50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
qasde
Õppematerjali autor
● Asula arengu tagamiseks oli vaja ka autonoomiat ehk õigust teha ise majanduslikke, poliitilisi ja juhtimisotsuseid. MÕISTED - ● Linnaõigus, mis võeti kasutusele 10. sajandil Saksamaal. Läänemere piirkonnas sai tuntuks Lübecki õigus, millega esimesena Eesti linnadest liitus 1248. aastal Tallinn ● Just linnaõigus eristas linna maa-asulatest kuni tööstusühiskonnani ja kohati kauemgi. ● Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linna tekkeks on vajalikud - Looduslikud tegurid Majanduslikud tegurid Linnad tekkisid suurte jõgede äärde, Põllumajandus , pärast ka kus sai põlde niisutada. maavaradega kaevandamine Reljeef ja kliimavöötmed Kaubandus
● Asula arengu tagamiseks oli vaja ka autonoomiat ehk õigust teha ise majanduslikke, poliitilisi ja juhtimisotsuseid. MÕISTED - ● Linnaõigus, mis võeti kasutusele 10. sajandil Saksamaal. Läänemere piirkonnas sai tuntuks Lübecki õigus, millega esimesena Eesti linnadest liitus 1248. aastal Tallinn ● Just linnaõigus eristas linna maa-asulatest kuni tööstusühiskonnani ja kohati kauemgi. ● Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linna tekkeks on vajalikud - Looduslikud tegurid Majanduslikud tegurid Linnad tekkisid suurte jõgede äärde, Põllumajandus , pärast ka kus sai põlde niisutada. maavaradega kaevandamine Reljeef ja kliimavöötmed Kaubandus
Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10 Linnastumine tööstusühiskonnas 1 · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega 11 Linnastumine tööstusühiskonnas 2 · 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000
1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 1-2% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor). Laialdane ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse tõus algas Euroopas 18.saj. keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna
riikides linnade osakaal (varsti kolivad arengumaades kõik maalt linna). Arenenud riikides tahetakse linnas elada, et saada parem töökoht või haridus, arengumaades tahetakse linnas elada, sest maapiirkonnad on ülerahvastatud ja põllumaad ei piisa. Arengumaid ohustab ülelinnastumine. Arenenud riikides linnaelanike arv kasvab aeglaselt või lausa väheneb, arengumaades kasvab linnaelanike arv väga kiiresti. 4. Linnastumise kulg maailmas. 1. etapp (18. 19. sajand) kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, külad kasvasid linnadeks, tekkisid miljonilinnad ja linnastud, iga viies inimene elas linnas. 2. etapp (20. sajandi esimene pool) linnade arv kasvab aeglasemalt, linnadevõrk välja kujunenud, olemasolevad linnad kasvavad kiiresti, eeslinnastumine. 3. etapp (tänapäev) linnaelanike arvu kasv pärast II maailmasõda, vähem arenenud riikide linnastumine, esimesed megalopolised (10 miljonit elanikku), ahellinnastute teke (Boswash, Chipitts), linnastumine
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa 80% d 74% USA Portuga 93% Jaapan
12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Et feodaalvõimu alt vabaneda , kehtesti paljudes linnades oma linnaõigused (Riia õigus, Lübecki õigus). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor). Laialdane ümberasumine maalt linna ja linnaelanike osatähtsuse tõus algas Euroopas 18.saj. keskel, sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Kuna see ajajärk langes kokku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid