poolitatult. Marju serveeritakse tervelt koos sabade ( kirsid, murelid, metsmaasikad) ja tupplehtedega (maasikad), tervete kobaratena ( sõstrad, viinamarjad). Puuviljadest ja marjadest võib koostada ka assortiisid. Sel juhul valitakse maitselt ja värvuselt sobivad viljad, kooritakse ja tükeldatakse need ning serveeritakse portsjonitena. Värskeid puuvilju ja marju serveeritakse kas suurtel alustel või portsjonnõudes koos lisanditega. Puuviljade ja marjade lisanditeks sobivad: · Tuhksuhkur · Suhkrusiirup · Mesi · Piim · Rõõsk koorc · Vahukoor · Puuvilja- ja marjasiirupid · Magusad kohupiimamassid · Jäätis · Mandlilaastud · Pähklipuru · Magusad kastmed: vanilli-, sokolaadi-, karamelli- jt kastmed · Alkohoolsed joogid kastmena · Tarretised · Kondiitritooted Igale sööjale arvestatakse 100- 150 g puuvilju koos lisandiga. Salatid puuviljadest ja marjadest
GOODID Narva Eesti Gümnaasium Kristjan Pille KES ON GOOTID? • Goodid on subkultuur, mille esindajad püüavad riietuse ja aksessuaaridega saavutada sünget ja dramaatilist välimust. • Nimetus pärineb 18. sajandi õuduskirjandusest, kus figueerisid sünged keskaegsed lossid, kummitused, koletised ning hullumeelsed inimesed. RIIETUMIS STIIL • Põhivärviks on must • Materjalideks on nahk, samet ja pits • Lisanditeks on ketid, kaelarihmad, käerihmad ja vööd neetidega • Kantakse ka  nahkkindaid ja sõrmuseid ROMANTILINE GOOT • Riietuvad paremini kui teised stiilid • Armastavad punast veini ja küünlaid • Romantikud • Keskenduvad ilule ja mustadele asjadele elus • Armastavad klassikalist muusikat CANDY GOTH • Kõik armastasid neid • Neile meeldib kõik mis oli armas ja kõhe • Kuulasid New Wave`i ja Sytnpop`i
• Küpsised • Pirukad • Koogid • Soolased küpsised • Kringlid • Salatid • Stritslid • Puuviljad • Tordid • Juust • Väikesed võileivad • Suupiste võileivad • Pähklid • Kuumad võileivad • Mandlid • Magusad võileivad • Kompvekid • Võileivatordid • Soojad suupisted Kohvi või tee lisanditeks pakutakse • Suhkur • Magusained • Rõõsk-koor • Piim • Sidrun • Mesi • Keedis Jookidest pakutakse Alkohoolsed joogid Alkoholita joogid • Konjak • Vesi • Brändi • Mineraalvesi • Liköör • Mahlad Menüü koostamisel • Kohviga sobivad – Magusad võileivad, küpsised • Teega sobivad – Soolased küpsised, võileivad, võileivatordid • Kohvipaus kestab 10-15 minutit.
Hea kvaliteediga juustus on tunda käimasolevat käärimisprotsessi. · Nizza salat keeda kartulid, keeda rohelised oad vees ja jahuta külma veega, viiluta karutlid , tükelda oad, rebi salatilehed, poolita tomatid, tõsta komponentidele ansoovisefileed, tuunikalatükid, lõigatud keedumunad, oliivid, kapparid kastmeained segada ja salatile valada Boeuf Bourguignon- lisanditeks küüslauk, sibulad, porgandid , maitsestatud prantsuse maitseainete seguga
See kajastas paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti suured jõuoingutused olid suunatud tuumafüüsikale  tuuma- ja vesinikupommi loomisele. Lisaks hävitustehnikale jõudsalt arenes ka lennundus, kosmonautika ja arvutite loomine. 50.-60. aastate riietumisstiil Euroopas oli üsna ,,julge": pikk liibuv kleit, kostüüm või kitsa pihiku ja allapoole põlvi ulatuva koheva seelikuosaga. Laialdaselt kasutati mitmesuguseid kunstkarusnahkasid, läikivat prokaadi, atlassi ja sifooni. Lisanditeks - pikad sõrmikud sügava väljalõikega kleitide jaoks, lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid. 1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele protsessidele, kus dominantkultuur taastoodab end tänu majanduslikule, sotsiaalsele, rassilisele jm ebavõrdsusele. Valitses otsene side teadmise ja võimu vahel.
kurnatakse ja serveeritakse. Valge tee valmistamine: kasutatakse 60-70 C vett, teesegu lastakse 2-3 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse. Oolong (punane) tee valmistamine: kasutatakse 75 C vett, lastakse 7 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse Taimeteede valmistamine: taimekoor või juured asetatakse külma vette ja kuumutatakse keemiseni, keedetakse ja lastakse 10-15 min enne serveerimist seista. Taimeürt valatakse keeva veega üle ja lastakse 10-15 min tõmmata. Lisanditeks sobivad teejoogi juurde suhkur, sidrun, ebaküdoonia suhkrusiirupis, keedis, mesi, piim, rõõsk koor, alkohoolsed joogid. Klassikaline jäätee valmistatakse musta tee baasil. Oluline on tee tõmbamise aeg , mis ei tohi ületada 5-7 min. Valmis kuum tee valatakse lisandite ja jääkuubikute peale, mis jahutavad tee maha. Lisanditeks võivad olla piparmündi- või sidrunmelissi lehed, tsitrusviljade viilud ja marjad.
Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Marineeritakse värskeid, keedetud või praetud kalu, samuti soolakalu. Kala laotakse happekindlasse nõusse või klaaspurki, iga kihi vahele tõstetakse jahtunud marinaadkaste. Marinaad peab ulatuma paar sentimeetrit üle kalade. Kalu hoitakse marinaadis 1-2 päeva. 12.Millistest suupistetest koostatakse kalavaagen? Nt : kalapalle, räimepihve, heeringat, kilu, konserveeritud kalasaadusi, suitsukalu 13.Millised lisandid sobivad kalavaagnale? Lisanditeks võib kasutada: täidetud mune, keedetud mune, marineeritud sibulat, sidrunit, maitserohelist, erinevaid võideid. 14.Kuidas valmistatakse täidetud mune ? Täidetud mune saab valmistada kõigist toiduks sobivatest munaliikidest. Valmistamiseks keedetakse munad, kooritakse need ja poolitakse risti või pikuti. Muna kollane eraldatakse ja aetakse läbi sõela, saadud massile lisatakse vahustatud või, majonees, hapukoor ning maitseained. 15
(kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon ehk glavaaniline korrosioon on seotud glavaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktis elektrolüüdi lahusega.Glavaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Näiteks terases ja malmis on lisanditeks raudkarbiidi (Fe3C) või grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem  katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad
16g kappareid 10g sidruneid 21g heeringat 150g lisandeid Valmistamine: Sealiha lõigata risti lihaskiude tükkideks. Lihatükid vasardada tugevasti, anda ovaalne kuju, kasta lahtiklopitud muna ja koorevõi segusse ning seejärel veeretada riivsaias. Paneeritud lihalõigud praadida kuumas rasvas mõlemalt poolt pruuniks ja küpseks. Valmis snitslid asetada soojale alusele, valada üle sulatatud võiga ning kaunistada sidruniringikeste, heeringatükkide ja kappariga. Serveerides võib lisanditeks pakkuda kartuleid või juurvilju. Puuviljasalat Koostis: 75g apelsine 90g õunu 90g aprikoose 10g konjakit või portveini 20g suhkrut Valmistamine: q Aprikoosid, õunad, apelsinid pesta, koorida. Seejärel eemaldada kivid või seemned ning lõigata ühtlasteks viiludeks. Puuviljad puistata üle suhkruga ja valada peale konjakit või portveini. Serveerida klaasist salatinõus. Kõrvitsasupp curryga Koostis: Valmistamine:
Protsess toimub sulatatud boksiidis (Al2O3) katoodil eraldub alumiinium,anoodil hapnik summaarne võrrand 2Al2O3 4Al + 3O2 13) Tähtsamad sulamid ja kasutamine (pronks, messing, melhior, roostevaba teras, joodis, duralumiinium, malm, invar, amalgaam, ehtekuld ja ehtehõbe) pronks: vasesulam, mille põhilisandiks on tina, skulptuurid, medalid messing ehk valgevask: vasesulam, mille põhilisandiks on tsink, vaskpillid melhior: vasesulam, lisanditeks: Ni, Fe, Mn mündid roostevaba teras: rauasulam, lisandiks Cr, kodumasinad, kahvlid, noad jne joodis: madala sulamistemperatuuriga metallisulam, kasutatakse metallide kokkujootmisel, põhiline koostis: Sn ja Pb duralumiinium: alumiiniumsulam, põhilisandid: Cu ja Mg, lennukiehitus (kerge) malm: raua ja süsiniku sulam, 2-5% süsinikku, pliidirauad, radiaatorid, torud invar: raua ja nikli sulam, Invarist valmistatakse väga täpsete mõõteriistade osasid
purki ja lasta seista jahedas, pakseneb) · valm. Rasvasisaldusega 10; 18; 20, 25 ja 28% keelatud on müüa hapukoort, mis on saanud külma ( vedela konsistentsiga, ei lähe paksuks). Hapukoor on valge või kreemika varjundiga, ühtlane massi ulatuses, läikiv Jäätis · põhitooraines on piim, rõõskkoor ( ka mahl) ja suhkur · kasutatakse ka piima- lõssi ja koorepulbrit, kondens.piima · lisanditeks on muna, tärklis, stabilisaatorid ( agar, zelatiin), kakaopulber, sokolaad, puuviljasaadused, pähklid,rosinad, vanilliiin,aroomiained.Lisadavõib ka täidiseid- moos, brüleekreem, iiris, marmelaad... valmistamiseks toorained segatakse, homogeniseeritakse, seejärel segu külmutatakse ja vahustatakse jäätisemasinas ( friiseris). Saadud mass vormitakse ja kalestatakse temp. -18 kraadi. Mida madalam on kalestustempretauur, seda kiiremini see protsess toimub.
purustatud lehted tud ja est, samuti ka mitmesugustest ta imedest (taimetee raviteed). Vesi va d, latakse otse teese peab tõmbama um gule. Tee bes 5 minutit, kau tõmmates hakkav em ad eralduma park tee läheb kibedak ained ja s. Lisanditeks sob suhkur, sidruniviilu ivad d, ebaküdoonia suhkrusiirupis, ke edis, mesi, piim, k alkohoolsed joogid oor, . Valmistatakse ka teejooke, mis jahu külmi tatakse koos lisan koh ditega Erinevad Teed: Punane tee Long Isla nd Ice Tea
Nende sooviks oli midagi mahedamat, et toidud ei oleks liiga vürtsikad ja suure kalorsusega. Nad soovisid eelroaks rooga lõhest, aga sellist, mida nad varem pole proovinud. Soovitasin neile lõheterriinit ning maitse elavdamiseks sidrunikastet. See tundus neile põnev ja nad olid pakkumisega rahul. Lähtudes kliendi soovist saada pearoaks midagi broilerifileest soovitasin neile apelsiniga glasuuritud pestoga täidetud broilerifileed, mis tundus neile uus ja huvitav. Lisanditeks veel kus- kuss ja köögiviljaraguu. Roas kasutan erinevaid kuumtöötlemisvõtteid, mis teeb toidu erilisemaks ja annab mitmekesisust. Kuna kogu menüü on kokku miksitud erinevast maailmast kokku, soovitasin tüdrukutele kodumaist jõhvikasorbetti kamaküpsisel. Nad võtsid selle soovituse meelsasti vastu. Sünnipäevalised saavad kogeda erinevaid maitseelamusi nii siinpool, kui ka väljaspool piiri olevaid maitseid
eriliiki.Tsemendi omadusi kasutatakse kõige ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt. Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobiks selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende tarade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht-või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%.
maitset parandada ja aroomi anda, aga samas hoiab naatrium karbonaat snusi niiskena. Aromaatilised lisandid sisaldavad mõlemaid, nii looduslikke komponente, kui ka sünteetilisi, mis on heaks kiidetud toidulisanditena. Aroomilisandeid listakse snusi alkoholi kaudu. Kuigi enamus alkoholi aurustub tootmise protsessi käigus jätab ta lõpuks ikka soovitud järelmaitse. Niiskustsäilitavad lisandid lisatakse snusile selleks, et snus ära ei kuivaks. Nendeks lisanditeks on klütserool ja propüleen. Mõlemal neist on säilitav efekt, kuna nad vähendavad snusis niinimetatud vee- tegevust, mis muudab bakterite tegevuse snusi pea, et võimatuks. 1.3.2 Tootmine Tootmise kolm põhietappi on purustamine, ettevalmistus ja pakendamine. Purustamise protsessi etappideks on purustamine, kuivatamine ja purustajasse(kutsutakse ka grinderiks) asetamine. Sõltuvalt retseptist pannakse siis erinevad tubakad segumasinas kokku. Snusi tootmist kontrollib arvuti. Pärast
Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale "rauatagi" (Fe3O4) kiht. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon ehk glavaaniline korrosioon on seotud glavaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktis elektrolüüdi lahusega.Glavaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Näiteks terases ja malmis on lisanditeks raudkarbiidi (Fe3C) või grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem  katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad
Eeltöötlemine Puhastamine metsaprügist, sorteerimine liikide kaupa, ussitanud ja söögiks mittekõlbulikud eemaldada. Puravikel ja võiseentel eemaldada kübaraalune samblakiht ja kübaratelt nahk. Pesta, nõrutada, tumenemise vältimiseks panna vette hapet. Vajadusel kupatamine 5-10 min, pesta kuuma veega ja nõrutada. Nõrgalt mürgiseid kupatatakse 2 korda. Sorteerimine suuruse järgi: suured kübarad ja jalad hakkida peeneks  täidised ja kastmed keskmised lisanditeks roogade juurde (keedetud kalatoidud) väikesed marineerimiseks või tervelt kuumtöötlemiseks. Kuivatatud seened Sorteerida, eemaldada putukate poolt rikutud ja liigkuivanud Pesta ja leotada 3-4 t külmas vees, leovesi kasutada toiduvalmistamisel. Soolatud ja marineeritud seened Liialt soolased seened pestakse ja vajadusel leotatakse külmas vees. Marineeritud seened vaadatakse üle. Keedetud seenetoidud Seenekastmed Alus  hele või valge põhikaste
18) Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt maagist. 19) S lisand sattub malmi põhiliselt: kütusest (koks) 20) Terase tootmisel martäänmetodil kasutatakse lisandite oksüdeerimiseks rauamaaki. 21) Süsinikusisaldus malmis on: 4% 22) Süsinik satub malmi: kütusest. 23) Väävel terases põhjustab: punarabedust. 24) Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku > 0,8% 25) Terase keemisel eraldub: C 26) Terase kahjulikeks lisanditeks on: S ja P 27) Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub: kiirel jahtumisel. 28) Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulaatust. 29) Süsiniku sisalduse suurenemine terases vähendab: löögistikust. 30) Valadeis moodustub kahanemistühik: rahuliku terase puhul. 31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod. 32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis.
Jahutamine: - Intensiivne segamine vähendab viskoossust; - Jahutamine peaks olema võimalikult kiire 5 - Jahutamine kahes astmes: - Esmalt temperatuurini 15-20 °C, seejärel lisatakse maitselisandid. Temperatuuri 15-20 °C peaks saavutama 1-1,5 tunni jooksul. - Lõplik jahutamine külmlaos temperatuurini 2-6 °C Lisandite lisamine: - Lisanditeks võivad olla puuviljasiirupid, moosid, marmelaadid, tarretised, puuviljad jne. Villimine/pakendamine: - Optimaalne säilitamistemperatuur enne pakendamisr 10-20 °C. - Säilivusaja pikendamiseks on võimalused: - Aseptiline tootmine ja villimine. - Keemiliste ühendite lisamine. - Jogurti kuumtöötlemine pakendis. Elusjogurti säilimisaeg temperatuuril 2-6 °C on kuni 21 päeva. 23. Hapendatud peti tehnoloogiline protsess
Fosforväetiste sobivaim andmise viis on põhiväetisena sügisel (nt istutusala ettevalmistamisel või sügiskünnil) või kevadel paikliku väetisena. K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid. Soovitavateks lisanditeks on magneesium ja väävel, ebasoovitavateks naatrium (halvendab mulla struktuuri) ja kloor (paljud ilutaimed ei talu kloori). Kaalium püsib hästi savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi  mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on
EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku
määramiseks. Sellisteks analüütideks on siirdemetallide ioonid, konjugeeritud orgaanilised ühendid ja bioloogilised makromolekulid. Analüüsi teostatakse tavaliselt lahuses. Siirdemetalli ioonide lahused võivad olla värvilised (absorbeerivad nähtavat valgust), sest metalli aatomites olevaid d-elektrone on võimalik ergastada ühelt elektronergastuse nivoolt teisele. Erinevad lisandid mõjutavad tugevalt metalliioone sisaldava lahuse värvust. Sellisteks lisanditeks on erinevad anioonid ja ligandid. Näiteks vasksulfaadi lahja lahus on helesinine. Sellele ammoniaaki lisades tumeneb lahuse värvus ja neeldumismaksimumi lainepikkus muutub (max). Orgaanilised ühendid, milles eelistatult esineb tugev konjugatsioon (nt. DNA, RNA, valgud), neelavad valgust elektromagnetkiirguse spektri UV või nähtavas alas. Kui tegu on vees lahustuva ainega, kasutatakse analüüsides lahustina vett. Orgaanilistes solventides lahustuvate ainete jaoks kasutatakse etanooli
mikroväetised; pritsimine- mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahused; seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odava kuid ilma järelmõjuta. :: Vasksulfaat-külvise piserdamine või juureväline andmine; Boorhape- seemnete niisutamine; Ammooniummolübdaat-külvise töötlemine ja juureväline. ; Tsinksulfaat-puu ja köögiviljades. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine- Kaaliumväetised.tooraineks maapõues toorsoola lademed, Võimalik toota mereveest, lisanditeks on Mg ja S , milles Mg vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Väävli puudus on liblikõielistel. 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine-Mineraalväetiste kompleksväetised. Kulud väiksemad. Liitväetise molekuli koostisesse kuulub mitu defitsiitsed taimetoiteelementi.tavaliselt mikroelemendid ja NPK õiges vahekorras. Väetissegud ehk blendväetised saadakse lihtväetiste segamisel. Viimased aianduses. Paljusi asju ei tohi kokku segada. 17
tsemendi eriliiki. Tsemendi omadusi kasutatakse kõike ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt. Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobib selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende terade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht- või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. Kahjulikeks lisanditeks on: · Vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi betoonis olla üle 0,5%; · Väävliühendid (kõige sagedamini püriit) tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle1%; · Savi, mulda ja tolm (Ø 0,125mm) kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%
teravilja  idu, tuuma, terakesta ja viljakestakihte. Sisaldab Tarrend  tarretunud juurvilja-, kala- või lihakeeduleem. vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Kõige jämedam Tartar kaste  külm kaste, mille põhjaks on majonees ning jahu. lisanditeks tillukeste tükkidena marineeritud kurki, kappareid, sibulat, oliive, hapet(sidrunimahl või äädikas) ja maitseaineid. Terriin  prantsuse päritolu pasteeditaoline roog. Koostiselt U tükiline. Valmistatakse ahjus vesivannis, serveeritakse külmalt viiludena. Uhmer  metallist või kivist kaussjas nõu, milles uhmrinuiaga
3. Lubikrohv ja- värv 1.4. Lubimört ja- värv Lubi on elastne ning niiskust läbilaskev materjal. See talub müüritise nõrka liikumist ning lubab müüri ja krohvi sattunud niiskusel paremate ilmastikuolude korral välja kuivada, hoides nii ära suuremad kahjustused. Lubimördi peamisteks täiteaineteks on liiv, mis peab olema huumuse vaba ning purustatud või jahvatatud lubjakivi. Tellisepuru lisamisel toimub kivistumine ka märjas keskkonnas. Ajaloolisteks orgaanilisteks lisanditeks oli näiteks muna, piim (ka lõss), veri, loomakarvad, linaõli, suhkur, õlu ja uriin. Loomakarvu kasutati armeeriva materjalina, teistega loodeti tõsta mördi vee- ja külmakindlust ning plastsust. Lubivärv jätab esteetilise, elava välimusega pinna ning filtreerib ruumiõhku. Koostiseks on lubjapasta, lubjavesi ning vajadusel pigment. Selline segu lastakse 2- 3 päeva kinnises nõus seista. Õhu juurde pääsu korral tekib koorik, mis tuleb enne kasutamist eemaldada. Sideainest
Lisaks on veel palju erinevaid ketšupeid, näiteks seene-, pähkli- jm. ketšupeid. Kasutatakse salatite, Liha- ja Kalatoitude maitsestamiseks. Kõigepealt võttis ketšupi omaks Aasias hulgaliselt asumaid omav Suurbritannia, seejärel Põhja- Ameerika ning lõpuks ka mandri-Euroopa. Lugematuid variante omav ketšup on magushapu Tomatikaste, mis sisaldab lisaks tomatile alati kas Äädikat või sidrunimahla ja mingit magusainet. Teisteks üldtuntud lisanditeks on Sibul ja Küüslauk ning Must pipar. Ketšupiks on hakatud nimetama ka tomatiketšupiga samal põhimõttel valmistatud maitsekastmeid, mille põhiaineks on kas Jõhvikas, Austrid, Viinamarjad, Mango, Seened või isegi Pähklid. Ketšup on paljudele saanud armastatuimaks (ja kahjuks ka ainsaks!) laua-maitseandjaks, kuid selle kastmega maitsestatakse ka hautisi, suppe ja kastmeid. [4.] Ketšupit armastan ma lisada paljudele toitudele: pastale, lihale (grillitud liha, viinerid, sardellid
kipsplaat kipspahtel elektritöödeks mõeldud kips kuivaluspõrand töötlemine kiire, lihtne, lihtsad tööriistad, vähene prügi hulk, ei sõltu aastaaegadest Täitematerjal ja tema ülesanded vähendavad krohvi mahukahanemist kuivamisel, suurendavad krohvi tugevust ja võimaldavad kokku hoida sideaineid. Kerged täitematerjalid Pimsi ja keramsiidi puru, saepuru, puusüsi, Külmimist pidurtatavaiks lisanditeks on kusttamata pulberlubi, potas ja keedusool need võimaldavad krohvida -5 kraadi juures Tardumis kiirendid  tardumis kiirenditeks on kips, kustutamata pulberlubi, kiirkivistuv portland tsement Tardumis aeglustid  tardumis aeglustiteks on kustutaud lubi, savi, loomsed ja taimsed liimid Igal lisandil on oma põhitoime mis liigitatakse klassidesse: plastifikaatorid(vee vajadust vähendavad) superplastifikaatorid (vähendavad suurel määral vee vajadust)
Köögivilja roogi võitakse serveerida iseseisva toiduna või lisandina liha-, kala-, seene-, kohupiima-, muna- jne roogade juurde. Iseseisvaks toituks arvestatakse igale sõõjale 200-300g köögivilja, selle juurde 50-100g kastet või mõnd muud lisandit. Lisandiks arvestatakse igale sööjale 50-150g köögivilja. Kastmega üleküpsetatud köögiviljad serveeritakse iseseisva suupistena. Lisanditeks sobivad maitseroheline ja matsetaimede ürdid. Köögiviljavormiroad serveeritakse hapukoore, sulavõi või kastmega, maitserohelisega. Toorelt täidetud üleküpsetadud köögivilju kasutatakse peamiselt lisandina teiste roogade juurde, kastme all üleküpsetadud täidetud köögivilju serveeritakse iseseisva suupistena, lisandiks maitserohelina. Ühepajatoidud serveeritakse kohe peale valmimist 65C juures. Ühepajaroogi serveeritakse iseseisva toiduna või lisandina teste roogade juurde.
· liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Betooni tugevus Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni vesi Peab olema joogivesi või vesi, mille pH4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib kasutada kui soolsus pole üle 2%. Raudbetoonil merevett kasutada ei tohi, soodustab sarruse roostetamist. Kastmiseks peab kasutama puhast vett. raudbetoon - monoliitne ja monteeritav, raudbetoonkonstruktsioonid, peamised omadused;
külmuma. Kalatoidud Paeluss - Paelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis, noorjärgud aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas. Paeluss põhjustab ka inimesel haigust, mida nimetatakse paelusstõveks ehk tsestodoosiks. See ei ole surmav ja on tänapäeval hästi ravitav Tartar kaste  majoneeskaste, mille lisanditeks marineeritud kurk, sibul, kapparid,patersell, keedetud muna Kammkarp - Kreemikasvalge kammkarp sisaldab tihket liha. Leidub nii emaseid kui ka isaseid kammkarpe; isased on tunduvalt suuremad, kuid emased seevastu magusama lihaga.Värsketel ja külmutatud karpidel on ka tuntav vahe mahlasuses ja tekstuuris. Avamerekarbid on suuremad ja õrnema maitsega.Kammkarp koosneb ümmargusest valgest lihaselisest osast, mille külge kinnitub oranzikas korall. Valge osa maitse meenutab
Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: • vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), • tsemendi hulgast, • tsemendi liigist, • täitematerjalide terade kujust, • plastifikaatorite sisaldusest Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. 5. Betooni tugevus Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.
39 ja 1.40) 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist  boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm2-ni). Alumiinium on väga
Normaalseks loetakse terastel 27J toatemperatuuril vähemalt purustustöö. Lisandid terastes C kõrval on ka teisi lisandeid terastes. Lisandid võime jagada kahte suurde gruppi: TAVALISANDID, mis on kõikides terastes juba nende saamisest peale. Terase valmistusprotsess on rauasulatus, raua taandamine, hapniku eemaldamine. Neid taandatakse põhiliselt kahe elemendiga: räni ja mangaan. Need kuuluvad gruppi, mida nimetatakse kasulikeks lisanditeks, kuna tõstavad terase tugevusomadusi, alandades plastsusnäitajaid. Neid viiakse sisse taandamise eesmärgil. Nende sisaldus on kuskil 0,5% räni ja kuni 1% mangaani. Räni tõstab oluliselt terase voolavuspiiri. St halvendab terase survetöödeldavust või deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks.
Lõõmutamine - tempermalmi saamiseks Normaliseerimine - grafiitmalmide omaduste parandamiseks Karastamine - P, F+P struktuuriga malmid, kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmiseks Noolutamine  analoogselt terastele karastuspingete kõrvaldamine, sitkuse tõstmine Alumiinium Enam levinud element maakoores.Looduses esineb ühendeina.Al saadakse põhiliselt boksiidist. Tootmisprotsess: boksiidist saadakse alumiiniumoksiid ja seejärel viiakse läbi elektrolüüs (puhtus 99,5%...99,8%).Põhilisteks lisanditeks Fe, Si ja Mn Suurema puhtusega Al (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel. Omadused: Hea korrosioonikindlus (tänu oksiidpindele) Väike tihedus Väga plastne Vormitav Hea elektrijuhtivus Toodete saamise (valmistamise) mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi:
8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist  boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel Alumiinium Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumiiniumi hea korrosioonikindlus ongi tingitud sellest oksiidpindest. Alumiiniumi korrosioonikindlust saab tõsta
mm. Raske kütuse ja õlide purifeerimisel kasutatakse nn. separeeritava vedeliku pesemist, kus separeeritavale vedelikule lisatakse 2-5% vett. Vee lisamine kütusele hoiab vesiluku vajalikul tasemel ja parandab ühtlasi separeerimise kvaliteeti: 1. Separeeritavas kütuses hajali olevad teiste ainete peendispeersed lisandid (aine pihustatus teises aines) moodustuvad vees suurema diameetriga lisanditeks milledel on suurem mass ja seega saavad suurema tsentrifugaaljõu ja eralduvad kergemini. 2. Osaliselt toimub kütuses olevate mineraalhapete ja metallide soolade lahustumine vees, õlide korral vees lahustuvad põlemisjäägid, mis väljuvad separeerimisel koos veega. Vee kasutamisel tuleb jälgida kütuse ja õli passi andmeid. Kõiki kütuseid ja õlisid ei tohi veega pesta. Õlidele lisatud spetsiaalseid manused (lisandid ) võivad vees lahustuda ja eralduda õlist
Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks. Hallmalmist valmistatakse tööpinke, mootoriplokke, sest hallmalm summutab lööke ja on isemääriv. 10. Alumiinium ja tema sulamid - Põhiliselt saadakse Al boksiidist. Boksiidist Al saamise tootmisprotsess seisneb Al-oksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis (Na 3 AlFe) lahustunud Al-oksiidi elektrolüüsis. Sel teel saadud Al puhtus on 99,5...99,8%, mille põhilisteks lisanditeks on Fe, Si, Mn. Suurema puhtusega Al (kuni 99,9% Al) saadakse sula Al rafineerimise teel. Al: hea korrosioonikindlus, väike tihedus. Puhas Al on küll madala tõmbetugevusega, kuid seda saab tõsta kalestamise teel või teiste elemenditega legeerimisel. Al hea elektrijuhtivus (60% puhta Cu elektrijuhtivusest) soosib tema kasutust paljudes elektrotehnika valdkondades. Al on väga aktiivne hapniku suhtes ja mis tahes värske pind oksüdeerub kiiresti.
Eriti sobiv on räbutsement aurutatava betooni valmistamiseks. Kõrgem temperatuur ei riku räbutsemendi kristallvõret, nagu see tavalise portlandtsemendi puhul juhtub. Hüdrauliliste lisanditega tsemendid saadakse tavalise tsemendiklinkri jahvatamisel koos hüdrauliliste lisanditega. Hüdraulilised lisandid on mineraalained, mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja ja muudavad selle vees lahustumatuks, suurendades sellega tsemendi vastupanu korrosioonile. Nendeks lisanditeks võivad olla mõned looduslikud kivimid (diatomiit, treepel, vulkaaniline tuff jne). Samuti võivad hüdraulilisteks lisanditeks olla mõned tehismaterjalid (räbud, tuhad jne). Hüdraulilisi lisandeid võetakse 20... 40%. Tardumine on nendel tsementidel aeglasem. Kivistumisel seovad nad endaga rohkem vett. Kasutatakse hüdrauliliste lisanditega tsemente peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement valmistatakse lubjakivist ja boksiidist
kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni tihedus on 0,71. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja ning põhjalikult uuritud rõngaste strukruuri. Planeedi enda kohta on vähe andmeid, kuid matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja koosneb kolmest osast. Saturni mass Maa suhtes on 95,1 ja läbmõõt on planeedil 120 000 km. ( 2.) Saturni kõige levinum element on vesinik 87-90%, lisanditeks on ammoniaak, metaan, etaan, vesi, atsetüleen ja fosfiin. Tuule kiirus ulatub Saturnil 500 kilomeetrini tunnis. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 kraadi. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised arvatavasti jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui ka temperatuur. ( 3.) Uraan Uraani katab valge paks udu, mistõttu planeedi piirjooned on hägusad.(1.) Voyageri fotode järgi
Juuretist lisatakse 1-3%, fermenteerimine kestab 40-42 C juures kuni 4 h; Pikaajaline: Juuretist lisatakse 0,5%, fermenteerimine kestab 30 C juures 14-16 h kuni pH 4,2- 4,5 Jahutamine Intensiivne segamine vähendab viskoossust; Jahutamine peaks olema võimalikult kiire Jahutamine kahes astmes: -Esmalt temperatuurini 15-20 C, seejärel lisatakse maitselisandid. Temperatuuri 15-20 C peaks saavutama 1-1,5 tunni jooksul -Lõplik jahutamine külmlaos temperatuurini 2-6 C Lisandite lisamine Lisanditeks võivad olla puuviljasiirupid; dzemid; marmelaadid; tarretised; puuviljad; suhkruga viljaliha; puuviljakontsentraadid jne. Villimine/ pakendamine Optimaalne säilitamistemperatuur enne pakendamist on 10-20 C Säilivusaja pikendamiseks on järgmised võimalused: 1 Aseptiline tootmine ja villimine; 2 Keemiliste ühendite lisamine; 3 Jogurti kuumtöötlemine: 75-80 C 15 s või 72-75 C 5-10 min (pakendis) Elusjoogurti säilimisaeg temperatuuril 2-6 C on kuni 21 päeva Jogurti põhitüübid
219 Külm magustoit- Tarretisi valmistatakse väga paljudest erinevatest toorainetest- puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest ning Âsiirupitest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretise maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, tsitrusviljade riivitud koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünte. Tarretisi serveeritakse magustoidukaussides või Âpokaalides, vormis tarretatud tarretisi ka taldrikutel. Lisanditeks sobivad: vahukoor, magusad kastmed, siirupid, puuviljad, marjad, mandlid, ürdid. Tarretisi valmistatakse vedelikest- tarrendaine ja põhitooraine ei tohi erineda rohkem kui 30-35 kraadi. Ja tarrendainet ei tohi lisada jahedale vedelikule ja jahtub kiiresti ja tekib klimbid. Tarretisi serveeritakse temperatuuril 10-14C kraadi juures. Igale sööjale arvestatakse 100- 150 g tarretist. Zelatiin tardub 15-20C kraadi juures aga aga-agar tardub 35-40C kraadi juures.
tänapäeval. Tähistati vaikselt perekonnaringis, kuna see oli keelatud. Sellele vaatamata valmistati jõuludeks paremaid toite vanade traditsioonide järgi. Enamus taludes tapeti enne jõulusiga, see oli suur meeste ettevõtmine. Jõulutoiduks oli verivorst, maksapasteet, sült, seapraad, ahjus valmistatud praekartulid, magushapud kapsad. Külmtoiduna täidistega rulaadid, mis valmistati sea mao sisse. Verivorsti söödi koos pohlamoosiga. Salatitest tehti peamiselt rosoljet. Lisanditeks olid ka kõrvitsa, - pohla, - ja punapeedisalatid. Jõulumaiustuseks olid peamiselt piparkoogid, mis olid juba varem valmis tehtud. Neid aitasid valmistada lapsed hea meelega. Valmistati ka mitmesuguseid muretaigna küpsiseid ja piparmündi pätsikesi. Jõululaualt ei puudunud ka pühade sai, mis oli maitsestatud safrani ja rosinatega. Magushapu leib oli nn. pühadeleib. Seda küpsetati erilise hoolega, erines argipäevaleivast kuju poolest (ümmargused, loomakujulised)
tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt. Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobiks selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende tarade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht-või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. 17 Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%.
• Betoonisegu parem töödeldavus võrdse vee kulu juures; • Väiksem tühiklikkus. Kruusa puudused võrreldes killustikuga: • Nõrgem nake tsementmördiga kivistumisel; • Suurem saastavate lisandite sisaldus. Jämetäitematerjali pinna kvaliteedi mõju on eriti oluline madalate vesitsementteguritega valmistatud betoonide puhul. Kõrgetel vesitsementteguri väärtustel on määravaks tsementkivi tugevus. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega
serveerimine. Külm magustoit- Tarretisi valmistatakse väga paljudest erinevatest toorainetest- puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest ning Âsiirupitest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretise maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, tsitrusviljade riivitud koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünte. Tarretisi serveeritakse magustoidukaussides või Âpokaalides, vormis tarretatud tarretisi ka taldrikutel. Lisanditeks sobivad: vahukoor, magusad kastmed, siirupid, puuviljad, marjad, mandlid, ürdid. Tarretisi valmistatakse vedelikest- tarrendaine ja põhitooraine ei tohi erineda rohkem kui 30-35 kraadi. Ja tarrendainet ei tohi lisada jahedale vedelikule ja jahtub kiiresti ja tekib klimbid. Tarretisi serveeritakse temperatuuril 10-14C kraadi juures. Igale sööjale arvestatakse 100- 150 g tarretist. Želatiin tardub 15-20C kraadi juures aga aga-agar tardub 35-40C kraadi juures.
Esmakordselt toodeti menningit tööstuslikult 1687 a Saksamaal. Pliipunasel pole pigmendina head püsivust. Valguse käes muutub ta aja jooksul pruuni kuni musta PbO 2-ni. Pigment ei sobi kokku vesiniksulfiidiga ja seetõttu ei sobi ta kokku ka selliste sulfiidpigmentidega nagu kaadmiumkollane, ultramariin. Menning on püsiv õlisideainetes. Ultramariin (sinine pigment) Ultramariini kasutati 3500 e.m.a. sumerite juures. Looduses leidub see mineraal lasuriidina, mis on poolvääriskivi. Lisanditeks on kaltsiit, kvarts, vilgukivi, püriit. Kunstlik ultramariin on kõrge puhtusega. Laialdane tööstuslik ultramariini tootmine algas 1829 aastal. Ultramariin on keeruka struktuuriga, sulfiidi sisaldav alumosilikaat, Na 8-10Al6Si6O24S2-4. Looduslikul ultramariinil on tihedus 2,4 g/cm3, kunstlikul 2,4 Â2,7g/cm3, murdumisnäitaja on 1,5-1,6. Ultramariin on väga valguspüsiv ja leeliste suhtes stabiilne. Sobib kokku kõikide pigmentidega, välja arvatud plii ja vasepigmendid
24) Alumiinium ja tema deformeeritavad sulamid. Kasutamine. Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist  boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al-Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid.
spektri ja gaaslahendus elavhõbeda lambile iseloomuliku spektri. Volframniit kontrollib voolutugevust ja lambitemperatuuri ise, nii et seda tüüpi valgusallikal pole vaja ekstra süüteseadmeid ega ahelasse järjestikku ühendatud takistust. Metallhalogeniidlamp (praktikumis Powerstar HQI-T, Osram) on sarnane kõrgrõhu elavhõbeda lambiga. Lisaks Hg-le ja argoonile sisaldavad nad ka mitmesuguseid metallide halogeensooli. Populaarseimateks lisanditeks on NaI ja ScI (skandium jodiid). Mõned lambid võivad sisaldada ka LiId. Nende lisandite kasutamine suurendab lampide efektiivsust (Powerstar HQI-T-l näiteks 100 lm/W) ja annab valgusele ka päevavalgusele lähedasema spektri kui on seda kõrgrõhu elavhõbedalambil. Luminofoori kasutamine lisab spektrile oranzikas-punast tooni, kuigi mitte palju, sest metallhalogeniidlambi gaaslahenduskaar emiteerib suhteliselt vähe ultraviolettkiirgust.
Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevaatlikult zelatiin, segatakse, kuni see sulab, seejärel valatakse vormidesse kalatükkidele. Kalasüldil lastakse jahedas tarduda. Enne serveerimist võetakse see vormist välja. 10. Milliste lisanditega serveeritakse soolakalu? Väikestele soolakaladele sobib lisandiks: või, mugulsibul, sibula- ja murulauk, sidruniviilud, praetud saiaviilud. Soolaräime lisandiks sobivad ka keedetud kartulid. Suuremate soolakalade lisanditeks sobivad praetud või röstitud saiaviilud, või, sidruniviilud ja maitserohelised. 11. Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Väikesed kalad marineeritakse tervelt või fileedena, suured kalad tükeldatult. Väikeste kalade fileed võib rulli keerata ja nelgiga kinnitada. Kalad laotakse happekindlasse nõusse või purki, iga kihi vahele tõstetakse jahtunud marinaadkaste. Marinaad peab ulatuma paar sentimeetrit üle kalade. Kalu hoitakse marinaadis 1-2 päeva. 12
annaabi.ee 
