Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

August Gailiti elu ja looming (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
August Gailit
( 9. jaanuar 1891 – 5. november 1960)
Taust
    • Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas
    • Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana-Annemõisast.
    • Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri
    • Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt.

Haridustee
  • 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli.
  • Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda
  • 1905–1907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli .
  • Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes.
  • Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata.
  • Kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu.
Ametikäik
  • 1911. a asus ta Riias tööle ajakirjanikuna, saatis ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust.
  • Esimese maailmasõja puhkedes sai temast sõjakirjasaatja
  • 1916 tööle Tallinnasse Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga
  • 1917 asus tööle Tartu Postimehes
  • 1920–1922 Riias Eesti saatkonnas ajakirjandusatašee
  • 1922-24 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia)
  • 1924 vabakutseline kirjanik Tartus
  • 1932–1934 Vanemuise direktor
  • Saksa okupatsiooni ajal oli Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud aastal 1944 põgenema Rootsi.
  • Tegutses Siuru rühmituses, hiljem lahkus sealt oma skandaalse följentoni pärast.

Isiklik elu
  • 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga.
  • Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili .
  • 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus elas Ormesta mõisas Örebro lähedal.
  • Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man
  • Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule.

Looming
  • Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis
  • Ilukirjanduslik proosa aastaist 1917–1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt.
    Teosed
  • "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910
  • " Saatana karussell " ( novellikogu ), 1917
  • "Muinasmaa" (romaan), 1918
  • " Klounid ja faunid" (följetonid), 1919
  • "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919
  • "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919
  • "Purpurne surm" (romaan), 1924
  • "Idioot" (novellikogu), 1924
  • "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926
  • "Aja grimassid" (följetonid), 1926
  • "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927
  • "Toomas Nipernaadi " (romaan novellides ), 1928
  • " Isade maa" (romaan), 1935
  • " Karge meri" (romaan), 1938
  • "Ekke Moor" (romaan), 1941
  • " Leegitsev süda" (romaan), 1945
    Kirjandusrühmitus Siuru
  • August Gailiti elu ja looming #1 August Gailiti elu ja looming #2 August Gailiti elu ja looming #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-07-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hiieliin Õppematerjali autor
    Ülevaade A.Gailiti eluloost ja loomingust: taust, haridustee, ametikäik, isiklik elu, teosed, paar pilti. Faktid on punktide kaupa.

    Sarnased õppematerjalid

    August Gailit
    5
    doc

    August Gailit

    Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil äratab tähelepanu, on sünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub see valjusti lugedes. Tema kohta öeldakse ka `'Viimne romantik''

    Ajalugu
    August Gailit
    3
    doc

    August Gailit

    Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

    Kirjandus
    August Gailit
    13
    odt

    August Gailit

    ......8 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................9 LISAD ......................................................................................................................................10 Sissejuhatus peaks ka siin olema. Peatükid peaks olema nummerdatud, v.a sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. 2 SISSEJUHATUS Valisin August Gailiti sellepärast et ta on minu kodumaalt pärit ja ta tundus väga huvitava elujoonega.Tõestan seda et Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. August Gailit oskas mitmeid keeli. See kõik teeb

    Eesti keel
    August Gailit
    8
    doc

    August Gailit

    Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud ­ mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid

    Kirjandus
    August Gailit
    1
    odt

    August Gailit

    Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

    Kirjandus
    Eesti Kirjanikud
    17
    doc

    Eesti Kirjanikud

    Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT..........................................................................................................................................8 LOOMING..........................

    Kirjandus
    August Gailit powerpoint esitlus
    26
    pptx

    August Gailit powerpoint esitlus.

    Töökohad AJAKIRJANIK Eestis 1916-1917 Tallinna Teataja 1918 Postimees Riias 1911-1914 Dzimtenes Vestnesis sõjaväeametnikuna VABADUSSÕJAS sõjakirjasaatjana DIREKTOR teatris Vanemuine 1932-1934 Perekond · Abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher- Nanderiga. · Aastal 1933 sündis neil tütar Aili. Unikaalne käsikiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiri Friedebert Tuglasele Salatsev... Kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja

    Kirjandus
    Referaat Gailitist
    3
    doc

    Referaat Gailitist

    Tallinna Läänemere Gümnaasium August Gailit Referaat Õpilane: Romanov Pavel Õpetaja: Krivenko Ljudmilla Tallinn 2010 1 Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas ta Laatre mõisas. Sarnaselt kodukandi pinnamoega oli ka Gailiti elu värvikas, selles oli nii väiksemaid, kui ka suuremaid käänakuid. Ta elas ja töötas mitu aastat Prantsusmaal, Lätis, Saksamaal ja Itaalias ning siirdus 1944. aastal pagulusse Rootsi, kuhu jäigi elu lõpuni. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905­1907 Tartu linnakoolis. Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana, Vabadussõjale on

    Eesti keel




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun