Jevgeni Onegin (0)

Kas elaksin tol ajal linnas või maal?          Kuigi raamatu eesmärk  ei olnud rõhumine elule, elu erinevustele ja eelistustele maal ja linnas, siis see 
oli raamatu sündmustega siiski tihedalt seotud. Jevgeni Onegin siirdus maale onult päritud mõisa elama 
ja eraldus kogu tema elu kestnud pealinna võlts suhetest, varandusel põhinevast keskkonnast, kus võttis 
teda vastu siiras armastus. Tatjana jaoks kulgeb sama teekond vastupidi. Kus eelistaksin mina elada tol 
ajal, põhinedes raamatu sündmustikule.       Jevgeni Onegin oli terve elu pealinnas elanud „ ​tark, meeldiv noormees igati”.  ​Saanud hea  hariduse,valdas hästi suhtlemiskunsti ja aadelkonna käitumisreegleid. Ta taipas, et pealinna koorekiht ei 
paku talle midagi. See oli tapnud temas usu millessegi ehtsasse ja siirasse. Võimaluse avanedes kolis ta 
maale. Maal võttis teda vastu siiras armastus, mis ei olnud kahepalgeline ja mida ta polnud tunda 
saanud. Ta ei  osanud ega tahtnud tulla välja harjunud kestast, mille tagajärgi ta pärast sügavalt 
kahetses. Linnaelu muutis inimest ükskõiksemaks elu ja selle nautimise suhtes.     Tatjana oli samuti saanud hea hariduse, kuid erinevalt Oneginist oli kasvanud maal ja lugenud palju 
romaane. Ta oli mõtlik juba lapsest saati „ ​Ta vaikne sõber, mõtiskelu, ju kätkis teda kiigutas ja unelmaga  ehtis elu maatütarlaps fantaasias”.  ​Ta oli väga siiras, aga ta tunded lükati külmalt tagasi. Liikus siis eluga  edasi ning kolis pealinna, see muutis ta samasuguseks nagu  Onegin oli olnud, nende rollid vahetusid. 
Tema elukulgu seletab hästi tsitaat „ ​kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks  oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele see pettub, selle südamele on 
mälestused, on kahetsus kui nõelav ussihammustus”.      ​Elukoha eelistust mõjutab ka see, et tol ajal ei olnud tehnika ega transport kaugeltki ligilähedane  tänapäevale. Tõsiasjad, mis panevad eelistama linnaelu on näiteks sellised pilked maaelule „ ​teed on meil  halvad, sillad katki. Mis pinn on poris plagada!”  ​Vastupidi linnas „​Moskva müürid viirgavad. Kuldristid,  kellatornid aina kui tuleokkad kiirgavad”.  ​Maal oli pakkuda loodust ja rahu aga linnal kaasaegsem  elukorraldus ja uhked ballid.     Mind ahvatleks see pealinna elu ja melu aga kui ma teaksin, et see kõik on ebasiiras ja kui tühjaks ning 
pinnapealseks muudab selline elu ellu suhtumise, siis eelistan kõhklemata elu kalgist seltskonnast eemal 
maal.