16 12 MEI I0 I 2. Mis vahe on riskantse p projekti j jja ebakindla ((määramatu)) p projekti j vahe? 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud
h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon
g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk võlakirjadelt õl ki j d l makstavad
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.
seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge inflatsioon
SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse
Loeng 7. Rahateooria Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1 Sissejuhatus 1. Raha on majanduslike j eesmärkide saavutamise vahend: · töötatakse saamaks palka · ettevõtja riskib kasumi nimel · majanduslepingud on rahalises väljenduses jne. 2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest: ·inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) ·raha eest saab eluks vajalikke kaupu ·see raha h jõ jõuab b ettevõtete õ kä
kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra. 3. Tegelik g võimalus alustada oli 1992 a. ppärast rahareformi. 4
Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse
Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ..
Seminar 6. Raha teooria 1. Millised on raha kolm põhifunktsiooni? RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse mõõt Akumulatsioonivahend 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kas tänapäeval kasutatakse riiklikul tasandil paberraha tagatisena väärismetalle? a) ja kuidas veel; b) reeglina ei reeglina ei kasutata; kasutata; c) kasutatakse juhul, kui riigil juhtub olema väärismetalle. 3. Kaupraha on: a)) defitsiitne d fit iit kaup, k mida id kuskilt k kilt eii õnnestu õ t kätte
p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4 Ühe 4. Üh müüja
b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd
Loeng 12. Tulupoliitika Üldist. Tulupoliitika reaalse kasutamise juhtumid 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majanduses kasutatakse peamiselt fiskaal- ja monetaarpoliitikat. Mõned riigid g kasutavad ka tulu- jja industriaalpoliitikat. p Kasutavad põhiliselt USA, mõned L-Euroopa riigid ja Jaapan. Tulupoliitika p seisneb inflatsiooni kontrollimises ilma langusperioodita. g p Põhivahenditeks on palkade ja hindade kontroll.
Ülejäänud j punktid p saadakse viie rühmatöö käigus g igaüks g annab maksimaalselt a' 5 punkti. Juhul kui mõni kontrolltöö, essee, või rühmatöö on tegemata, siis väheneb selle võrra summaarne lõpphinne õppeinfosüsteemis. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Loengu eesmärk 1. Makroökonoomika olemus. 2. Makroökonoomika seotus mikroökonoomikaga. 3 Ülevaade 3. Ü majandusliku j i mõtte õ ajaloolisest j i arengust. 4. Maailma majanduslik areng. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada.
maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega
Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks.
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele
b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on:
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS...........................................................................
jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus
Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf
Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%) Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu. (nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr) Seost reaalse intressimäära ja investeeringute vahel võime väljendada järgmiselt: I I(r) I - investeeringud r - reaalne intressimäär Nt mida kallimaks läheb reaalne intressimäär, seda vähem laenu võetakse. Pöördseos Avaliku sektori (valitsuse) ostud G on üks osa avaliku sektori kulutustest, mis omakorda võivad jaguneda keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ostudeks. Ülejäänud on tulusiirded ehk transferdid KMP-tele Meie poolt kasutatavas mudelis võetakse avaliku sektori kulutused ja maksud arvesse kui eksogeensed ehk fikseeritud muutujad (tähiseks ,,katus").
b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" c. klient ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa b. saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) c. elanike tarbimise alusel d. liidetakse kõik tehtud investeeringud kok Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? a. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik hinnaindeksit eiarvestata. b
IIIaasta 3 183 109273 IVaasta 3 278 112551 V aasta 3 377 115927 FV = 100 000 x (1 + 0,03)5 = 100 000 x 1,15927 = 115 927 Arvutusvalem: FV = PV (1 + i) n = PV ( FVIFi ,n ) Kus, n perioodide arv; i perioodi intressimäär; PV - algsumma (investeeringu tänane väärtus); FV tulevikuväärtus Intressimäära tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit r (rate) Meie näites: C = 100 000 n =5 i = 0,03 (3%/100) Raha nüüdisväärtus Raha nüüdisväärtus (PV present value) näitab, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus praegu. Näide: Viie aasta pärast laekub meile 100 000 krooni. On teada, et praegu saaks raha panka aastasele hoiusele paigutades teenida 3% aastas. Leiame 18 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm selle summa praeguse väärtuse (st summa, mis tuleks praegu hoiustada, et viie
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
majanduslikes tingimustes võib see osutuda vältimatuks; 5. Perioodide jaotamata kasum/kahjum. 4 Kasumiaruanne Kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nende vahet kas siis kasumi või kahjumina. Kasum näitab ettevõtte vastavust jätkuvuse printsiibile, samas ei tähenda lühiajaline kahjum veel selle printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii
majanduslikes tingimustes võib see osutuda vältimatuks; 5. Perioodide jaotamata kasum/kahjum. 4 Kasumiaruanne Kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nende vahet kas siis kasumi või kahjumina. Kasum näitab ettevõtte vastavust jätkuvuse printsiibile, samas ei tähenda lühiajaline kahjum veel selle printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
