Referaat Barokkooper (0)

Kevin Kuhi
10.b klass
Barokkooper
Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis . Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks . Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks
Esimene ooper " Daphne " etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid.
Ooperižanri sünd 16/17.sajandi vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikažanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid :
vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
muusikalised etendused ( liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid.
Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas , said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater . Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli
Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süžee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp .
Barokkooperit iseloomustab: hiilgav õukondlik lavateos, toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon , muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline, pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega, numbriooper, rohkelt tantsunumbreid, tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased.
Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi `t.
1607.a. valmis tal 5- vaatuseline ooper " Orpheus ", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks.
Nimetatud ooper on ooperižanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi . Ooperis on soolo -osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos.
Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632 - 1687 ), kes alustas oma karjääri toapoisina. Ta oli ka andekas viiuldaja, kes hiljem nimetati õukonna heliloojaks.
Ta asutas 16 mängijast koosneva õukonnaorkestri, oli kuningaperekonna muusikaõpetaja. 1672.a. sai õiguse luua ooperiteater, temast sai ka ooperijuht. Inglismaa - Henry Purcell, G. F. Händel