andekad kunstnikud nõrgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kohale. 10.Nimeta madalmaade koolkonna olulisemad heliloojad. G. Dufay, O. Lassus, J. Ockeghem, J. Desprez. 11.Lutheri koraal – saksa protestantlik laul 12.Reformatsioon – 16. Sajandil sündinud usuline uuendusliikumilne, mille tulemusega katoliku kirikust eraldusid harud: luterlus jne 13.Vastu reformatsioon – üritati tervendada lirikut ja tugevada Rooma positsioone, muudeti liturgiat ja tehti ettekirjutusi kirikule. 14.Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. Sajandil Euroopa muusika kultuuris? – haritud inimestele möeldud, hiljem haritud inimeste kodudes enesestmõistetav tava. 15.Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Nooditrükitehnika leiutamine 1500. Aasta paiku ning 16. Sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat.
6.02.15 Elsa Tamm PH11 Keskaeg muusikas 1. Keskaeg kestis 5.saj – 13.saj 2. Kogu keskaja elu oli allutatud kirikule. Inimese ideaal oli askeet pühak, kes oli pühendunud oma elu jumala teenimisele ja oli loobunud maistest rõõmudest. 3. Muusika areng toimus kloostrites ja kirikutes. 4. Paavst Gregorius I : ühtlustas läänekirikus liturgiat, kombed kirikutes olid kindlad tema ettekujutuste kohaselt anti välja KORAALIDE kogumik (kirikulaulud), mis sisaldas kindlaid viise ja tekste 5. Gregoriuse koraal – küllaltki monotoorne, ühehäälne ima kindla taktimõõduta ladina keelne laul 6. Müsteeriumi etendati kolmel erikõrgusel paikneval laval. 7. Mitmehäälsus tekkis 9.sajandil 8. Polüfoonia on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. 9
(uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kristlik laul on seotud 2 liturgiaga:tunnipavlus (kindel kellaaeg ja kuni 8 korda päevas) ning missa (päeva keskne jumalateenistus, mis oli pisut keerukam ning seotud erinevate rituaalidega) Päevateenistuste loetelu 1)Matutinum (enne koitu) 6)Sexta ( kuues päevatund) 2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal)
Seda on tõlgitud kui ,,püha sõda", kuid õigem on seda nimetada ,,võitluseks". Võitlus toimub inimeses endas patu vastu ning see võitlus on iga muslimi kohtustuseks. Samuti on islamis esinatud selle sõna sotsiaalsem ja humaansem pool, mis tõlgendab jihadi kui võitlust ebaõigluse ja ülekohtu vastu. e) kes on imaam? Võimualade poliitline ja usuline juht. Imaam juhib eestvedajana avalikku palvust, samuti kutsutakse imaamideks ka koguduste eestpalvetajaid, kes peavad oskama läbi viia liturgiat. f) millist islami usuelu "viiest sambast" võib ka täitmata jätta, kui see pole teatud põhjustel võimalik? Muslim ei ole kohustatud minema palverännakule Mekasse (hadz), kui ta ei saa seda lubada majanduslikel või füüsilistel põhjustel. g) kas muslimid tohivad suitsetada? Õigeuslik muslim ei tohi suitsetada, juua alkoholi, süüa sealiha, mängida hasartmänge ja kasutada pühapilte. h) kas Koraan käsib naistel end täielikult katta (nt burkaga)?
Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Paavst sai tiheda liidu sõlmimise läbi poliitilise autoriteedi. G.Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9.Milles väljendus Briti kloostrikultuuri silmapaistvus võrreldes ülejäänud Euroopaga
Nimeta renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena.
organiseerimata aga ikkagi võitsid araablasi Karl Suur- Püha Rooma keiser/ Frangi riigi kuningas Karl Suure mõju ühiskonnale ja Euroopa ajaloole? Ühiskonnale Euroopa ajaloole Silmapaistvad õpetajad Vallutasid: Austria, Ungari, Doonan Kristlik kultuur Ühine Püha Rooma keisririik Kõik kirikud kasutasid ühtselt Rooma Pani aluse: Saksamaale, Prantsusmaale ja liturgiat Itaaliale Hariduse tähtsustamine Ristiusku pöördumine Viikingid Viiking ehk mereröövlid Varjaagid- Idas olevad viikingite nimetus Normannid- põhjamees Euroopas(Prantsusmaa) Olid meresõitjad ja põlluharijad Geograafiline piiritlus-Skandinaavia/Idas/Euroopas/Islandis/Ameerikas Ühiskonnakorraldus: nii mehed kui ka naised olid võrdsed, elasid külades Tegevusalad: rööv, põllundus, kaubandus
püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891. Aasta lpuks koosnes kogudus kahest halastajaest, 21 kuuletujast, 22 orbudekodu kasvandikust (neist kaheksa eestlannat). Elu oli algul üpris ränk, ning seepärast oli nende väheste dede töö teliselt usuvägilaslik. Puudusid vajalikud eluruumid ja majandushooned.
16.sajandil kõrgstiilis tekst ja muusikaga polüfooniline laul. 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutust vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: 1 nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike
ja lauludega. läänekiriku muusika sündi seostatakse sümboolselt Ambrousega. Tegemist on Läänekiriku vanima kihistuseg, mida nimetatakse Amerosuse lauliku loodud palju Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati .....rooma paastide autoriteeti. Rooma reaalne tähtsus kasvas algelisekt alates paavst Greogoorius I-st. Greogoorius korraldas usuasju terves riigis. Aktiivne poliitilises ja majanduslikus elus. ajas kloostreid, usuteemalisi kirikuid. Uuendas läänekiriku liturgiat, mis aegamisi levis kogu euroopas. Laulmisega Greogoorius üldiselt teotud ei olnud. Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. Greogooriuse laul on rooma katolikukiriku: 1. ühe häälne 2.ladina keelne 3.saatetu LITURGILNE LAUL: Kujunes välja 7-8 sajand. Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor. Greogooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub mitmeid esitusviise ja vorme. Greogooriuse laulu loomuliku kõne rütmist ja tekstist. Laulus kõige olulisem tekst ja sõnum.
Vara kristliku koguduse laulmine oli ldine, vljapetatud koore hakati petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes ksitles phjalikult ka muusikat, oli pha august tiimus. Tema koostas kuuest raamatust koosneva teose ja muusika, millest kasvas vlja KESKAEGNE PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, vrreldes seda"kehatu arvuga" De musica Oluline osa kiriku muusika arngus oli paavst gregorius suurel, kes reformis Liturgiat koraali. Liturgia on jumalateenistuse lbiviimise kord Tema auks hakati katoliku kiriku koraali kutsuma Gregoriuse koraaliks hehlne ehk monofooline ladina keelne ja ei tlgita, tekstid tnini muutumata. *Gregoruse laul Tnu munkade haritusele snnivad keskajal nii mitmehlsus kui nooti vili. hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi mrgid neumad. Tnapevane noodikiri saab alguse 11.saj 14.saj on kasutusel 4 noodijoont ja noodid millel puudub veel vltus.
Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest. · Püha Benedictuse kloostrireeglid. Benedictus Nursiast elas 5. ja 6. saj vahetusel mungana Itaalia kloostrites. Otsustas ise
temalt keisrile esitamiseks palvekirja nende kristlaste kohta, kes olid saadetud Sardiinia soolakaevandustesse sunnitööle. Selles nimekirjas oli ka Calixtus. Kui keiser vabastas kristlased neile määratud karistusest, saatis Victor preester Hyacinthuse Sardiiniasse, et tuua vabastatud kristlased sealt ära. Victori ajal olid mitmed keisri õukonna ametnikud kristlased, neist tuntuim oli Prosenes. Victor I oli esimene paavst, kes hakkas Rooma koguduse senist orientaalsete mõjutustega liturgiat latiniseerima. Hieronymuse andmetel oli Victor I esimene kristlik autor, kes kasutas teoloogiliste tekstide koostamisel ladina keelt. Kristliku traditsiooni järgi lubas Victor I ristimisel kasutada tavalist vett, kui pühitsetud vee kasutamine pole võimalik. Tema ajal võidi koostada ka varane pühakirjakaanon. Ta võis vaimulikele tutvustada sekventse. Talle on omistatud ka täringumängu taunimine. Victor I on traditsiooni järgi maetud Vatikani. Temale pühendatud kirikud asuvad
ülempreester Juvenalius Kaarma, preester Leonid Konostsjonok (käärkambriteenija), diakon Jevgeni Sokolov, diakon Dimitri Ogoltsov, diakon Aleksandr Usatsov (köster), diakon Jevgeni Startsev Jumalateenistused: Pühapäev: 8.30 - piht, 9.30 - tunniteenistus, 10.00 - Jumalik liturgia metropoliidi eesteenimisel. Argipäevad: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia. Laupäev: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia, 10.00 - piht enne eestikeelset liturgiat, 11.00 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia eesti keeles. htused teenistused peaingel Miikaeli päevast Issanda Ülestusmise pühani - 17.00, piht - 16.50. htused teenistused Issanda Ülestusmise pühast peaingel Miikaeli päevani - 18.00. Aleksander Nevski katedraali plaan Pilte KASUTATUD KIRANDUS 1. http://www.eestigiid.ee/?CatID=140&ItemID=4940 2. http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=kogudus/aleks_t 3. http://www.hot.ee/nsobor/index_dbl.htm 4
veebruarile järgnes 1. märts. Venemaa, seega ka Eesti, võttis uue kalendri kasutusele alles 1918. aastal: 31. jaanuarile järgnes 14. veebruar. Kreekas toimus üleminek uuele kalendrile 1924. aastal. Vana kalendri on säilitanud Vene Õigeusu Kirik, Serbia Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Jeruusalemma Õigeusu Kirik. Vana kalendri pooldajad väidavad enamasti, et Juliuse kalendri järgimise korral peegeldab liturgiline kalender maa peal igavest liturgiat taevas ning üleminek Gregoriuse kalendrile tähendaks selle kooskõla rikkumist 2. Ülestõusmispüha on määratud algselt kindlaks Vana Testamendi paasapühade pidamise mõttest, tavast ja ajast lähtudes. Seda pühitsetakse esimesel pühapäeval pärast kevadise pööripäeva järgset täiskuud. Sellepärast ülestõusmispüha nihkub aastast aastasse erinevale pühapäevale ja kuupäevale ajavahemikus 22. märtsist kuni 25. aprillini. See kõikumine põhjustab ka kõikide
Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste Frederikega. Peeter püüdis iga hinna eest juurutada Preisi sõjaväekorda ning õigeusu kiriku liturgiat asendada luterlikuga. Peetrit on ajaloolaste poolt hinnatud negatiivselt. Teda peetakse alkohoolikuks, kellel polnud mingeid oskusi ega tahet valitseda. Sophie Friederike Auguste Click to edit Master text styles
Kirikuelu varakeskajal: Miks kujunes Rooma piiskopist religioosne ja poliitiline liider? Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust, Itaalia põliselanikkond nägi kirikus peamist ühendavat jõudu, piiskopi autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ? Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid?
üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. 11 aastat ilma parlamendita 1629. aastal, pärast parlamendi laialisaatmist, suutis Charles jõuda mitme olulise tulemini. Charles püüdis usuelu hoida niivõrd kuldsel keskteel kui vähegi võimalik, lõpetades äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdes anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest kuningas tahtis seal sisse viia "Book of Common Prayer"`i, mis oli koostatud inglise palveraamatu järgi, kuid Sotimaal oli valitsevaks presbüterlik kirik. Soti rahvuslik assamblee kuulutas anglikaanliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Sai alguse Esimene piiskoppide sõda. Sarnaseid tingimusi tuli ka Iirimaal ja Inglismaalt ning nende maha
III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, meloodia kaunistatud. Täheldatakse läbi komponeeritud meloodiate. V Agnus Dei- Jumala Tall- moodustab koos Kyriega raamistiku. Propium- 1. Graduale- astmealaul, lauldakse pärast epistli lugemist. 2. Alleluia- laul, mida lauldakse väljaspool liturgiat. On aluseks ka vaimulike rahvalaulude tekkele. Palju melisme ning rändavaid meloodiaid. Esimene ja teine osa valmistavad ette missa muusikalist kõrgpunkti. Mõlemad laulud juubeldavad. 3. Offertorium- armulaud (õnnistatakse Jeesuse verd ja ihu). 4. Communio armulaua laul. Meloodias ebapüsiv tonaalsus (Sõltumine toonikast). Gregooriuse laul- Levis algselt sajandeid suuliselt. Pärineb 8. ja 9. Sajandi vahetuselt. Tekkis kloostrites. Oli ladinakeelne.
3P 1) Tihe liit Frangi valitsejatega, kus Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. 2) Paavsti autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsusaeg. Kuna ta majandas edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius Suur oli kristlaste vaimne juht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldades teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 3) Keisrivõimu nõrgenemisel Lääne-Roomas suurendas Rooma peapiiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. 7. Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Nimeta kolm tegurit! 3P 1) Haris inimesi kirik tegeles hariduse andmisega ( ainuke võimalus ) 2) Turvatunde pakkumine 3) Kirik tihendas inimesi omavahel ( usutunnistuse alusel ) 8.Sõnasta kolm erinevust Bütsantsi ja Frangi riigi vahel. 3P 1) Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kuid Franfi riik tekkis 481.aastal.
aga ka vaimulikud. Just usuküsimused muutusidki 1630. aastatel üha teravamateks, paavstivõim püüdis Charlesi kui küllaltki tolerantsete usuvaadete ja katoliiklusele veidi sümpatiseerivat meest enda poolele võita, teisalt aga tõstsid Inglismaal ja Sotimaal pead radikaalsed puritaanlikud voolud. Charles üritas usuelu viia nn kuldsele keskteele, ta lõpetas äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdis anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest nad ei tahtnud aktsepteerida anglikaani kiriku piiskoplikku vormi ja liturgiat, vaid soovisid vabakoguduslikku kirikukorraldust, mis oleks lähtunud otseselt soti presbüterlikust traditsioonist. Sotlastega ilmnesid teravad vastuolud. Lisaks soti protestantidele muutusid üha riigivõimuvastasemaks ka inglise enda puritaanid.1637. aastal püüti Sotimaal rakendada sisuliselt anglikaanlikku
kuulsad 95 teesi ja vaalanda sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne- Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutuste vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Paarikümne aasta jooksul moodustus põhjapoolses Euroopas mitu uut protestantlikku kirikut ja sellega oli Lääne- Euroopa kultuuriline ühtsus ajalooks muudetud. Uued usuliikumised pöörasdi end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Nii kujunes täiesti uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Kõige vähem soovis Luther alustada kultuurirevolutsiooni. Ta säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi mõnevõrra kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja koguni gregooriuse laulu. Lutheril oli väga hea muusikaline haridus, ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti ja isegi komponeeris pisut
väljenduslaadiga, sageli väga emotsionaalne. Pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti. Orlandus Lassus Tema teoseid on kokku üle 2000. Tema muusikas on ühinenud parim tolle ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Tema väljendusstiil on väga jõuline ja värvirohke. Ta kasutas väga äärmuslikke võtteid. Reformatisoon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas Martin Luther algatas reformatsiooni. Uued usuliikumised muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Luther ei soovinud jumalateenistust täelikult muuta rahvakeelseks, vaid osa. Luteri koraal on saks protestantlik kirikulaul. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatolikust kirikust tõid kaasa vastureformatsioon. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4-
sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat - kirjutas 30 lauluteksti ja 20 originaalviisi Luteri koraal - emakeeles - stroofiline värsstekst - igas salmis korduv viis - taktimõõt ja rütm - oreli saatega - mitmehäälsed koorisaated Rooma koolkond - Vastureformatsioon - Reformid, mis pidid kirikut tervendama ja tugevdama - Oluliselt muudeti liturgiat ja ettekirjutusi tehti ka kunstmuusikale - Trento kirikukogu (1545-1563) Giovanni pierluigi de Palestina - Rooma koolkonna suurim meister - Tema stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks - Kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus - Peaaegu kogu looming vaimulik Veneetsia koolkond - 2 orelit vastastikuti asuvatel rõdudel (stereo) - Järgis Madalmaade polüfooniastiili - Pillide rohke kasutamine - Mitmekoori-muusika e
Katoliiklike koguduste elu keskendub missale ehk jumalateenistusele. Missa toimub vähemalt üks kord päevas kõigis linnades, kus elab preester. Katoliiklasi iseloomustavaks jooneks on alati olnud huvi hariduse vastu ja soov rajada koole, kus lapsed võiksid sobivas moraalses ja vaimses keskkonnas harmooniliselt kasvada. Õigeusu kirik tunnistab usu alusena Piiblit ja püha traditsiooni. Ühtviisi oluliseks ning läbipõimunuteks loetakse kiriku õpetust, liturgiat, usulist kogemust ja kiriklikku praktikat. Õigeusu kirik tunnistab seitset sakramenti, milleks on: ristimine, salvimine, armulaud, piht, vaimuliku pühitsemine, abielu, haige võidmine. Lisaks viib kirik läbi pühi talitusi: vee pühitsemist, hingepalveid, matuseid. Õigeusklike kirikutes ja kodudes on olulisel kohal pühapildid ehk ikoonid, millel kujutatakse Kristust, Jumalaema, peaingleid, kirikuisasid ja kõiki pühakuid, kes on usklike eestpalujateks Jumala ees
vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: 3
8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24) Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja; kuulutas
Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli
kirjutanud üle 70 missa, umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. 6. Luteri koraal. Luteri koraal on Saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Sellest on algusest peale tehtud mitmehäälseid kooriseadeid. 7. G.P da Palestrina elulugu. G.P da Palestrina (1525-1594) oli üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid. Teda toetas oluliselt paavst Julius III 1551.a. sai noorest ja
Esimene piiskop ja paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus. Keisrivõimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskopi hakati kutsuma isaks. Rõhutati püha Peetruse järglase autoriteeti ja vastutust. Gregorius Suur- tegeles usuasjadele lisaks poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas kirikule tõhusa sissetuleku, rajas kloostreid, edendas ristisus levitamist paganate seas, avaldas teoreetilisi kirjutusi ja korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele laulule e Gregoriuse koraalile. Rõhutas tagasihoidlikust. Pippin Lühikese annetusega sai kirikuriik. Karl Suur kehtestas muistse kirikukümnise. Frangi riigi ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti ajutise allakäigu. Läänistati kiriku maid. Ülikuperede piiskopiks saamine tõi kaasa püüdmatuse juhtida kirikut ka väljaspool Roomat. Kirikukorraldus. Jagatud peapiiskopkondadeks (peapiiskopid), jagunesid piiskopkondadeks (piiskopid)
kõigist vallutatud aladest ning Peeter sõlmis Friedrich II-ga liidu. Seejärel viidi ellu suur hulk liberaalseid reforme, näiteks kaotati aadlike riigiteenistuskohustus, alustati kirikuvarade sekulariseerimist, liberaliseeriti kaubanduspoliitikat, kaotati salateenistus ning hakati ette valmistama agraarreformi. Lisaks neile reformidele püüdis Peeter iga hinna eest juurutada Preisi sõjaväekorda ning õigeusu kiriku liturgiat asendada luterlikuga. Katariina II (17621796) Elas aastatel 1729-1796. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Lisaks hooldeasutustele ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust
604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule.
(kolonel) Pride'i puhastusega kõrvaldati presbüterlased, võim - Oliver Cromwell'ile Sõltumatute juht; Sõltumatusi toetasid ohvitserid; moodustati mitmeid puritaanlikke sekte. 3. Venemaa õigeusukirik. Tsaarivõimu ja kiriku vastuolud, loodi patriarhi amet ja Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas (papid-lihtvaimulikud). Olulised olid kiriku materiaalsed huvid. 17 sajandi teisel poolel viis patriarh Nikon läbi reformi (reformiti liturgiat - jumalateenistuse kord, ristilöömine, kirikutekstide kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu
põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut. Muudeti liturgiat, nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. 8. Nimeta kaks renessansiaja kuulsamat heliloojat. Orlandus Lassus ja Josquin Desprez 9. Barokk. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Ajastule andis tooni ülepaisutatud rituaalidesse uppunud priiskav õukonnaelu, mis justkui püüdis luua
Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
Teaduslikult mõtlevad inimesed hakkasid õpetama, et ei ole enam mõeldav tunnustada Toorat kui tõsiasjadel põhinevat ja kohustavat. Toora ei saa olla Jumala enda sõnad, nii nagu ordotokssed juudid arvavad, vaid mitmete Jumalast inspireeritud autorite kirjapanek. Selle tulemusena muutus usutavand, jumalateenistuse kord, toidualastest seadustest loobuti, palved tõlgiti heebrea keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad
on kaanon. Prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus oli sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 7)Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast
sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 8) RENESSANSSAJASTU KIRIKUMUUSIKA Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 9) KAKS KUULSAMAT RENESSANSSAJASTU HELILOOJAT Guillaume Dufay ja Clément Janequin 10) BAROKKAJASTU 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Kõik loomulik näis barokiaegsele
religioosset ja poliitilist tähtsust. Kirikus ja Rooma piiskopis nähti ühendavat ja kaitsvat jõudu Euroopat terroriseerivate germaani hõimude vastu. Seetõttu hakati Rooma piiskoppi kutsuma paavstiks (ld k papa – isa). Paavstide autoriteeti suurendas eriti Gregorius Suur (paavst aastatel 590-604), kelle ametisoleku ajal tõrjuti edukalt tagasi langobarde, rajati uusi kloostreid, levitati ristiusku paganate seas, korraldati liturgiat (jumalateenistuse korda) ning pandi alus ühehäälsele kiriklikule koorilaulule (Gregoriuse koraalile). Alates tema ajast hakkasid Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 7 katoliiklased Vahemere läänepoolsetes maades pidama Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Alates 5.saj lõpust, kui frankide
Teaduslikult mõtlevad inimesed hakkasid õpetama, et ei ole enam mõeldav tunnustada Toorat kui tõsiasjadel põhinevat ja kohustavat. Toora ei saa olla Jumala enda sõnad, nii nagu ordotokssed juudid arvavad, vaid mitmete Jumalast inspireeritud autorite kirjapanek. Selle tulemusena muutus usutavand, jumalateenistuse kord, toidualastest seadustest loobuti, palved tõlgiti heebrea keelest asukohamaa rahva keelte. Muudeti sünagoogi liturgiat: hakati kasutama orelit, jumalateenistust lühendati ning mehed ja naised olid võrdses seisus. Rabideks ei saanud olla ainult mehed, vaid see õigus hakkas laienema ka naistele. Mõnel pool hakati jumalateenistusi pidama sabati asemel pühapäeval. Seega käsitlevad reformistid judaismi kui usundit mitte kui kultuuri. Reformistlik juutlus on eelkõige lähenenud isikulisele tasandile ning on jätkuvalt avatud uuendustele. Judaismi koolkonnad
fundamentalistlikud juudid arvavad) • Koosneb omavahel läbi põimunud põhilistelt jahvistlikku, elohistlikku, deuteronomistlikku ja preesterlikku päritolu tekstidest • Toora sisu on asendamatu ja vahematu, olles sellega jumaliku seaduse täielik ilmutus • Toora on antud inimesele kui “puhastumise vahend” • 613 keeldu ja käsku vastab arvuliselt kümne käsu tähtede arvule • Jumalateenistus • Liturgiat (palveteenistust) on nimetatud “südameteenistuseks” • Šma-palve - juudi usutunnistust: “Kuule, Iisraek, Issand, meie Jumaal, Issand on üks” • Amida-palve - rida õnnistussõnu, mis kasutavad vormelit “Õnnistatud oled sina, Issand, meie Jumal, maailma kuningas.” • Loetakse kindlaid palveid minjan’is vähemalt kümnemehelises rühmas. • Palvetada võib igal ajal ja igas kohas, kuid kõikjal juudi maailmas on saanud sünagoog
Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed inimeste võrdusest Jumala ees, lõid pinnase, et pildirüüste kasvas üle linnarae ründamiseks. (Jürjo-Põltsam 2008: 205.) Pildirüüste teema lõpetuseks: usuuutest indu ja hoogu saanud, uue evangeelse õpetuse omaks tunnistanud märatsev ristirahvas ründas kõike, mis seostus roomakatoliku kirikuga, paavstiga, preestritega: pühapildid, kujud, krutsifiksid, missarüüd, küünlad, kellukesed, orelid, altarid ja missa tseremooniad. Liturgiat ja kõiki neid asju olid uue õige usu jutlustajad nimetanud saatana tööriistadeks. Sest Lutheri õpetuse kohaselt ei vajanud ristiinimene vahendajaid enda ja Jumala vahele. Samas, Luther isiklikult ei kiitnud pildirüüstet heaks, ta nägi selles võimalikku ohuallikat. Nagu mitmele Saksa linnale, nii saatis ta ka Liivimaa suurtele linnadele pärast seal toimunud pildirüüsteid kirja, hoiatades neid mässu ja reformiliikumise lõhenemise eest.
juures, pälvisid ka Riia piiskopkonna valitsuse tähelepanu eesotsas kõrgestipühitsetud Donatiga (Babinski). Tema õnnistusel saadeti 1864. aastal 11 pühadeteenistustes osalema Tallinna Issanda muutmise peakiriku eestlasest preester Karp Tiisik, kes oli teinud ära suure töö õigeusu kinnistumisel eestlaste hulgas. Võtnud pühade eelőhtul vastu Vasknarvast saabunud ristikäigu ning teeninud hommikul Jumalikku Liturgiat, pidas isa Karp jutluse ka eesti keeles, jagades rahvale ka religioosse sisuga raamatuid ja brošüüre. See avaldas eestlastele sügavat muljet, tõmmates ligi ka luterlasi, kes väljendasid soovi edaspidigi taolisi jutlusi kuulata. Halvale ilmale ja halbadele teeoludele vaatamata leidis isa Karp Tiisik aeg-ajalt ikka tee Pühtitsasse, teenides kabelis, jutlustades suurele hulgale palvetajatele, kes olid kaugelt kokku tulnud. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg )
Ehelbert (anglosaksi kuningas) lasi end ristida. Anglosaksi misjonärid Madalmaades ja Saksamaa aladel. 754 Püha Benedictius suri märtrisurma. Asutas mitmeid kloostreid. Manz piiskoppide residents. Saksamaa võrdub esmajoones Reinimaaga. Saksid sunniti ristisõtta Karl Suure poolt. 8. - 9. sajand ristiusustati lääneslaavlased. Tsehhis kohtusid Baieri katoliiklik misjon ja Ida kiriku misjon. 10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil.
hispaania keelseid piibleid. · Piibli ratsionaalsest lugemisest tulenev moraal on tema hinnangul ülem vana-kreeka jms moraalist. (Machiavelli, Nietzsche, Rousseau arvavad vastupidiselt). · Leidis, et lapsed peaksid ise piiblit lugema, mitte õpikute või õpetajate vahendusel. Samas tundis antipaatiat dogmade, traditsioonide ja tõlgenduste suhtes, mida piiblis pole. Usuline sallivus: · Toonaste hollandlaste majanduslikku jõukust seostati usuvabadusega · Rituaale, liturgiat, dogmasid, kirikuvalitsuse korraldust, kirikuametite süsteemi jms pidas Locke vähe-tähtsateks asjadeks "things indifferent". · Nonkonformistidelt (riigikirikusse kuulumise vastastelt) pärineb ka Locke'i tekstis oluline idee kirikust kui `vabast ühiskonnast'. · Kokku võib öelda, et Locke'i käsitlus on "Vaba kirik vabas riigis" · Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke'i kogu elu sellel teemal on nii tema
annaabi.ee 
