Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas noortele on linnas kohta? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keda nad üldse ei tea?
Essee
„Kas noortele on linnas kohta?“
Norimine ja kiusamine
On väga palju noori, kes ei pruugi endale kuskil kohta leida. Leidub inimesi, kes on ülbed ja hoolivad ainult iseendast. N.ö. egod, kes torgivad inimesi ja neil on oma grupp, kus nad otsivad ühe inimese, kes on näiteks natuke tüse või nohik . Mina kindlasti ei tahaks narritavaks jääda. Mulle meeldib minu klass. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja mitte kedagi ei narrita. Trennis mulle meeldib ka käia. Trennis me saame ka omavahel hästi läbi ja mul pole sellist tunnet , et ma ei taha trenni minna, sest mind seal mõnitatakse või sõimatakse. Mõnikord kui ma linnas kõnnin, siis ma näen kui mõni noortegrupp istub ja vaatavad inimesi, kes mööda kõnnivad. Kui keegi on natuke teistsugune, kui nemad, siis see grupp hakkab kohe itsitama ja sosistama. Mulle selline õhkkond ja inimesed üldse ei meeldi ja ma ei tahaks ka selles grupis olla. Mul hakkaks ebamugav. Kui neil norijatel pole midagi muud teha, siis miks na peavad norima teisi, keda nad üldse ei tea? Nad võiksid otsida endale mingi hobi või tegevusala, kui neil pole midagi targemat teha. Või kui ei meeldi millegiga tegeleda, siis passigu kodus. Ja kui näiteks narritakse klassivenda või klassiõde ja ta ei ole tugev ja ei seise enda eest, siis lihtsalt sõimatakse teda veel rohkem kui enne. Aga mõned ei julgegi midagi vastu ütelda, sest iga sõna, mis see poiss või tüdruk ütleb võib olla saatuslik ja narritakse üha enam ja enam. Meie klassis on olnud tegelikult norimist ja kiusamist, aga enam seda ei tehta ja see on tore.
Võib ütelda, et on noori, kellel ei ole linnas kohta on palju, aga mitte väga palju. Sest ikka on keegi teine, kes saab narritavaga läbi. Neid on ikka rohkem, kellel on sõpru ja kes leiavad endale hobi, mis neile meeldib. Ja need, kes lähevad uude klassi ja teda hakatakse narrima ja vaadatakse kas ta peab vastu, sellele mis temaga tehakse ehk narritakse. Tean inimesi, kes on väga ülbed ja nad lihtsalt peavad teisi sõimama, et tähelepanu saada. Sest kui see narrija ei sõimaks teisi, äkki siis hoopis narritakse teda. Elu on raske, aga midagi pole teha. Peab hakkama saama. Äkki tulevikus on rohkem õnne.
Kas noortele on linnas kohta #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor styler Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Kes on kiusajad ja kiusatavad
3
docx

Kes on kiusajad ja kiusatavad?

Kes on kiusajad ja kiusatavad? Koolivägivald pole tänapäeval enam mingi üllatus. Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad? Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida.

Eesti keel
Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.

Sotsiaaltöö
Mis on minu arvates koolivägivald
2
doc

Mis on minu arvates koolivägivald?

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riides kui teised, näi

Perekonna õpetus
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

suhtutakse negatiivselt. (Tallinn, Koolikiusamine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine) 6 Mis takistab kiusamisest kõnelemist: - Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida - Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda. (Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada: - Kiusaja teeskleb süütut - Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja - Kiusaja süüdistab kiusatut - Kiusatu alahindab olukorda - Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine) Kiusamist võib vaadelda:

Ühiskond
Koolivägivald
2
doc

Koolivägivald

see ei parandanud olukorda. Klassikaaslane kaotas selle õpetaja vastu vähemagi austuse ning ei saanud temaga enam hästi läbi. Põhikoolis oli ka selline iga, kus pidi ju klassikaaslaste ees kuidagi popp välja nägema. Nii siis oligi tihti koolikaaslate üle naermine ja märkuste tegemine. Nüüd ma kahetsen seda, et ma lasin ennast mõjutada teiste arvamusest. Arvan, et neil oli väga paha tunne, keda ma vaimselt kiusasin. Kui vanem koolikaaslane oleks minu kohta midagi halvasti öelnud, siis ma oleksin kindlasti hingepõhjas väga kurb. Et miks ma jäin just talle ette? Ma pole ju talle mitte midagi halba teinud. Kuid nüüd on juba hilja seda kahetseda. Ma arvan, et ma sain teiste kiusamise eest karistada. Hästi tihti tehti minu üle nalja. Klassikaaslasi huvitas minu eraelu ja see oli nende jaoks naljakas. Mina polnud nii lapsik, kui kiusajad vaid kuulasin kenasti ära, mida neil oli öelda ja lahkusin nende juurest

Perekonna õpetus
Muutused minus septembri kuus
2
odt

Muutused minus septembri kuus

ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see võttis aega, aga ega ma praegu ka uue kooliga harjunud ei ole . Loodame , et kõik laabub . Klassijuhatajad rääkisid õppeedukuse kohta ka tõtt, alguses see langes ikka kõvasti, aga sellest pidi tegema omad järeldused ja tuli õppima hakata, sest kõikide perioodide hinded mõjutavad ju lõpuhinnet ja selleks, et ülikooli saada peavad olema üsna head hinded . . Esimesestel nädalal oli probleeme ka elamisega . Ühe nädala elasin ühiselamus, aga seal mulle ei sobinud . Sama probleem oli, mis kooliski , liigne melu ja müra . Mulle see ei meeldi , mulle meeldib rohkem selline rahu ja vaikus

Psühholoogia
Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid
11
docx

Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid

valmistab ning põhjenda, miks see nii on. Kasuta positiivset mina-sõnumit. Positiivne mina-sõnum väljendab kõneleja positiivseid tundeid ja räägib konkreetsetest positiivsetest mõjudest, mis teise inimese käitumisel kõnelejale on olnud. Sõnumis võib olla kolm osa: 1. Mida tegi teine? 2. Kuidas see mulle mõjus? 3. Millised tunded mul sellega seoses tekkisid? Positiivne mina-sõnum käib konkreetse tegevuse kohta (ei ole hinnang inimesele üldiselt). Seega saab seda anda ka kellelegi, kes meile ei meeldi. Selgete positiivsete mina-sõnumite andmine võib teatud aja jooksul tekitada lapses positiivse muutuse. Laps vajab täiskasvanult positiivset tagasisidet, et sellega oma minapilti luua. Tunnustamine on julgustav ja loob lapse arenguks head tingimused. Sageli tuleb koolis ette olukordi, kus mitte lapsel pole muret, vaid hoopiski õpetaja ise on häiritud

Suhtlemispsühholoogia
Kelleks saada
2
rtf

Kelleks saada

kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun