusega kaasneb rahuldustunne, emotsionaalne läbielamine – see on sisemine kinnitus tegevuse sooritamisel ja viib iseendast selle tegevuse sagedasemale esinemisele või reageeringu tugevdamisele 3.Väärtustamine- väärtuse omistamine inimese poolt mingile nähtusele, millel on sotsiaalne taust – inimene väärtustab reeglina seda, mida ühiskonnas väärtustatakse. Koosneb astmeliselt toimuvast protsessist: *väärtuste aksepteerimine (vastuvõetavaks tunnistamine, heakskiit)
teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1
korda käitumist, millel oli ebasoovitav resultaat. Seega kui meie mingile teole vi käitumisele järgneb mingi auhind, siis tenäosus, et seda käitumist korratakse, suureneb. Igasugune käitumine, mis leiab hindamist, see tenäoliselt tulevikus ka kordub ja ühtlasi areneb välja ka sellele käitumisele vastav hoiak(vi siis areneb välja enesetaju protsessis). Vastupidi, kui käitumisele järgneb karistus, siis see pärsib sellist käitumist tulevikus. Nt piisab selliste hoiakute kinnistamiseks ka sellest, kui teine inimene ütleb "hästi vi tubli", siis kui me väljendame mingit seisukohta. Ja kui seda teevad veel inimesed, keda me krgelt hindame, siis mjub see veelgi tugevamini. HOIAKUTE MUUTMINE Üldiselt tahavad inimesed hoida ja säilitada teatavat kooskla oma hoiakute vahel - inimesed tahavad näha oma hoiakuid kui üksteist täiendavaid , mitte aga vastuolulisi
Assosatsioon tähendab, et mingi aistinguga seotakse mingi nähtus luuakse seosed läbi kogemuste Kordamine läbi kordamise kujunevad harjumused; harjumuste kujunemiseks on vaja kordusmomenti Jäljendamine laps õpib jäljendades, lapse arengut mõjutab keskkond Õppimine tasu ja karistuse meetodil inimesed on haaratud sellesse käitumisse, kus näevad mingisugusg kasu Kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus töötavad koos ja läbi selle kujunevad teadmised ja inimese `mina' (mõtted, tunded) Leiab, et inimene on algselt neutraalne Rõhutab arengu juures ka füüsise poolt -selleks, et inimesel oleks enesedistsipliin, peab ta olema füüsiliselt terve Leiab, et lapsele ei tohiks seada reegleid vaid teha praktilisi harjutusi tuleb kasutada eeskuju mudelit Rõhutab ka laste kognitiivse võimekuse piiratust lapsed ei saa asjadest
Sugufunktsioonid tulevad selja- ja peaajust. Tema kirjutamislaad oli selline, et kõikidel indiviididel esinevadki hälbed, selle lugemine oli hirmutav. Kirjeldas neid juhtumeid negatiivses emotsionaalses laadis. Toetas meeste suuremat seksuaalset vabadust. Truudusetu naine ei sobivat lapsevanemaks, häbistab peret ja ennast. Victoria ajastu, milles ta elas, oli seksuaalsust eitav. Temast said mõjutusi ka hilisemad uurijad. - Henry Hevelock Ellis (1859-1935) teda kirjeldatakse kui arsti, kes oli tark, ettearvamatu ja lahtise peaga. Raamatus "Seksuaalpsühholoogia uuringud" (1896) käsitles seda, kuidas erinevatest kultuuridest tulevad inimesed suhtuvad seksuaalsusesse ja kuidas nad käituvad erinevalt. Saadi teada, et neid kehaosi, mida läänes varjati, eksponeeriti teistes kultuurides või ei peetud neid üldse seksuaalse alatooniga kehaosadeks. Juhtis tähelepanu sellele, et uurima peaks
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kui muud võimalust ei ole. Bandura ( 1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivselt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadates.
John Locke - (tabula rasa) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi. Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja ligipääs on keerukas; ei saada piisavat materjali; kasutatakse teisi isikuid, et hinnata teisi hinnanguid; kantakse üle ideoloogiaid, mida uuritakse. John Locke - oli arst (elas 1632-1704). Kehaline võimekus oluline
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama - Mudeldamine – kui väiksest peale näeme käitumisvorme mis saavad heakskiitu siis võtame omaks neid käitumisviise nt aitamine, annetamine. Ei piisa rääkimisest vaid on vaja näha - Sotsiaalne kinnitus – otsime inimestelt heakskiitu, sealjuures on palju uuringuid kooli kontekstis nt prosotsiaalne käitumine kui kiidetakse prosotsiaalse käitumise eest ja karistatakse asotsiaalse käitumise ees. Kui kiidetakse siis prosotsiaalne käitumine kasvab, kui karistatakse asotsiaalset siis ei kasva. - Altruistliku mina-pildi kinnitamine – inimesel on vaade iseendast kui aitajast nt need kes verd annavad neil on minapildiga tugevalt seotud see et mina olen doonor. Mina-pilt
organism õpib neid omavahel seostama. (nt „Väike Albert“ eksperiment, John B. Watson, 1920) Tingimise tagajärg võib iseeneslikult mingi aja jooksul kaduda – kui stiimuleid ei esitleta enam koos siis muutub tingitud stiimul uuesti neutraalseks ning refleks kaob (tingitud refleksi kustutamine). Operantne tingimine. Käitumist kujundatakse käitumise tagajärgedega. Premeeritav käitumine tugevneb (käitumisele järgneb kinnitus): ● Pos. kinnitus – lisatakse midagi meeldivat (nt. saab kommi) ● Neg. kinnitus – võetakse ära midagi ebameeldivat (nt. vihmavarju kasutamine) Käitumine, millele järgneb karistus, nõrgeneb: ● Pos. karistus – lisatakse midagi ebameeldivat (nt. riidlemine) ● Neg. karistus – võetakse ära midagi meeldivat (nt. ei saa mängida) Liigne premeerimine tapab sisemist motivatsiooni ning siis peab preemia pidevalt muutuma suuremaks/paremaks
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
