Järvest kostab hääl, et eks saame näha. Pika peale läheb see väravavahil meelest. Ühel sügisõhtul tuli hall vanamees küsima, et kas Tallinn valmis? Väravavaht räägib, et kaugel sellest. Vanamees vastab, et kahju, sest Ülemiste järv tahaks Tallinnaga jõudu katsuda. Vanamees läheb ära. Ja nii kordub see mitu aastat järjest. Sellest sai linnavalitsus teada ja andis käsu vanamehele vastata alati, et linn pole ammugi veel valmis. Varsti kadusid linnaväravad ja väravavahid asendusid linnavahtidega. Ühel sügisel tuli vanamees uue linnavahi käest küsima, et kas linn valmis? Linnavaht vastas, et miks mitte. Korraga tõuseb Ülemiste järv üle kalda ja voolab linna poole. Linnaisad jooksevad karjudes, et linn pole valmis, aga midagi ei juhtu. Ruttu hakkasid töömehed veele tõkkeid tegema ja päästsid linna. Niimoodi pääsesgi Tallinn uputusest.
Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud. Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana. 5 Säilinud Pasargadae linnaväravad Säilinud Pasargadae linnaväravad 2 6 Persepolis Persepolise palee ehitamist alustas Dareios I 518 aastat eKr. Palee on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise palee trepid ja terrassid oli ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt ametlikku protsessiooni. Selline võis see välja näha: Persepolise palee 3D rekonstruktsioon Persepolise trepid
kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda jne. Enamik haudu asub surnute linnadena nekropolidena. Hauakambrid thumulused. Inimesed tuhastati, tuhk paigutati sivist või kavist urnidesse või sarkofaagidesse, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. See asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel. Templid ehitati vulkaanilisest kivimist tuffist või puidust, selle tõttu pole neid ka säilinud. Templil oli kivist ruudukujuline alus, sellel seisev hoone põhiliselt puidust. Ühel küljel oli üks või 3 pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puidust, hiljem kivist ja meenutasid dooria sammast, kuid neil oli baas
sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. 5.Mida või keda tähendab ahhailine? Ahhailised-on kreeklaste nimetus. 6.Mis sinu arvates võiks olla ,,Iliase" põhiide? See et viha,raevu ja jõuga saab teha kõike seda mida ise tahad teha.Suurem jaolt on need ka mõtlematud teod. 7.Kes tappis Hektori? Achilleus 8.Millise sündmusega algas ,,Odüsseia"? Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese
Etruskide skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses Kreeka kunstis. Materjaliks kasutati põletatud savi ja pronksi. *Veji Apollon on üks kuulsam kultuur...keha on massiivne, kohmakas, samm hoogne, jalgadel musklid. Etruskide loomakujud olid väga looduslähedased. *Kapitooliumi emahunt see on emahunt kes imetab Rooma linna asutajaid Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templeid ei ole säilinud. Põhiosa oli sarnane Kreeka templitega, kuid proportsioonid olid erinevad. Iseloomujooned: 1)Templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline 2)Sellel seisnev hoone oli põhimõtteliselt puust 3)Ühel küljel oli 13 väikest pühakoda. Teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. 4)Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. 5)Sambad olid algselt puust, hiljem kivist
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures.
oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare kuningas.
TEINE RISTISÕDA Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja
Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Etruskide ehitistest on säilinud mõned linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud. Etruski templist alus oli ruudukujuline. VANA-ROOMA KUNST Vanimad ehitised meenutavad etruskide ehitisi. Kasutati lubjamörti ja põletatud telliseid. Valitsevateks said uued konstruktsioonid, nagu nt võlvid, kaared ja kuplid. Sammas kaotas oma endise ülesande ja sellest sai rohkem iluelement. Sambaid ühendati kaartega. Rooma maalikunstis valitses looduslähedane laad. Osati edasi anda keerulisi liigutisi ja
katkuseisukord. Sulgege linn.“ II osa Inimestele hakkas nüüd kohale alles jõudma, et see ongi karm reaalsus ja et tõesti on linn pantud karantiini ning mitte keegi ei saanud enam üle piiri lahkuda, kellegi põhjuseid ei võetud kuulmagi. Linna võisid inimesed küll saabuda, aga lahkuda enam ei tohtinud. Ka kirjade kirjutamine oli välistatud, vältimaks nakkuse edasikandmist, saadeti aint telegramm. Sellest hetkest alates, kui katk linnaväravad sulges, olid inimesed elanud täieslikus eraldatuses, äralõigatuna inimlikust soojusest, mis aitab kõike unustada. Enamik neist oli kõigest hingest kisendanud äraolija järele, inimkeha soojuse, armastuse või harjumuse järele. Teised aga, keda oli vähem (n. Tarrou) olid ihaldanud taaskohtumist millegagi, mida nad täpselt määratleda ei osanud, mis nende meelest oli aga ainuke ihaldusväärne hüve. Mõnikord nimetasid nad seda rahuks.
Linn koosnes umbes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust, uuemast eeslinnast ning kogu seda ala ümbritsenud urbaniseerunud territooriumist. Uus-Babüloni plaan oli peaaegu korrapärane ristkülik, mille Eufrat poolitas vana- ja uuslinnaks. Linn oli ümbritsetud kahekordse ringmüüriga ja hüdroehitiste süsteemiga, mis vajaduse korral võimaldas linna ümbruse Eufrati veega üle ujutada. Arhitektuuriliselt olid kõige mõjukamad kaitseehitistena rajatud kahekordsed linnaväravad. Uus-Babüloni linna peapühamu oli Paabeli torn. Babülonis oli suurel hulgal mitmesugustele jumalatele pühendatud templeid. Ent kõige enam oli Babülon tuntud oma rippuvate aedade poolest. Antiik-Kreeka autorite kirjelduste järgi oli linn suurelt osalt hoonestatud 3-4 korruseliste elumajadega.
6. sajandisse eKr. Õitseng langeb siiski peamiselt 4. sajandile eKr. Hiljem tugevnevad üha rohkem hellenistlikud jooned. 1 ETRUSKI KUNST Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga. Olulisemad arhitektuurimälestised, mis etruskide ajast säilinud on, on kõigest mõned ümarakaarelised linnaväravad (näiteks Peruigias) ning mõned müürijupid. Etruski linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega, neil olid ka templid, teed ning veesüsteemid. Enamik ehitisi, kaasa arvatud templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud, seega tuginetakse Roomlaste kirjeldustele. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Näiteks kasutasid Roomlased varase arhitektuuri perioodil
Ta ei unustanud ka teist osa oma legendist, mille kohaselt mõõtmetelt tohutu suur puuhobune oli pühendatud Athenale, kelle viha alla peaks troojalased sattuma, kui nad kuju lõhuksid. Linna müüride vahel aga muutuks hobune troojalastele õnne ja kreeklastele õnnetust toovaks. Puuhobune lükati läbi värava ja veeti künkale. Sõja lõppemisest joovastunud troojalased läksid oma kodudesse. Öösel tulid kreeklased hobusest välja ning avasid oma tagasipöördunud kaaslastele linnaväravad. Süttisid tulekahjud, linn põles, puhkesid tapatalgud. Trooja oli kaotatud. Trooja hobune või danaoslaste kingitus on saadetis, mis teeb saajale kahju, Trooja hobuseks nimetatakse informaatikas arvutiprogrammi ebaseaduslikku osa. 2. "Ilias" ja "Odüsseia" on Homerose tuntuimad eeposed. "Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos Trooja sõjast. "Odüsseia" on muinasjutulis-fantastilise sisuga lugu võõrsil rännanud mehe teekonnast koju. 3
Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist? -Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli põhiliselt puust, hiljem kivist, sügav eeskoda, madalad ja harvad sambad. Tihti kuni 3 pühakoda ühes templis. Sambad meenutasid dooria omi. 7)Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele? Kus nad seda ise kasutasid? -Säilinud on ümarkaarelised linnaväravad (eeskujuks roomlastele) Rooma arhitektuuri süsteem 1)Kust sai alguse Rooma riik? Millised maa-alad hõlmas Rooma oma kõrgajal? -8. sajandil e.Kr ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. Kogu Itaalia, Lõuna-Euroopa, Lääne-Euroopa, Lähis-Ida-ja Põhja-Aafrika. 2)Milline osa oli inseneriehitusel nii suure riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? -Kaarrekonstruktsioonid võimaldasid rajada sildu üle jõgede ja veejuhtmeid(akoedukte) vee juhtimiseks linnadesse.
Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Vaja oli hobune tervelt linna viia ja linn saavat võitmatuks. Troojalasi küll hoiatas preester Laokoon, kuid tagajärjetult, sest merest tuli kaks 4 madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösel ronisid kreeklased hobuse seest välja, avasid linnaväravad ja lasid merelt tagasi tulnud sõdurid linna. Kreeklased süütasid linna põlema, tapsid troojalased maha ja sõitsid rikkaliku sõjasaagiga ja suurtsugu sõjavangidega koju. Kokkuvõtteks võib öelda, et Homeros oli pime rauk, keda peeti euroopa kirjanduse isaks. Tema sünniaeg ja koht on täpselt teadmata, kuigi arvatavasti elas Homeros 8. sajandil e.Kr. On teada, et juba antiikajal puudusid Homerose kohta täpsed biograafilised andmed. Homeros
korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks. II ristisõda toimus Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa-Rooma keiser Konrad III juhtimisel. Teekond ei kujunenud kergeks, suhtumine ristisõdijatesse oli muutunud vaenulikuks ja tihti suleti linnaväravad. Sõdijad vastasid rüüstamistega ning suure hädaga jõuti Väike-Aasiasse, kuid said seal peagi hävitava kaotuse osaliseks, koju pöörduti väeriismetega. Tulemus: vähenes huvi Püha maa saatuse vastu. III ristisõda (1189-1192) 1187. aastal oli Jeruusalemm ja teised tugipunktid vallutatud muhameedlaste poolt. See oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Paavst õhutas relvi haarama ja valeusuliste vastu sõtta minema.
Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--] Veidi hiljem oldi siiski sunnitud uut ja avaramat kohta otsima. Prefektuuri korraldusega võõrandati jäädavaks kasutamiseks antud hauaplatsid ja kõik sealt väljakaevatud inimjäänused veeti krematooriumi ahju. Varsti tuli aga hakata sinna viima ka katkuohvreid endid. Sellest hetkest alates, kui katk linnaväravad sulges, olid inimesed elanud täieslikus eraldatuses, äralõigatuna inimlikust soojusest, mis aitab kõike unustada. Enamik neist oli kõigest hingest kisendanud äraolija järele, inimkeha soojuse, armastuse või harjumuse järele. Teised aga, keda oli vähem (n. Tarrou) olid ihaldanud taaskohtumist millegagi, mida nad täpselt määratleda ei osanud, mis nende meelest oli aga ainuke ihaldusväärne hüve. Mõnikord nimetasid nad seda rahuks.
- tähendus: raha himustamine. 13. Palestiina sai nime vilistidelt. 14. Piimajõgede maa - Palestiina paradiislik küllus. 15. Taevamanna meie mõistes ootamatu kingitus. Kui Mooses Iisraeli rahvaga läbi kõrbe rändas, siis sadas taevast mannat ja vutte. 16. Jeeriko pasun läbilõikav vali kisa, Jeeriko oli linn, mis Joosua juhtimisel vallutati vähimagi vastupanuta. Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale, käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür. Joosua eestvedamisel käisid iisraeliidid hauavaikuses kuus päeva ümber linna. Seitsmendal päeval tegid nad hauavaikuses kuus ringi. Seitsmenda ringi ajal puhus rahvas pasunaid ning müürid lõid värisema ja kukkusid kokku. (Jeeriko -maailma vanim linnastunud paik) 17. Taavet ja Koljat võitlus vilistidega. Iisreallaste juht ja hilisem kuningas
arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi on legend seotud Vana Toomasiga. Kaua aega tagasi elas Tallinna rannas vaene lesknaine Kala-Mai oma poja Toomaga. Mai müüs linnarahvale kala ja asus juba varahommikul linna poole teele. Kui päike tõusis, avati linnaväravad ja tõstesillad lasti alla. Linnavahid tundsid Kala-Maiet ja tema poega hästi ning seniks, kuni Mai kala müüs, jättis ta Tooma sõjasulaste hooleks vahitorni. Toomal oli seal alati väga lõbus. Ta vaatas vahimeeste relvi, aga ei suutnud veel ei oda maast kergitada ega ammust noolt lasta. "Teeme sulle niisuguse ammu ja oda, mis väikemehele sobivad!" ütlesid sõjasulased. Nii nad tegidki. Toomas sai kuusteist aastat vanaks ja käis juba ise linnas kala müümas. Tänuks kalade eest
omapead ( üksi) mõnikord (vahetevahel) vanaema LAHKU ESIKKOMPONENDIL ON TÄIEND suure puu leht ilusa linnu laul kirju kana pojad suure linna väravad kortsunud särgi käis iga firma juht selle puu oksad suure karu nahk tuntud sepa töö märja liiva koorem KOKKU SÕNAÜHENDIL ON TÄIEND suur puuleht ilus linnulaul kirjud kanapojad suured linnaväravad kortsunud särgikäis iga firmajuht kaharad puuoksad kulunud karunahk suurepärane sepatöö suur liivakoorem OMADUSSÕNA KOKKU- LAHKUKIRJUTAMINE Käänd või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU Uus omadussõnaline mõiste Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest sõnadest lahku
· Neil oli teine usk ja teised kombed (moslemid, juudid jne) · Nad olid haiged ja võisid oma haigust ka teistele edasi kanda ( näiteks pidalitõbised) · Nad olid vaimselt või füüsiliselt haiged 24. Kirjelda keskaegset linna (lisa lk 98). Keskaegne linn oli piiratud linnamüüriga, tänu sellele olid linnas majad üksteisele väga lähedale ehitatud, et ruumi oli linnas vähe. Linnamüüris oli mitu väravat, kustkaudu linna sisse sai. Ööseks linnaväravad alati lukustati. Linna keskpunktiks oli raekoda ja selle esine plats, kus oli turg. Turuplatsi ääres oli alati suur rist, et tuletada linakodanikele meelde jumal on kõikjal ja näeb kõike (ärge kauplemisel teist tüssake). Raekojaplatsi ääres oli tavaliselt ka linna häbipost. Linnatänavad läksid raekoja platsist nagu päikesekiired linnamüüride poole. Tänavad olid kitsad ja räpased. Tihti ei mahtunud kaks sõidukit üksteisest mööda sõitma. Lisaks võis ka mõne maja
Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare kuningas. Kreeka-Pärsia sõjad Maratoni lahing 490 eKr kreeklasi oli 2* rohkem. Kreeka võit. Termopüülide lahing 480 eKr kreeklasi ligi 40* vähem, aga nad ei kavatsenud alla anda. Pärsia kuningas Xerxes saatis 10000 meest kreeklasi ründama, aga tappa õnnestus vaid 3
merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. 12. Ei oska selle koha suurt midagi öelda aga kui kuulata neid jutte ja filme selle kohta siis midagi pidi kunagi tõesti toimuma. Viited: www.wikipedia.org Piibel (Vastused) 1
sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779. aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Keskaegsed Suure Rannavärava linnaväravad aga olid nelinurksed ning varustatud langvõrede ja tugevdatud puitustega, mida täiendasid põhiväravate ees asuvad kaitseesmärgil loodud eesväravad. Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475
· Anumaid valmistati põhiliselt hauamälestisteks 7. Etruski kunst Hauakambrid: · Sageli sisustatud elutoana · sealt on leitud seinamaale (kuulsamad: Tarquinia ja Cerveteri nekropolides - surnute linn) · etruski kunst-suur looduslähedus. Surmajärgne oleks ei pea olema parem ega halvem kui maine elu, vaid sellega võimalikult lähedane · figuurid ja portreed isikupärased ja tundeküllased Arhitektuur · Säilinud on mõned ümarakaarelised linnaväravad (nt Perugias) · templeid pole säilinud · templid sarnased kreekatemplitega, kuid proportsioonid erinesid oluliselt · templi kivist alus peaaegu ruudukujuline · Hoone põhiliselt puust · Ühel küljel 1 või 3 väikest pühakoda, teisel lai ja sügav eeskoda · puust talastik kerge, sambaid sai asetada hõredald · sambad algselt puust, hiljem puust. Meenutasid dooria sambaid, kuid oli olemas baas. · Arvukad keraamilised kaunistused 8
Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--] Veidi hiljem oldi siiski sunnitud uut ja avaramat kohta otsima. Prefektuuri korraldusega võõrandati jäädavaks kasutamiseks antud hauaplatsid ja kõik sealt väljakaevatud inimjäänused veeti krematooriumi ahju. Varsti tuli aga hakata sinna viima ka katkuohvreid endid. Sellest hetkest alates, kui katk linnaväravad sulges, olid inimesed elanud täieslikus eraldatuses, äralõigatuna inimlikust soojusest, mis aitab kõike unustada. Enamik neist oli kõigest hingest kisendanud äraolija järele, inimkeha soojuse, armastuse või harjumuse järele. Teised aga, keda oli vähem (n. Tarrou) olid ihaldanud taaskohtumist millegagi, mida nad täpselt määratleda ei osanud, mis nende meelest oli aga ainuke ihaldusväärne hüve. Mõnikord nimetasid nad seda rahuks.
majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid eeskodadega jne b) enamik asub suurte rühmadena e surnud linnade nekropolidena c)lahkunute portreed urnidel, ülikutel sarkofaagid d)seinamaalid nekropolides 3.Skulptuur a) lemmikmaterjalid savi ja pronks b)kuulsaim skulptuur - ,,Kapitooliumi emahunt" (Romulust ja Remust imetav emahunt) 4.Arhitektuur a) ümarakaarsed linnaväravad ja müürijupid b)templeid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal tagasihoidlikud, arvukate keraamiliste kaunistustega, dooria stiili meenutavate sammastega (neil puudus baas) VII ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM rooma kultuuri eeskujuks oli kreeka kultuur 1.Eripära arhitektuuris a)lubimördi kasutuselevõtt b)kaared(uste ja akende sildamiseks), võlvid(silinder-ja ristvõlv), kuplid(ümmarguse ruumi katmiseks)
Tarrou’ga. Tema võtab samuti endale täieliku vastutuse, ta asub organiseerima vabatahtlike rühmi, kes arste abistavad. Ometigi võitluses katkuga Tarrou sureb. Tarrou jagab sama arvamust Rieux’ga, kes leiab, et Jumala kavatsuste üle juurdlemise asemel tuleb võidelda inimese eest just nüüd ja praegu. Igasugune ükskõiksus on kuritegu. Võib öelda, et teos lõppeb nii õnnelikult kui õnnetult. Katk taandus lõpuks, linnaväravad avati. Inimesed said jälle näha oma lähedasi, kõik olid pidutsemismeeleolus. Kõik näis justkui nii nagu varem, kuid ometi oli miski jäädavalt teisiti. Kui doktor Rieux kaotas Tarrou, tundis ta, et ta jäi kaotajaks, rahu tema enesele pole enam kunagi võimalik. Orani linn võitles end katkust vabaks, kuid tegelikult jääb õhku teadmine, et katkupisik ei sure ega kao iialgi.
· Cottard ei uskunud siiski, et katk niimodi paugupealt taandub · Tarrou tervis halvenes järsult võis vabalt olla katk teda süstiti · Tarrou juures esinesid kahe erineva sümptomi juhtumid lümfisõlmed ja rind · Rieux oli nii palju kui võimalik Tarrou kõrval · Tarrou heitis hinge, ta suri · Rieux võttis vastu samal päeval ka oma naise surmateate · Ühel ilusal veebruarihommikul avati lõpuks linnaväravad · Rambert oli juba nädalate eest oma naisele teate saatnud, kuid siiani polnud vastust · Rambert kohtas oma naist · kõik lõbutsesid linnas, · doktor Bernard Rieux'il tuli tunnistada, et tema oligi selle kõige autor · Rieux hoidis endas Tarrou lauset: ,, Minu ainus tõeline kuritegu on, et ta on oma südames kiitnud heaks selle, mis võttis lastelt ja täiskasvanutelt elu..'' · tulistamine Grandi majast- lasti koer maha see oli Cottard
Ta nimetab neid vaateid omapärasteks ja süngeteks, kuid ei täpsusta, milles see täpsemalt avaldus. (Vaga 1999: 103) 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias .Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Olulisemad arhitektuurimälestised, mis etruskide ajast säilinud on, on kõigest mõned ümarakaarelised linnaväravad (näiteks Perugias) ning mõned müürijupid. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Roomlased kasutasid varase arhitektuuri perioodil näiteks etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mida küll tervikuna ei ole säilinud, kuid roomlaste meenutuste põhjal on neist tehtud rekonstruktsioon (Lisa 3). Etruskide lihtne templitüüp meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega
Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned Linlaste peamised tegevusalad olid kauplemine ja käsitöö. Kes olid: Muhamed - (570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. Clodovech - oli frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja
Argonaudid pöördusid kreekasse tagasi. 16. Teel koju oleksid nad Sireenide saare juures äärepealt karile sõitnud. Orpheus hakkas aga laulma ja lüürat mängima, kuni oli oma laulu ja mänguga sireenide hääled summutanud. (sümplegaadid lõpetasid kokku põrkamise) 17. Nad saatsid kuningas Peliasele kiirkäskjalaga linna sõnumi, et Iason on kaugelt reisilt tagasi jõudnud+kuldvillak on nende käes. Kuningas käskis selle peale sulgeda linnaväravad ja laskis müürid relvastatud sõjameestel hõivata. 18. Medeia muutis end vanaeideks, kellel korv käsivarrel, et linna sisse pääseda. Teenija tõi Medeia paleesse. Medeia palus tuua vana jäär, et ta peal näidata noorendavat taiga. Jäär muutuski nooreks, seega tahtis ka kuningas oma peal sama proovida. (keev vesi ja vürtsid, sinna pidi sisse hüppama). Kuningas hüppas ka ise katlasse ning suri. 19
Moosese vend oli Aaron. Iisraeli rahvas tegi vasika, keda nad kummardasid. Korah, Daatan ja Abirami toetasid Jumalat. Nad tapeti. Jeeriko vallutamine: preestrid pidid 6 päeva käima ümber Jeeriko linna, kandes seaduselaegast. Seitsmendal päeval pidid nad 7 korda käima ümber linna ja siis karjuma. Linna müürid vajusid kokku. Kohtumõistjad olid Saamuel, Otniel, Abimelek, Jain, Toola ja Simson. Kohtumõistja Simson oli väga tugev mees. Ta kandis vilistide linnaväravad mägedesse. Vilistid pügasid ära ta juuksed ja sellega ta jõud rauges. Temast sai ori, kuid ajapikku kasvasid ta juuksed tagasi ning tagasi sai ta oma jõu. Pidustusel tõmbas ta kaks sammast ära ja maja varises kokku. Ta suri koos oma vaenlastega. Hanna oli naine, kellel polnud lapsi ja kes käis Siilos Jumalat kummardamas. Jumal andis talle lapse, kellele naine pani nimeks Saamuel. Hanna ohverdas Saamueli Jumalale. Eeli suri, kui ta kukkus toolilt ja murdis kaela
sealjuures huvitatud puuhobusest. Neile seletas üks mahajäänud kreeklane, et hobune olevat ehitatud Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Tarvis olla hobune tervelt linna viia ja linn saavat võitmatuks. Troojalasi olla küll hoiatanud preester Laokoon, kuid tagajärjetult, sest merest olla tulnud kaks madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösi roninud kreeklased hobuse seest välja, avanud linnaväravad ja lasknud merelt tagasi tulnud sõdurid linna. Kreeklased süütasid linna põlema, tapsid troojalased maha ja sõitsid rikkaliku sõjasaagiga ja suurtsugu sõjavangidega koju. Herakles: Zeusi ja sureliku naise Alkemen poeg. Tema 9+3 vägitegu olid järgmised: 1. Nemea lõvi tapmine (haavamatu metsloom) 2. Lerna hüdra tapmine (maha raiutud pea asemel kasvas kaks uut, põletas tulega ära raiutud koha) 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4
Paljudes linnades püstitati steele, kuid mitte Palenques, kus nende asemel leiab hoonete sisemusest viimistletud skulptuurtahvleid. Puuci stiil Puuci küngastel Loode- Yucatànis tekkinud arhitektuuristiili näitena võib tuua Uxmali. Müüritiste asemel hoonete karkassi lubibetoonist rajades ei pidanud Puuci ehitusmeistrid struktuuride tugevdamiseks ehitama pakse müüre. Samuti tugevdati pseudokaart, mille tulemusena ilmusid omaette seisvad linnaväravad. Väga peenelt töödeldud fassaadikivid asetati betooni peale ningmosaiikkividega loodi seina ülemises osas dekoratiivseid motiive, mis moodustasid kontrasti fassaadi alumise, kaunistamata osaga. Maia jumalusi kujutati mõnikord ka dekoratsioonidel. Suurelt olid levinud pika ninaga jumaluse maskid, mis arvati olevat vihmajumal Chakki, kuid praegu usutakse, et need kujutasid ühtlasi kõrgema lindjumaluse Vuqub Caquixi üht aspekti, keda
ordu. Teine ristisõda(1147-1149) Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Kolmas ristisõda(1189-1192) Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Ristisõdijaid juhatasid
Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. KREEKLASTE USK Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polüteism: usk paljudesse jumalatesse. Olümplane: Peajumalaid nimetati olümplasteks, sest usuti, et nad elavad Olümpose mäe tipul Põhja-Kreekas.
Magav saatür Borgese hermafrodiit- magav näiliselt naine aga tegelikult mees Hellenistlik valitseja 26.09 Etruski kultuur ja rooma kunsti varasem periood Etruskid: oma keel, oma jumalad, oma tähestik, osaliselt loetav, kaubandussidemed, sõjakad, mõjud Egiptusest, Kreekast, Celt'idelt, Karjalastelt. Etruski templid kolme siseruumiga dooria sammast meenutavate sammastega(puudusid kannellüürid ja oli olemas baas) Kujud katusel, värvilised. Antefiksid- terrakotast näokujukesed Etruski linnaväravad Volterrast 3.saj, eKr. Põlluharimine, vase ja rauamaardlad- jõukus Cerveteri nekropol- surnute linn etruskid kardsid surma, surmariitused, esivanemate kultus, egiptuse mõju matmisel. Igaviku jaoks ehitati igavikulisi hooneid. Tumulused- ümarad mätaskattega haudehitised 5-6saj. Ekr koloreeritud relieefid Crucifisso di Tifo- kandiliste kambritega surnute linn pseudovõlv- ilma sideaineta ehitatud, tugipost keskel. Terrakotakultuur Veji Appollon, Vulca, Terrakota 6. saj. Lõpp eKr
Konrad otsustasid ka ise minna Pühale Maale ristisõtta.Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama. Püha Bemardi üleskutsetes räägiti sellest, et ristisõdu paganate vastu võib pidada ka Euroopas. PõhjaEuroopa valitsejad eelistasidki pöörata oma relvad ristimata lääneslaavlaste vendide vastu, kes elasid Elbe jõest idas.Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Ei halastatud isegi kloostritele. Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sõdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Läbi häda lõpuks VäikeAasiasse jõudnud ristivägi sai islamiusulistega võideldes häivatava kaotuse osaliseks. Kroonitus pead pöördusid tohutuid kaotusi kandud väega koju tagaso. Kapüha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas
oli teda õnnistanud. Tundmatu oli Jumala ingel, kes seepeale andis Jaakobile nime Iisrael (hbr.k. ,,Jumalaga võitleja") 18. Jeeriko pasun ,,Ja rahvas karjus ja preestrid puhusid pasunaid; ja see sündis, et ... müür langes sinna paika maha; ja rahvas läks üles linna ... ja nad said linna kätte ja kaotasid sootuks ära kõik, mis linnas oli, mõõgateraga." > Vali läbilõikav kisa v. kime heli. Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale, käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür. Joosua eestvedamisel käisid iisraeliidid hauavaikuses kuus päeva ümber linna. Seitsmendal päeval tegid nad hauavaikuses kuus ringi. Seitsmenda ringi ajal puhus rahvas pasunaid ning müürid lõid värisema ja kukkusid kokku. (Jeeriko maailma vanim linnastunud paik) 19. Jefta tütar Kui Iisraeli väepealik Jefta juhtis rahva sõtta pealetungivate ammonlaste vastu, tõotas ta
hiigelhobust, pidasid troojalased seda jumalate kingiks ja sõda lõppenuks. Apolloni templi preester LAOKOON hoiatas troojalasi puuhobust linna toomast ja viskas selle pihta oma oda. Seepeale põimusid ümber Laokooni ja tema mõlema poja kaks suurt madu ning surmasid nad. (Nii karistas Poseidon oma vennapoega Apollonit ja tema preestrit, sest neil päeval oli merejumal kreeklaste poolel.) Troojalased pidasid seda Apolloni jumalikuks märgiks, ei uskunud Laokooni hoiatust, avasid linnaväravad ja tõid hukatusliku puuhobuse linna. Järgneval ööl tulid kreeka sõdurid Odysseuse juhtimisel hobuse seest välja ja avasid linna väravad. Selleks ajaks olid ka laevad ülejäänud ahhailastega Ilioni all tagasi. Trooja tehti maatasa. Mõiste Trooja hobune on ülekantud tähenduses kaval diplomaatiline trikk, millel on saatuslikud tagajärjed. Kreeka skulptorid Agesandros, Athenodoros ja Polydoros (1. saj. eKr). Laokooni grupp. Marmor. Vatikani muuseum.
puruks kogu Urartu riigi. Oleks vallutanud naaberriigi Lydia aga otsustava lahingu ajal oli päikesevarjutus. Mõlemad pooled ehmusid ja sõlmisid vaherahu. Astyages 585-550 laiendas riigi ter. Viimased 8 aastat pidas kodusõdu pärslastega. 550 väljusid võiduga pärslased. Võimu sai Kyros. Algas 200 aastane ülemvõim. Olid võimul 550-529. koos temaga tuli Ahhemiidi dünastia, mis püsis Pärisa riigi lõpuni. Ta oli suur vallutaja. Vallutas Babüloonia 539. Piirati linn ümber, linnaväravad avati võitluseta, vastuhakku polnud kuni paleeni. Kyros keelas linna süütamise ja tegi sellest ühe pealinna. Rajas 5 tükki korraga 1. Persepolis 2. Babülon 3. Suza 4. Ekbatana 5. Barzargada Kyros tungis välja Indiani ning Egiptusesse. Egiptuse sõjaretke katkestas valitseja surm. Kambyses on järglane 529-522, vallutas Egiptuse, Süüria ja Palestiina. 522 puhkes tema vastu ülestõus. Jaumata ülestõus. 7 ülikut kukutasid Kambysose ja asusid ise valitsema
olnud. Rootsi linnades on keskajal olnud vaid kolmel linnal kivimüür: Stockholm 1250, Kalmar 13. sajandi II pool, Visby 13. sajandi keskel. Kõige efektsem on Visby, kus on linnamüüri ka suhteliselt palju säilinud. Paul Johansen on tegelenud Tallinna linnamüüri uurimisega. Ta on välja pakkunud ka linnamüüri kujunemise etapid. Ta on rõhutanud erinevaid linna kihelkondi ning tema arvates ulatus kõige varasem linnamüür kuni Laia tänavani. Linnaväravad olid alati väga tugevalt kindlustatud, kuna need olid kohad, kust võõrad väed üritasid esimesena läbi tungida. Hakati rajama spetsiaalseid väravatorne, kuhu saaks paigutada mitu väravat ning mida saaks ka hästi kaitsta. Notstal – tõenäoliselt on tegemist katapultidega, neid on leitud ka Tallinnast. Tegelikkuses on mingid laskemasinad, mitte kiviheitemasinad, kuna nende laskemoonaks on nooled või odad. Springald, selschoss
hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides) hauakambrid sisustatud elutoana, kujutatud aknaid ja uksi Veji Apollon põletatud savist, naeratus nagu kourusel, riietatud nagu kore Ilmekad kujud ka pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid: Figuur sõjajumal marsist Kapitooliumi emahunt, kes imetab rooma linna asutajaid romulust ja remust. Pole originaal Ehitistest säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad (Perugias) ja müürid. Templid pole säilinud.: · kivist alus ruudukujuline · hoone põhiliselt puust · ühel küljel 1-3 väikest pühakoda, teisel avatud eeskoda · madalad sambad (dooria), lisaks oli neil baas · keraamilised kaunistused Vana-Rooma arh süsteem Kasutusel lubimört, mis võimaldas ehitada kaari võlvi ja kupleid Kaar seintes olevate aukude sildamiseks, poolkujuline kivirida
[viide?] 15. sajandi ümberehitused 15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 1116 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge Linnaväravad ja väravatornid 1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastetel 14391445 täiendati Nunnavärava eesväravat, aastatel 14481460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, aastatel 14481453 ehitatiHarju värava eesvärav. Aastatel 14531456 täiendati
Teine ristisõda(1147-1149) Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Kolmas ristisõda(1189-1192) Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Ristisõdijaid juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard
)Pihkva näol kellega asuti rüüstama Novgorodi alasid. Kui koondvägi oli jõudnud 40 kilomeetri kaugusele Novgorodist saadeti saadikud bojaaride ja survel vürst Alaksandrit tagasi kutsuma kes ka tuli. Kogus kiiresti väe ja lõi orduvägesid ning lasi nede koosseisus olnud tsuude hirmutamiseks hukata. Seejärel liikus koos vend Andrei ja viimase druziinaga Pihkva peale mille elanikud aga olid jõudnud järeldusele et egas need ordurüütlid ikka õiged tegelased ole ja tegid ise linnaväravad lahti. Kevadel tungis Aleksander juba Liivi ordu valdustesse kus talle astus vastu suur Ordu, Taani ja liivimaalastest moodustatud vägi. 5 aprill 1242 toimus suur jäälahing Lämmijärvel mis lõppes vürst Aleksandri täieliku võiduga ja sõlmitud rahuga loobus ordu igasugustest nõudmistest vene alade suhtes 30. Aleksander Nevski ja Kuldhord (Sergejev, Vseviov 2002, 268272). Aleksandr ja Andrei said kutse ilmuda Karakorumisse mida ta ei kiirustanud täitma
1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux´st. ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis 7. ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ise minna Pühale Maale ristisõtta. Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Läbi häda lõpuks Väike Aasiasse jõudnud ristivägi saiislamiusulistega võideldes hävitava kaotuse osaliseks.. kroonitud pead pöördusid tohutuid kaotusi kandnud väega koju tagasi. Ka püha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda ( 1189. 1192. )
Kohati viib omapärasus karikatuursuseni. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, aga nad tõlgendasid seda omamoodi, nt kouros'el olid riided seljas. Apolloni kuju on massiivne, kohmakas. Loomade kujud on loodustruud. Kuulus emahunst, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Veenev seisak ja metsik ja valvas pilk. Lõvide ja fantastiliste elukate kujutamine pronksis ja maalingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud ja neid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal. Põhiosas sarnased kreeka templitega, kui proportsioonid erinesid oluliselt. Templi kivialus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli puust. Ühel küljel oli 1 või 3 väikest pühakoda, teisel küljel lai ja sügav eeskoda, mis toetus madalatele sammastele. Sambaid sai asetada hõredalt, sest puu oli kerge. Algselt sambad puust, hiljem ka kivist, meenutasid baasiga dooria sammast
Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid kõrvuti majades ning armastasid üksteist, kuid nende vanemad ei lasknud neil koos olla. Nad sosistasid läbi prao seinas, mis nende tube eraldas. Pyramus ja Thisbe leppisid kokku kohtumise öösel mooruspuu all
annaabi.ee 
