Muusika mõisted (0)

Koraal – vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius – suurim keskaja muusik , kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas.
Missa – oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika ˛anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison ( issand halasta) – palve , missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale ) – kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) – usutunnistus ; Sanctus/ Benedictus (püha/kiidetud olgu) – kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) – palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega.
Reekviem – leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsert˛anriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam – annab ˛anrile nimetuse; Dies irae – viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis – kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa – kurbus , hingevalu.
Passioon - muusikaline suurteos, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. P eelkäijax on 12 saj lihavõttepidustustest välja kujunenud liturgiline draama . P osad: aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad oma tundeid; jutustav osa, kus selgit sündmuste käiku; laulud koorile, kus antakse toimuvale hinnangut . P kasvas välja kristuse kannatusloo lugemisest altari ees. P sisu on pärit evangeeliumist . Kantaxe kirikutes ette suurel reedel.

Oratoorium . Esimene O etendus 1600 a. “Kehast ja vaimust”. O oli alguses sarnane ooperile. Erinevus oli sisus – O oli vaimuliku sisuga. O etendati palveruumides; 17 saj keskpaigal. See on suur teos orkestrile, koorile, solistile. O kantakse ette kontsertkorras, lavalist teg ei toimu. Tuntuim O Händeli “Messias”.

Kantaat – O’st noorem, väljendas tundeid ja elamusi. K on mitme osane teos koorile ja solistidele. Kuulsaim K looja on Bach . K võib olla ühe ja mitmeosaline vokaalteos. K on lühem ja puudub arenev sü˛ee.