17.03.2016 Lipiidid Lipiidid: - on vees mitte- või raskestilahustuvad bioloogilise päritoluga ained, mis lahustuvad orgaanilistes solventides: Lipiidid kloroformis, eetris, kuumas alkoholis
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid
DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal
Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb
Iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust ja bioloogilist rolli. Suhkurhapped - Kuna tegu on happelise monosahhariidi derivaadiga, siis sahhariidi molekuli külge on pandud karboksüülrühm. On kaks võimalust karboksüülrühma paiknemisel molekulis: C-1 asendis (aldoonhapped), C-6 asendis (uroonhapped). Molekuli struktuur on lineaarne. Suhkuralkoholid - Hüdroksüülrühm (OH) on asendatud C-1 asendis. Molekuli struktuur on lineaarne. Näiteks: sorbitool, glütserool, mannitool ja teised. Desoksüsuhkrud - Üks või mitu hüdroksüülrühma (OH) on vesinike asemel asendatud. Reeglina on see teise süsiniku juures (C-2). Näiteks: 2-desoksü-D-riboos Suhkruestrid - Mõni hüdroksüülrühm (OH) on asendatud fosfaatrühmaga (fosfoesterside). Näiteks: riboos-5-fosfaat, glükoos-1-fosfaat ja teised. Fosfaatrühm võib asuda ükskõik millise süsiniku küljes, kindlaid reegleid ei ole. Aminosuhkrud - Aminorühm on asendatud C-2 juures OH asemel! Aminosuhkrud
vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. 2)Olehape- laialt levinud küllastumata rasvhape 3)Stearhape Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid
3. Monosahhariidide derivaadid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto- või aldehüüdrühma asemel. karboksüül C-1 asendis > aldoonhapped (N: glükoonhape, galaktoonhape). Ainult lineaarne karboksüül C-6 asendis > uroonhapped (N: glükuroonhape, galakturoonhape). Tsükliline või lineaarne. Redoksreaktsioonide käigus suhkur oksüdeeritakse suhkurhappeks. Suhkuralkoholid: hüdroksüülrühm C-1 asendis (ntks glütserool, inositool lipiidides). Suhkuralkoholid e alditoolid on lineaarsed molekulid. Saab sünteesida aldoosidest ja ketoosidest karbonüülrühma taandamisel pehmete taandajatega. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga (ntks 2-desoksü-D-riboos DNAs) Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadesr fosforüleeritud (ntks 5'-ATP). Suhkurestrid on olulised metaboolsed intermediaadid.
Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on K a arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreakstiooni parameetrid Vmax ja Km. Km kineetiline aktiveerimiskonstant, avaldub EnsüümSubstraat kompleksi moodustumise ja lagunemise kiiruskonstantide kaudu: , (M). Km on substraadi kontsentratsioon, mille juures v 0=1/2Vmax. Km arvväärtus on ES kompleksi tugevuse väljendaja: mida suurem on väärtus, seda nõrgem on kompleks (substraat ja ensüüm nõrgalt seotud).
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes
Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO R3 Mida rohkem on radikaalides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahade valemis pole glütserooli, vaid mingi teine alkohol. Kõik rasvad moodustavad vee pinnale kile (tänu rasva hüdrofiilsele ja foobsele osale). Fosfolipiid: CH2 CO R1 CH CO R2 CH2 CO fosforhappe jääk Fosfolipiid on rakumembraani koostisosa.
R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). · Funktsionaalne rühm annab ühendiklassile tema põhilised omadused. Ta on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma.
R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). · Funktsionaalne rühm annab ühendiklassile tema põhilised omadused. Ta on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma.
R -- Cl + NaOR ROR + NaCl (ROR eeter) R -- Cl + KCN RCN + KCl (RCN nitriil) R suvaline radikal (näiteks: CH3 -- CH2 jne...) · Elektrofiilne asendusreaktsioon vastupidiselt eelmisele. Ründav osake on elektrofiil. Reaktsioonitsenter on nukleofiilsus tsenter. Lahkuv rühm eralduv elektrofiilina. 13 ALKOHOLID 1. Sissejuhatus · Alkohol orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). · Funktsionaalne rühm annab ühendiklassile tema põhilised omadused. Ta on kõige kergemini muunduv osa. Võib osaleda paljudes reaktsioonides. Alkoholi puhul on selleks hüdroksüülrühm (-- OH). · Hüdroksüühend ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma.
Vesi ioniseerub vähesel määral. Dissotsieerudes moodustuvad H3O+ ja OH-. H2O = OH- + H+ Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH) HCl dissotsiatsioon vees: HCl + H2O = H3O++ Cl Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud. Puhver vesilahused mille koostise muutudes tema parameeter säilitab püsiva väärtuse, nt puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate?
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).
-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2C2H6+ H2O 6.) reag. karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOHHCOOC2H5+ H2O 7.) reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid
aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 5. Raku molekulaarse organisatsiooni hierarhia: 1 Maris Kallus KKS 2010 6. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid: Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja aminohapped on valkude ehitsplokkideks, süsivesikud koosnevad monosahhariididest, rasvhapped ja glütserool on lipiidide ehituslikud üksused. 7. Põhiliste makro- ja mikroelementide funktsioonid inimese organismis: Makroelemendid: O, C, H, N, Ca, P, K, S, Cl, Na, Mg; Hapnik (O) – varustada organismi hapnikuga, kuna hapniku osalusel toimuvatel oksüdatsiooni protsessidel põhineb bioenergeetika.
· Atsüüli kandja valk (ACP) on sünteesil kasutusel kui atsüülrühma kandja · Süntees toimub multiensüümsel kompleksil rasvhappe süntaasil · Degradatsioonil osalevad kofaktorid NADH ja FADH2 · Sünteesil osaleb kofaktor NADPH b) millise ensüümikompleksi toimel süntees kulgeb Süntees toimub multiensüümsel kompleksil rasvhappe süntaasil c) milline keskse tähtsusega rasvhape on sünteesi lõpp-produktiks (struktuur) Ac-CoA ?? d) mille poolest erinevad rasvhapete -oksüdatsioon ja süntees (vähemalt 3 aspekti) B-oksüdatsioon: · b-oksüdatsiooni raja reaktsioonid toimuvad mitokondris, kuhu aktiveeritud rasvhape transporditakse · b-oksüdatsiooni rada on 4 etapiline korduv protsess · Iga tsükli jooksul eemaldatakse 2 süsinikku rasvhappe jäägi koosseisust · Iga tsükli tulemusena tekib AcCoA
Loeng 10 Membraantransport 1. Membraantranspordi termodünaamika 2. Passiivne transport: difusioon 3. Vahendatud passiivne transport: poorid, kandjad 4. Aktiivne transport: primaarne, sekundaarne Membraantranspordi termodünaamika Lahuses membraaniga eraldatud kotike (rakk) mis ei sea takistust antud aine liikumisele. Aine kontsentratsioon väljas Cout ja sees Cin. Liikumisega Cout Cin kaasnev vabaenergia muutus on antud seosega: G = RT ln(Cin/Cout) Tasakaaluolekus G = 0 ja Cout = Cin Tasakaaluolek (G = 0) võib erineda olukorrast Cout = Cin juhul kui: 1. Membraanil esineb membraanpotentsiaal ja transporditav aine on laenguga 2. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess mida iseloomustab G ` 3. Rakus sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine Passiivne transport: difusioon Passiivse transpordi aluseks on molekulide soojusliikumisest tingitud juhuslik liikumine läbi membraani Difusiooni korral on kõik liikumissuunad
Membraanid 1.Raku membraani paksus: 7,5-10 nm 2.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool): Fosfoglütseriidid - glütserool-3-fosfaadi derivaadid, kus kaks rasvhappejääki on esterifitseeritud glütseroolile, polaarne peaosa. Fosfatidüülkoliin, kus estersidemega võivad olla erinevad rasvhapped (moodustavad hüdrofoobse osa). Hüdrofiilse osa moodustavad glütserool, fosforhappejääk ning koliin / etanoolamiin / seriin / inositool. Plasmalogeenid-fosfoglütseriidid, , kus üks rasvhappejääk on liidetud eetersidemega, muudab need lipiidid keemiliselt stabiilsemaks (ajus, südames). Sfingolipiid. On sfingosiini derivaadid, millele on lisatud 1 rasvhappejääk. Sfingolipiidid võivad olla fosfosfingolipiidid (sfingomüeliin) ning glükosfingolipiidid. Glükolipiidid (2- 10%) - polaarne peaosa koosneb suhkrujäägist (närvid). Etanoolamiin. Koliin.
Mida kõrgem on [H+], seda madalam on vastava lahuse pH ( pH = log [H+] ) 63. Milline on füsioloogiline pH vahemik? a) 6,5 8,0 b) 3,8 6,0 c) 8,2 10,4 (erinevad vahemikud) 64. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi. a) pKa = 7,0 b) pKa = 2,5 c) pKa = 3,8 (erinevad väärtused) Kuna pKa on Ka negatiivne kümnendlogaritm, siis vastab väikesele Ka väärtusele suurem pKa väärtus ja vastupidi. Seega, mida tugevam on hape, seda väiksem on tema pKa väärtus ja mida nõrgem on hape, seda suurem on tema pKa väärtus. 65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) a) 10 mM HCl pH=2 b) 1011 M HCl pH=1 c) 100 mM NaOH pH=13 (erinevad lahused) pH=log[H]=14+log[OH] 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel? Puhverlahuse pH määratakse ära happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega
eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid Heteropolüoosid (heteroglükaanid) koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest plokkidest, need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest . Nüüdisajal nimetatakse heteropolüoose proteoglükaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiinsulfaadid, dermataansulfaadid, heparaansulfaat, kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Lipiidid vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid. Ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate. On varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid.
Seda saadakse püruvaadi karboniseermise läbi. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Rasvhappeid säilitatakse organismis peamiselt triglütseriididena. Nende lõhustamisel saadaud rasvhapete edasisel töötlemisel saadakse Atsetüül-CoA. Triglütseriididest jätkub organismile mitmeks nädalaks energiat. Rasvhappe täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Süsivesikud ja valgud vaid 4 kcal/g. Triglütseriidid( neutraalrasvad ): glütserool +3rasvhapet. Lipiidid ehk rasvad. Rasvhapete ja alkoholide estrid. Lipiididon veesmitelahustuva,aga lahustuvad orgaanilistes lahustites. Koosenvad vähemalt kahest komponendist. Mida pikem, seda kehvemini vees lahustub. Süsivesikud annavad ööpäevast üle poole kogu energiavarust ja lipiidid ligi 30%. Lipiidides on olemas pikaajaline energiavaru. Häired lipiidide metabolisimis võib tekkida rasvumine. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage.
elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid C, H, N, O, P, S, mikroelemendid raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped
Inimkehas on mitmeid küllastamata alifaatseid orgaanilisi O leh a p e (1 8:1 9 ) ühendeid. Näiteks kõrgemad küllastamata rasvhapped nagu olehape (joon. 3), linoolhape, linoleenhape, arahhidoon- (p alm ith ap e ja s tearh ap e o n hape. in im o rg an ism i p õ h ilise d k ü llasta tu d rasv h a p p e d ; o leh ap e o n k esk n e m o n o kü llasta m ata ras v h ap e) Tsüklilised orgaanilised ühendid Karbotsüklilised orgaanilised ühendid Tsüklid (ringstruktuurid) moodustuvad vaid C-aatomitest.
O CH2 H2 C HC c) OH CH2 CH2 CH2 C O H H2 C CH2 2 9. KARBOKSÜÜLHAPPED (LK 2627) 1. Tugevam hape tõrjub nõrgema happe tema soolast välja. Tuleb leida sobiv ilming, mis teeb selle nähtavaks. Süsihappest tugevama happe lisamine karbonaadile või selle lahusele tekitab ,,kihi- semise", s.o süsinikdioksiidi eraldumise. Vees mittelahustuvat karboksüülhapet võib töödelda leelise lahusega. Hape hakkab lahustuma soola moodustumise tõttu. 2. C6H5O- + H 3O+ HCO3- + H 3O+
ioonkorrutisest, teeme mõne asenduse ja saamegi vastuse 62. Kuidas on lahuse pH seotud vesinikioonide kontsentratsiooniga lahuses? Mida kõrgem on [H+], seda madalam on vastava lahuse pH ( pH = log [H+] ) 63. Milline on füsioloogiline pH vahemik? a) 6,5 8,0 64. On antud hapete pKa väärtused. Reastage happed nende happe tugevuse järgi. Kuna pKa on Ka negatiivne kümnendlogaritm, siis vastab väikesele Ka väärtusele suurem pKa väärtus ja vastupidi. Seega, mida tugevam on hape, seda väiksem on tema pKa väärtus ja mida nõrgem on hape, seda suurem on tema pKa väärtus. 65. Milline on lahuse pH (ühe ühiku täpsusega) a) 10 mM HCl pH=2 b) 1011 M HCl pH=1 c) 100 mM NaOH pH=13 pH=log[H]=14+log[OH] 66. Milline seos valitseb nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse kontsentratsioonide suhte ning lahuse pH vahel? Puhverlahuse pH määratakse ära happe ja vastava konjugeeritud aluse suhtega. Tasakaalukonstant: Ka=[H+] [A]/[AH] pKa= log pKa, pH=pKa+log([A]/[AH]) 67
Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 7 on olemas CH3CHO Pole OH (või NH) Etanaal M= 210 Piiramatult , kuid raskemad aldehüüdid sidet, seega vesinik- Aldehüüd 44 lahustuvad halvemini vastavatest alkoholidest sidemed võimatud
Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused. Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.. Hcl --->H+ + Cl- Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt
metanool ja etanool , siis eelistatult oksüdeerub etanool. Etanool saadakse C6H10O6= 2C2H5OH + 2CO2 on iseloomuliku lõhna ja maitsega , värvuseta vedelik. Kasutatakse: 1)lahustina 2)ravimid (tinktuurid) 3)alkohoolsed joogid 4)raketikütus 5)odekolonnid. Toime organismile : Etanool Etanaal Etaanhape CO2+H2O . Imendumise kiirus oleneb : soost, massist, joomise tempost, vanusest. Propaantriool e glütseriin e glütserool C3H5(OH)3 On magusa maitsega , siirupitaoline vedelik, vees lahustub hästi , lahtistava toimega. Kasutatakse kreemide ja lõhkeainete (nitrogöütseriini) tootmisel. Eetrid Sisaldab hapnikku ühendi keskel. Nimetuse andmiseks vaadatakse hapniku vasakut poolt, siis paremat poolt ja ühendi lõppu pannakse eeter. NT: C 2H5OCH3 etüülmetüüleeter, CH3-O-CH3 dimetüüleeter. Kuna eetrites puudub vesinikside siis nad lah. vees halvasti ja neil on madalad sulamis ja keemis temperatuurid
Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M= Keeb Lahustub vees piiramatult Seega vesiniksidemed Alkohol 46 78,150 on olemas CH3CHO Pole OH (või NH) Etanaal M= 210 Piiramatult , kuid raskemad aldehüüdid sidet, seega vesinik- Aldehüüd 44 lahustuvad halvemini vastavatest alkoholidest sidemed võimatud Homoloogilises reas muutuvad füüsikalised
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid.
Waalsi jõud kõige tugevamad (on arvestatavad väga kitsastes piirides; liiga lähedal tõukuvad, liiga kaugel peaaegu olematud). Dipool – ebaühtlase elektrilaenguga molekul; üks osa on positiivse(ma) laenguga ja teine negatiivse(ma) laenguga. Näiteks vesi on dipool. Elektrostaatiline interaktsioon – külgetõmbejõud mis põhineb erinimeliste laengute tõmbumisel: on ioonsete (ka polaarsete) sidemete ja Van der Waalsi interaktsioonide aluseks. Tugev hape – hape, mis loovutab meelasasti prootoni. Nõrk hape – hape, mis loovutab prootoni vastumeelselt. Happe dissotsiatsiooni konstant – väljendab happe dissotsieerumise määra e. kui suur osa happest laguneb prootoniks ja happejäägiks e. konjugeeritud aluseks. Mida suurem, seda tugevam on hape. Mitmealuseline hape – molekul mis võib loovutada mitu prootonit. Nt. H3PO4. Tiitrimine – lahuses oleva happe või aluse hulga kindlaks määramine, tilgutades peale