Mokatubakas (0)

Kuressaare Gümnaasium
SNUS ehk MOKATUBAKAS
Autorid : Ron Nõmm ja Steven Nepper
Juhendaja : Sijre Kereme
Kuressaare 2010/2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 2
1.SNUS ehk MOKATUBAKAS 4
1.1Ajalugu 4
1.2Kultuur 5
1.3 Sortiment 6
1.3.1 Komponendid 6
1.3.2 Tootmine 6
1.4 Snus & tervis 7
1.5 Tuntumad tootjafirmad 7

SISSEJUHATUS

Tubakas on inimelu üks suurimaid hävitajaid, kuid sellest hoolimata on suur osa inimkonnast selle küüsi langenud. Suitsetamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Noortel on selleks peamiselt uudishimu, sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui suitsetan, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum, tegelikult see aga nii ei ole. Aastate jooksul on aga inimesed püüdnud suitsu vastu leida alternatiivsemaid terviserikkujaid. Populaarsust on kogumas nii e-suits, kuid veel enam snus. Midagi head selles kõiges ka leidub, teiste inimeste tervis jääb rikkumata. Mis paneb inimesi tubaka järgi janunema ? Kas tõepoolest ei suudeta ilma nn“närvirahustajata“ hakkama saada ?
Antud teema valiti, kuna autorid on huvitatud, miks on väga paljud koolikaaslased ja eakaaslased hakanud pruukima mokatubakat ning mis on neid sellele teele viinud.
Teema on aktuaalne nii Euroopas kui ka Eestis, kuna snus on Euroopa tasandil keelatud va. Tax-free tsoonides ja müük on lubatud vaid Rootsis, Norras ja Venemaal ning Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Antud töös püstitatud probleemid:

• Kui laialdaselt on teadlikus snusi kohta levinud Kuressaare noorte seas;
  
• Kui palju gümnaasiumiealised Kuressaare noorukeid tarvitavad snusi;
  
• Mis on noori inimesi ajendanud snusi tegema;
  
• Millised on eelistatuimad margid;
  
• Kust saavad alaealised noored snusi ;
  
• Kui palju maksab üks karp snusi;
  

Antud töö eesmärgid :

• Selgitada välja miks on noorte seas populaarseks muutunud mokatubaka kasutamine;
  
• Uurida kui palju tehakse mokatubakat ja kui palju maksab korralik karp snusi ;
  
• Teavitada 15 -18 aastaseid noori snusi kahjulikkusest;
  

Uurimisobjektiks on gümnaasiumis õppivad Kuressaare noored.
Töö kuulub
Töös püstitatud hüpoteesid:

• Suitsetamise maha jätmisel hakatakse tarvitama snusi;
  
• Snus on vähem kahjulik kui suits;
  
• Mokatubaka kasutajate hulk laieneb jõudsalt edasi;
  
• Snus on „ meelte rahustamine tubakaga tundide arvelt“ ;
  
• Mokatubakas on maitsev ;
  
• Kõige enam tehakse snusi „ Thunder Frosted“ ;
  

Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine:

• läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös;
  

• viia läbi küsitlus Kuressaare noorte seas;
• analüüsida saadud tulemusi ja teha järeldused;
Töö on jaotatud kahte osasse : esimene on referatiivne osa, mis annab ülevaate mokatubaka ajaloost, kultuurist,sortimendist ja tervisele mõjuvusest, ja teine osa on uurimus, kus esitatakse autori poolt läbi viidud küsitluse tulemused ja analüüs.
Antud uurimistöös kasutatakse snusi kohta käivaid internetiallikaid ja tabijate arvamust.

1.SNUS ehk MOKATUBAKAS

1.1Ajalugu

Täpselt ei ole teada kes ja millal esimesena tubakat kasutama hakkasid. Eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus kui ta avastas “Uue Maailma “ ehk praeguse Ameerika mandri 1492. aastal ja tõi endaga kaasa snuffi. Sel ajal kasutati tubakat juba laialdaselt kogu Põhja – Ameerikas. Haitil hakati esimest korda sisse hingama pulbrit mis oli tehtud kuivatatud ja seejärel purustatud tubaka lehtedest.
Rootsi saabus tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne Rootsis hingata snuffi ninna. 17. sajandi lõpus hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822 aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan mis on maailmas tuntud kui esimene snusi brand .
1492 - Paneil tuli idée tuua Euroopasse tubakat kui ta nägi kui laialdaselt on see levinud indiaanlaste seas. Nimelt närisid indiaanlased tubaka lehti ja suitsetasid tubakat piipudest. Euroopas tutvustati algul tubakat kui ravi kõikide haiguste vastu.
1638 - Delaware Bayst tuli tubakalast, mis pani alguse suurele tubaka populaarsusele Rootsis.
1725 – Tubaka kasvatuse suurenemine
1741 – Suitsetamise keelustamine alla 21 aastastele, snusi veel laialdasem levik.
1810-40 – Snuffist snusini
Snuffist sai snus majanduslikel põhjustel .Alguses oli snuff kallis ja seda kasutasid jõukamad inimesed. Kui aga sõltuvus levis siis hakkasid seda kasutama ka vaesemad inimesed ja kuna neil ei olnud niipalju raha et seda kogu aeg ninna tõmmata ja neil ei olnud ka raha et närimistubakat kasutada kuna too oli oluliselt kallim, siis avastasid nad, et seda võib ka mõjusalt moka alla asetada
1970 – Rootsi valitsus kirjutas seadusesse “Snusi” kui toiduaine.

1.2Kultuur

Snusi on kahte varianti , padi ja muda ja seda kasutatakse üla huule alla asetades. Rootsis on snus olnud traditsiooniks juba sajandeid , kuigi selle maine on pidevas muutuses. Tänapäeval on peamiseks snusi kasutajaks endine suitsetajast 35-40 aastane kõrgharidusega meesterahvas ja teismelised noored. Snusi loetakse alternatiiviks suisetamisele ja eelkõige lugupidamiseks teiste inimeste suhtes.
18. sajandil kasutasid ainult Rootsi kuningliku õukonna liikmed snusi. 19 sajandi alguses sai snus ka vaese mehe luksusasjaks. 20 sajandil seostati snusi aina rohkem töölisklassiga. Tänapäeval liigub snus uuesti üles ühiskonnas. Vana traditsioon on saanud modernseks ja saavutanud võrdsuse, ehk siis tänapäeval ei määra enam sinu riietus selle kas sa võid võimaldada snusi tarbimist.

1.3 Sortiment

Snusi maitset ja aroomi mõjutavad mitmed erinevad faktorid , nagu näiteks tubaka valik, tootmise meetodid ja milliseid maitseid on lisatud. Tubaka maitse tuleneb seemne tüübist, kasvatamise asukohast ja kuidas tubakat on kuivatatud. Tootmise protsess mõjutab maitset läbi kuumutamis protsessi mis annab tubakale meeldiva aroomi ja maitse. Lõpuks lisatakse snusile aromaatiline õli, milleks on tavaliselt geraaniumi rosmariini või sidruni õli, mis annab snusile tema lõpparoomi. Üks snusi retsept võib sisaldada rohkem kui 20 erinevat tubaka sorti.

1.3.1 Komponendid

Peamisteks koostisosadeks snusi valmistamisel on tubakas, vesi, sool, ja naatrium karbonaat . Täiendkoostisosadeks on aroomi lisavad komponendid ja niiskust säilitavad lisandid. Soola lisatakse kahel põhjusel: Esiteks, et lisada maitset ja teiseks, et pikendada säilivusaega. Naatrium karbonaati lisatakse samuti selleks, et maitset parandada ja aroomi anda, aga samas hoiab naatrium karbonaat snusi niiskena. Aromaatilised lisandid sisaldavad mõlemaid, nii looduslikke komponente, kui ka sünteetilisi, mis on heaks kiidetud toidulisanditena. Aroomilisandeid listakse snusi alkoholi kaudu. Kuigi enamus alkoholi aurustub tootmise protsessi käigus jätab ta lõpuks ikka soovitud järelmaitse. Niiskustsäilitavad lisandid lisatakse snusile selleks, et snus ära ei kuivaks. Nendeks lisanditeks on klütserool ja propüleen. Mõlemal neist on säilitav efekt, kuna nad vähendavad snusis niinimetatud vee-tegevust, mis muudab bakterite tegevuse snusi pea, et võimatuks.

1.3.2 Tootmine

Tootmise kolm põhietappi on purustamine, ettevalmistus ja pakendamine. Purustamise protsessi etappideks on purustamine, kuivatamine ja purustajasse(kutsutakse ka grinderiks) asetamine. Sõltuvalt retseptist pannakse siis erinevad tubakad segumasinas kokku. Snusi tootmist kontrollib arvuti. Pärast purustamist kaalub ta tubaka üle ja saadab siis selle suletud segajasse kus tubakale lisatakse sool ja vesi, samal ajal segu kuumutades. Pärast kuumutamis protsessi jahutatakse snus maha ja lisatakse viimsed komponendid pärast mida võetakse kvaliteedi proov ja kui too osutub kvaliteetseks siis jääb snus ootama pakendamist. Pärast pakendamist hoitakse snusi veel mitu päeva külmas selleks, et snus saavutaks oma õige maitse ja aroomi ja niiskustaseme.

1.4 Snus & tervis

Viimaste aastatel on tehtud mitmeid uurimustöid snusi kahjulikkusest tervisele.
Rootsis on snus olnud kasutuses juba üle 200 aasta ja selle mõju tervisele on nüüdseks põhjalikult uuritud mitmetes teaduslikes uuringutes.
Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge , kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004. aasta Eliasoni uuringus leiti, et risk haigestuda vanuselisse diabeeti on snusi kasutajate seas olematu, kuigi see risk on suitsetajate seas suur. Rootsis läbi viidud riski analüüs näitas, et eelistades snusi suitsule väheneb risk surra tubaka läbi 90%.
Tänu suuremale nikotiinisisaldusele võib snus põhjustada suuõõne vähkkasvajaid. Mokatubkas rikub hambaid, muudab need kollaseks ning söövitab auke.

1.5 Tuntumad tootjafirmad

Thunder, Skruf, Ettan, General,Göteborgs Rapé, Nick & Johnny, Oden ´s,Lucky Strike , Camel, Granit, Prince, Metropol , Gustavus