Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
,,Aadama mäng" (,,Kirik ja teater") Valeria Larina "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" (2007) Sisaldab põhiliselt prantsuse keskaegse teatri klassikalisi tekste (enamus neist on esmakordselt eesti keelde tõlgitud): Aadama mäng (keskaegne liturgiline draama) Miraakel Theophileist (keskaegne miraakel) Farss isand Pathelinist (Keskaegne farss); ja ulatuslikku ülevaadet keskaegsest teatrist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) on prantsuse müsteerium (liturgiline draama) · Autor on teadmata, aga teda laadina keele oskus näitas, et ta teab kiriku tasemel. · Näidend on piibli lugusi baasil. · Näidend on teada koopiana ühes inglise-normanni käsikirjas. Ta arvatakse pärinevat 12. sajandi Inglismaalt. · Tekst on saadaval prantsuse, inglise, laadina ja eesti keeles. Eesti keeles on "Aadama mäng" ilmunud Kaia Sisaski tõlkes 2007. aastal välja antud kogumikus "Kirik ja teater: müsteeriu...
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta oop...
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplah...
BARKOKKMUUSIKA Muusikaajaloo referaat Autor: Klass: Juhendaja: Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muu...
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
KESKAJA TEATER. ERINEVUSED ANTIIKTEATRIGA Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss ...
KESKAEG Gregooriuse laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha ...
Keskaeg Mihkel Pari 10 a Keskaja arhitektuur · Romaani stiil: · Gooti stiil: · ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited...
Kevin Kuhi 10.b klass Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, mill...
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütol...
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhi...
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa Van...
KESKAEGNE TEATER Liturgiline draama loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte. Poolliturgiline draama etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrim...
· Muusikat mõjutas Kristuse teke ja levik. · Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: o Kirikumuusika-vaimulik muusika o Rahvamuusika ja kultuur-ilmalik muusika o Rüütlite muusika-ilmalik muusika · Kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. · Pärast tema surma, tuli Gregorius Suur, kes jätkas püha Ambrosiuse tegevust. · G. Suur ei olnud muusik, vaid ta laulis ja kirjutas muusikat üles. · Gregoriuse laul: o Ühehäälne, akapella, liturgiline laul o Ladina keelne, sisu piiblist o Puudub taktimõõt o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus · Liturgiline draama on stseen jumalateenisutses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Müsteerium on piibliaineline etendus, keskajas, kus vahelduvad esitatud osadega. · Nende erinevus: o Üks toimub kirikus, teine väljaspool kirikut o Üks toimub ain...
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli te...
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüü...
Barokk Üldiseloomustus · Kestis 1600-1750 · Monoodiline stiil juhtiv on üks meloodia, mida toetab harmoonia saade · Polüfooniat kasutatakse vabamal kujul · Valdavaks sai peamiselt kahe laadi (duur ja moll) kasutamine, mis olid üksteise suhtes kõige kontrastsema kujuga · Basso continuo · Tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine samas loos · Kontsertstiili tekkimine, kapellide loomine ja tegevus õukondade ja kirikute juures · Avati avalikud ooperimajad · Staarikultus · Kasutatakse palju helimaali võtet Baroki sünnimaa on Itaalia, kus tegutses Firenze Camerata poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring, kus uuriti vanakreeka luulet ja draamat. Jõuti järeldusele, et seda kanti ette lauldes mõne pilli (kitara) saatel. Cameratalased püüdsid sellist teksti esitusviisi taaselustada ja kirjutasid deklamatsiooni-lähedases stiilis muusikat soolohäälele lauto saatel. Basso continuo katkematu bass; generaalbass; muusikat p...
Keskaja muusika Keskaeg on ajalooperiood vana- ja uusaja vahel, mis jääb kokkuleppeliselt ajavahemikku 5.sajandist 15.sajandini. Keskaegse muusika võib jaotada kolmeks: varakristlik, gootiaegne ja renessanssmuusika. Keskaja arhitektuur kaldus kiviehitiste poole, mis olid rohkete kaunistustega. Maalikunst muutus emotsionaalseks, eisle tõusis inimese sisemaailm ja tema kannatused. Skulptuur oli seevastu väga tagasihoidlik. Kirjandus oli üksluine - tähtsaim raamat oli Piibel ja ainus kirjasõna kasutaja kirik. Keskaja inimese maailmavaade oli jumalakartlik, määravaks askeetlik eluideaal. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega, kes korjas ristikoguduse seal viise ja pani neid kirja. Kirikumuusika keskuseks sai Rooma, keskaegse muusikakultuuri kujundamise ja säilitamises keskusteks kujunesid kloostrid. 590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt...
BAROKKOOPER JA UUE STIILI KUJUNEMINE *Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Polüfoonia asemele tuli monoodia. *Mis on monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib kaasas harmooniasaade. *Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soo...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud...
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning prohvetiraamat. Piibli lisana esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis on esindatud suur osa kirjanduszanreid ja -stiile. Piiblit hakati tõlkima juba kes...
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saat...
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
Teater läbi aegade Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Teatri algus · Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi pidustused Dionysose auks · On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. · 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi ...
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
Keskaeg *hakkavad tekkima rahvusriigid *suured esitähed võetakse kasutusele *rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku j...
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. · Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste. Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kuju...
Kirikukesksus. Inimesed elasid vaimse müüdi maailmas. Puudus imetlev hoiak nähes ilu, kiideti Loojat. Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku üldiseloomustus kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike ususõjad Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, ajalugu tsentraliseeritud riikide kujunemine). Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Be...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
I - barokkmuusika muutused Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline (mitmehäälne) muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia (ühehäälne saateta laul). Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse II - barokkmuusika Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokkmuusika helikee...
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuus...
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa...
Keskaeg: TUNNIPALVUS - lihtne, tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, peetakse 8 korda pevas kloostrites MISSA - igapevane peamine jumalateenistus, ldehitus keerulisem, seotud paljude rituaalidega. 1) Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja snaliturdia, mis on seotud phakirja tekstide lugemise ja kommenteerimisega jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Missas igal peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes ...
Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ...
Keskaegne kirjandus. Keskaeg ajastu mis tänapäeva noortele tundub kui külm ja kõle , täis vägivalda. Ajastu mil inimesed kartsid kodust väljuda ning pidevalt elati surmahirmus ja põeti kõiksuguseid jubedaid haigusi. Tegelikult olid asjalood hoopiski teistsugused. Keskaeg on oma nimetuse saanud tänu itaalia humanistidele, defineerisid seda tuhandeaastast ajajärku antiigi ja renessansi ajal. Sel perioodil tekkis palju uusi kultuure ning rahvaid. Samuti nägid ilmavalgust nüüdisaegsed religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel usk...
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · ...
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autor...
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Nimi : .... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragööd...
1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega. 2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus (kirik,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan,budism) 3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kang...
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
