molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas. 4. Kust saab rasva? Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti? Kilekott läheb rasvaseks. 6. Rasvhappe seebistumine... Toiduainete keetmisel rasvad sulavad ja lähevad rasvad vedelikku ning moodustavad emulsiooni ehk vees mittelahustuva rasvalahuse, osaliselt võivad rasvad ka laguneda rasvhapeteks ja glütserooliks. Selle tulemuseks metallidega ühinemisel võib olla ebameeldiv lõhn ja maitse ehk seebistumine 7. Miks rasv jätab paberile läbipaistvad plekid? Sellepärast, et paberi ja rasva struktuur on sarnane. (Pool sahhariidi struktuurist on sarnane rasvaga)
2. Mis ainest koosnevad lõhnad? (Aprikoosi lõhn jne)Lõhnad koosnevad estritest. Millest saab aprikoosirasva. Etüülbutanaat aprikoosilõhn C2H5OH+C3H7COH (piiritus)+ (võihape)Lipiidid ei talu aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond?Neutraalne. Happelises hakkavad lagunema 4. Kas kergemini lagunev kaksikside on taimeõlil või pekil?Tahked rasvad on üksiksidemetega. Õlil on kaksikside laguneb halvemini 5. Mida tähendab rasva seebistumine supis?Seebistumine tekib supi liigsel keetmisel, kui keeta metalle köögiviljadest välja mis rasvadega moodustavad soolad e. seebistuvad 6. Mis on rasvade rääsumises halba?Tekivad mürgised ühendid. Rasv oksüdeerub, tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mitte alati tervislikud ühendid (aldehüüdid ja karboksüülhapped) 7. Kiire dieedi ohtlikus seisneb .............?Rasvkoes on metallid ja mürgid hoiul mis vabanevad dieedil, kiirel dieedil väga kiirelt. 8. Kuidas jaotatakse rasvhappeid
Jäätakse sellisena seebistuma 12.-48. tunniks. Selle aja jooksul toimub ka "Geeldumise protsess ". Peale seda on seep piisavalt tugev, et selle saab eemaldada vormist ja lõigata tükkideks. Pärast seda protsessi on seep valmis kasutamiseks, kuid enamasti kuivatab tootja seepi veel 2-6 nädalat enne kautamist. Sellel ajal liigne vesi aurustub.[10] Kuumtöötlus protsessiga seebid on toodetud, lisades soojust, et kiirendada seebistumis protsessi. Erinevalt külmtöötlusest, kus seebistumine toimub alles peale õli ja leelise valamist vormi, toimub kuumtöötlusel seebistumine kohe peale töötlemist.[10] 8 Kuumtöötlus protsessil kuumutatakse ja segatakse leelis ja rasv, natuke enne keemist(80-100 0 C), kuni seebistumine on lõppenud. Kogenud seebi valmistaja saab sellest aru kas segu maitse järgi või visuaalselt. Seebi maitsmine ei ole soovitatav, sest kui segu ei ole seebistunud on see söövitava mõjuga.[10]
tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8. Sfingolipiidid ehk sfingosiidid liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad
16. Rasvade füüsikalised ja keemilised omadused (hüdrolüüs, hüdrogeenimine, rääsumine). Rasvade hüdrolüüs toimub meie organismis, toimub rasvarikaste ainete keetmisel/praadimisel leiavad lihtsalt aset. estersidemete katkemine, füsioloogilistes tingimustes toimub seedetraktis ja rasvarakkudes ensüümide lipaaside toimel. Produktides on vabad rasvhapped ja glütserool. Lihtne on ka seebistumine - estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep on rasvhapete naatrium- või kaailumsoolad. estersidemete hüdrolüüs tugevalt leelises keskkonnas, mille tulemusel moodustuvad rasvhapete soolad seebid ja glütserool. Suure tehnilise tähtsusega protsess. Hüdrogeenimine on kaksiksidemete katkemine küllastumata rasvhapetes. Toimub rõhu all ja katalüsaatori juuresolekul
Seetõttu on rasva molekulid apolaarsed, hüdrofoobsed. RASVADE REAKTIIVSUS - Rasvade keemilised omadused on tingitud a) estersidemete, b) küllastumata rasvhapete kaksiksidemete reaktiivsusest. Viimased võivad siduda halogeene ja vesinikku või alluda hapniku toimele. HÜDROLÜÜS estersidemete katkemine, füsioloogilistes tingimustes toimub seedetraktis ja rasvarakkudes ensüümide lipaaside toimel. Produktides on vabad rasvhapped ja glütserool. SEEBISTUMINE estersidemete hüdrolüüs tugevalt leelises keskkonnas, mill tulemusel moodustuvad rasvhapete soolad seebid ja glütserool. Suure tehnilise tähtsusega protsess. HÜDROGEENIMINE - vesiniku liitumine kaksiksidemetele kõrge rõhu ja/või katalüsaatori toimet. Kasutatakse tehisrasvade (margariinide) tootmisel. Protsessi tulemusena: osa küllastumata rasvhapetest küllastub, mistõttu rasva sulamistemperatuur tõuseb: vedel rasv (õli) tahke rasv.;
c. 1,2-dioleüül-3- palmitüülglütserool Neist b ja c võiksid olla õlid, sest neis esinevad C-C kaksiksidemed ja seetõttu on nende ainete molekule raskem tihedalt üksteise kõrvale kokku pakkida. 7.) Seebid on rasvhapete soolad, kus COOH-rühmas on H-aatom asendatud leelismetalli aatomiga, milleks on tihti naatrium. Seebistumine on protsess, mille käigus saadakse rasvadest ja leelismetallidest seep. Seetõttu klassifitseeritakse just rasvu seebistuvateks. See toimub vee toimel, kusjuures rasv kui triglütseriid hüdrolüüsub rasvhapeteks ja glütserooliks. Seebistamisreaktsioon on ülesandes 8! PS: Seebid on lahedad, mul on ka vannitoas paar tükki :) 8) A) Seebistamine NaOH'ga B) Happeline hüdrolüüs