Etruskide kunst (2)

Etruski kunst 8-3 saj. e.kr.
Etruskid elasid Apenniini ps. Põhja-ja keskosas, praegune Itaalia keskosa, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende tähtsamad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel, Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asula vallutamist, hävitasid kõik mis hävitada sai. Ei ole palju teada Etruski kultuurist. Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.:

kivisesse maapinda raiutud tunnelid

ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid)

kivist ehitatud majataolised hauakambrid

mäe külge raiutud kambrid, mille etteotsa on ehitatud eeskojad
Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnutelinnadena e. nekropolidena . Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunud inimest pooleldi lamamas. Sarkofaag on kivist v. metallist kunstiliselt kujutatud monumentaalne kirst . Tõstetud ülakehaga lamav asend oli kombeks Kreeka ja Etruski ülikute pidusöömingutel. Paljudest hauakambritest on leitud seinamaale ja käsitööesemeid. Seinamaalidel näeme kalastamist, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja ka hoogsaid tantsijaid.
Etruskide skulptuur:
Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses Kreeka kunstis. Materjaliks kasutati põletatud savi ja pronksi.
* Veji Apollon – on üks kuulsam kultuur…keha on massiivne, kohmakas , samm hoogne, jalgadel musklid . Etruskide loomakujud olid väga looduslähedased.
* Kapitooliumi emahunt – see on emahunt kes imetab Rooma linna asutajaid Romulus ja Remus.

Etruskide arhitektuur

Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templeid ei ole säilinud. Põhiosa oli sarnane Kreeka templitega, kuid proportsioonid olid erinevad.
Iseloomujooned:
1)Templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline
2)Sellel seisnev hoone oli põhimõtteliselt puust
3)Ühel küljel oli 13 väikest pühakoda. Teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele.
4)Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt.
5)Sambad olid algselt puust, hiljem kivist.(Meenutab Dooria??? Sammast)
Etruskid leiutasid 5saj. ekr. Osavate pronksivalajatena 1,6m kõrguse 3 looma jalal seisva küünlajala. Küünlajalal oli ümber ketas, mis kaitses kätt tilkuva vaha eest. Etruski templid avaldasid mõju hilisemale Rooma arhitektuurile.