Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Johan Skytte monument (0)

1 Hindamata
Punktid
Johan Skytte monument
Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajajale Johan Skyttele pühendatud monument. Monument asub Tartus Riigikohtu hoone ees. Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia.
« Pitsat » on roostevabast terasest , foto ja tekst on sinna peale saadud lasergraveeringuga. Vastu maad jääv ring, mille pitsat on vajutanud, on graniidist . «Pitsati» kõrgus on 2.40 ja pikkus kolm meetrit.
Valisin selle monumendi kuna minuarvates on Johan Skytte väga tähtis inimene Eesti ja Tartu ajaloos. Tänu temale on meil ülikool ja juba kaua aega tagasi meelitas ülikool inimesi Tartu.
Johan Skytte monument #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mj2uuu Õppematerjali autor
Ülesanne oli leida Tartu linnas monument ja uurida selle tausta.

Sarnased õppematerjalid

Tartu linna ajalugu
19
docx

Tartu linna ajalugu

Aga nüüd on see Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone. Linnavalitsuse kõrval tegutsevad Tartu raekojas Apotheka ketti kuuluv apteek ning Tartu linnavalitsuse infopunkt ja sihtasutuse Tartumaa Turism Tartu Külastuskeskus. Raekoja III korruse saalis korraldatakse kontserte. Barclay plats Barclay plats asub asub Tartu kesklinnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänava vahel. Platsil asub Barclay de Tolly monument. 11. novembril 1849 avati feldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly monument. Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, 1868. aastal hakati platsile haljastust rajama. Hiljem piirati monument aiaga ja selle siseserva istutati madalad puud, keskele suuremad puud. Osa platsist jäi tühjaks. 1879. aastal istutati juurde uusi puid, kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. aastal korrastati platsi haljastust ja ausamba ümber kujundati lillepeenar

Ajalugu
ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJAST
8
docx

ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJAST

Rehielamu - elamutüüp, mille keskseks ruumiks on reheahjuga köetav ning ilma korstnata rehetuba Bastion - linnade kaitseehitised(5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja Johann Reinhold Patkul - baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Bengt Gottfried Forselius – eesti talupoistele mõeldud tasuta seminari asutaja, kooliõpetaja ja õpikute autor, samuti uute metoodikate kasutaja ning eesti keele reformija.

Ajalugu
Tartu Toomemägi
19
odp

Tartu Toomemägi

Praegusel kujul olev sild valmis 1838. aastal. Sild on pühendatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile G.F.Parrotile (1767-1852), kelle bareljeefi näeme ka silla Toomemäe poolsel küljel. See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel 1816. Friedrich Robert Faehlmanni monument Hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst - avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.aastal. Monument on pühendatud eesti rahvusliku kirjanduse rajajale ja arstile - Friedrich Robert Faehlmannile. Monumendi autor on Voldemar Mellik. V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud

Ajalugu
Toomemäe skulptuurid
8
doc

Toomemäe skulptuurid

Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt.

Ajalugu
Naised vabadussõjas
14
odt

Naised vabadussõjas

aastal Vabadussõjas. Mälestustahvel taasavati 1989. aasta 24. juunil Karilepa-Väemla küla 625. aastapäeva tähistamise käigus. 1992. aasta 23. juunil avati kirikuaias kolm alusele paigaldatud mälestustahvlit. Ühele tahvlile oli kantud Vabadussõjas langenute nimed. 11 mehele, keda varem teati, lisandus veel üks- Alfred Jaagu, sest ka tema langes Vabadussõjas. Jüri Avati 26.09.1926 Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitati monument Jüri kirikaeda. Samba aluse tegemiseks kasutati kirikumõisa põllult leitud graniidirahnu, tipus paiknev sõdurikuju tahuti hallist graniidist. Mälestusmärgi kõrguseks kujunes 5,5 meetrit ja see läks maksma 230 000 marka. Samba valmistas Richard Vasard. Monument avati 26. septembril 1926. aastal. Kõnega esines kiriku eestseisja Jaan Põldmäe, samba pühitsesid EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Artur Sommes ja kohaliku koguduse õpetaja Jakob Aunver

Ajalugu
Rootsi aeg - kuldne aeg
2
doc

Rootsi aeg - kuldne aeg?

pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele asjaoludele ajendatult on Tartu Ülikool viidud ka teistesse linnadesse üle, ent tänapäeval asub kool siiski Tartus. Ülikooli esimeseks rektoriks sai Skytte poeg Jacob Skytte ning õpetusviise oli seal 2: loeng ja dispuut(väitlemine). Kui teha enda ees dilemma ja mõelda küsimusele, kas Rootsi aeg oli meie jaoks midagi head või tegi see meile ainult liiga, võiksin mina vastata jaatavalt esimesele variandile

Ajalugu
Karl Ernst von Baer - referaat
14
docx

Karl Ernst von Baer - referaat

...................................................................................................... 5 Karl Erns von Baeri medal............................................................................................. 5 Baeri preemia............................................................................................................... 6 Baeri tänav................................................................................................................... 6 Baeri monument........................................................................................................... 6 Kasutatud infokanalid....................................................................................................... 7 2 Karl Ernst von Baer (1792 ­ 1876) Foto: K.E von Baer portree http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer Sissejuhatus ja elulugu

Ajalugu
Eesti kirjandus Rootsi ajal
3
docx

Eesti kirjandus Rootsi ajal

võttes kaasa kaks oma andekamat õpilast. Õpilased said kuninga juures ilusti hakkama ning reisi tulemusena saadi luba ehitada koolid Harju-Madise ja Risti kirikute juurde. See reis oli tähtis eestlaste kui rahvuse tunnustamisel, kuna need poisid kuningas Karl XI ees näitasid, et eestlane ei ole paandunud mats ning ka teda saab harida. Forselius oli oluline figuur hariduse leviku arendamisel. Kuid Eesti terriotooriumil ei piirdutud aint rahvakoolide loomisega. Johan Skytte oli oluline isik toomaks Eestisse kõrgharidust. Tema algatusel loodi loodi gümnaasiumid nii Tartusse kui Tallinnasse. Hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Taru ülikool. Juba 1641. aastast on teateid seal esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun