Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

August Mälk (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

August Mälk 1900-1987

  • Autorist ja loome :
  • eesti romaani- ja novellikirjanik
  • Lümandast pärit
  • Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool
  • Hiljem lümanda koolijuhataja
  • populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees
  • 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal
  • Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana
  •  esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist.
  • I romaan 1926 - „Kesaliblik“
    rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“
    näidend: „ Vaese mehe ututall“
  • 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud)
  • palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“'
    2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia.
    Juuljus – minategelane , noor ja tark poiss.
    3. Lühikookuvõte: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel.
    Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees , kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga.
    Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis.
    Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Kord saabus nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli Sergei . Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima .
    Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus , kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele . Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada. Jull küll, et tahtnud eriti minna, kuid siiski läks, mõeldes, et see on temale ja Sessile kõige parem. Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks. Nii juhtuski ning Jull jõudis tagasi koju, Taavi, Luisi ja isa juurde, kus nad hiljem hakkasid tellimusi täitma ning elasid õnnelikku elu.
  • Probleemid: - inimkaubanuds: http://www.saartehaal.ee/2007/08/10/inimkaubandus-21-sajandil/
  • Tegelased:Luisi – Juuljuse õde.
    Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees.
    Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber.
    Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas.
    Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine .
    Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi.
    Jaaguõue Prits – meremees.
    Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast.
    Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend.
    Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel.
  • Tegevusliinid: Taavi – Juuljus
    Juuljus – Kristiine – Sessi
    7. Ideestik
  • August Mälk #1 August Mälk #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristjan8991 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    August Mälk "Hea sadam" Kokkuvõte

    August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus ­ minategelane, noor ja tark poiss. Luisi ­ Juuljuse õde. Taavi ­ viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu ­ Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi ­ Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine ­ Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi ­ Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits ­ meremees. Isa ­ Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino ­ Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei ­ väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud nin

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    docx

    "Hea sadam" raamatu põhjalik ülevaade

    Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus ­ minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi ­ Juuljuse õde. Taavi ­ viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu ­ Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi ­ Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine ­ Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi ­ Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits ­ meremees. Isa ­ Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino ­ Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei ­ väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    docx

    A. Mälk Hea Sadam

    Maarja Pannel 9.b 27.03.14 August Mälk „Hea sadam“ Me saime valida kolme August Mälgu raamatu vahel. Mina valisin selleks „Hea sadama“. „Hea sadam“ on A. Mälgu rannatriloogia viimane osa ning sinna kuuluvad veel „Õitsev meri“ ja „Taeva palge all“. August Mälk on ise pärist Saaremaalt ning tänaseks surnud. Ta olnud õpetaja ja koolijuhataja. Ta on kirjutanud romaanidele veel lisaks novelle ja näidendeid. Minu valitud Mälgu raamatu tegevus leiab aset 20.sajandi alguses Saaremaal asuvas külas. Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda

    Eesti kirjandus
    thumbnail
    2
    odt

    Mälgu teos „Hea sadam”

    A. Mälgu teos „Hea sadam” Anti Väli August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    "Hea sadam" August Mälk

    I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud ­ vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimeta

    Kirjandus
    thumbnail
    20
    docx

    Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

    A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J

    Kirjandus
    thumbnail
    59
    doc

    Kirjanduse eksami küsimused

    Vilde novell ,,Kuival" ­ toob välja selle kui tihti ostab mees naise keha; räägib, et prostitutsioon on levinud probleem ning kuidas see mõjutab naist. Tuglase essee, kus lahkab Vilde loomingut. Tõlked prantsuse luulest, 6 luuletaja loomingut tõlgiti. Baudelaire ,,Raibe" vapustab (see on eeskujuks H. Talviku ,,Laip rannal"). IV ALBUM (1912) ­ ilukirjandusliku poole pealt on oluline Suitsu luuletus ,,Värisevate haabade all" ­ esimene eesti klassikalise vaba värsi näide. Lisaks August Alle, Johannes Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) ­ Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlik­poliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad.

    Kirjandus
    thumbnail
    69
    doc

    Suuline exam

    1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun