Henrik Visnapuu (0)

Henrik Visnapuu
Referaat
Koostaja
Juhendaja :
Tallinn 2012
Sisukord
1. Curriculum Vitae
2. Iseloomustus
3. Luulekogusid ja tsitaate
4. Isiklik arvamus
5. Kasutatud materjalid
Curriculum Vitae
Isiklikud andmed
Nimi: Henrik Visnapuu
Sünniaeg: 2. jaanuar 1890
Emakeel: eesti keel
Aadress: Long Islan New York ; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud)
Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga
Hariduskäik
Tartu Ülikool (jäi lõpetamata)
Saadjärve ministeeriumikool
Tartu linnakool
Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool
Ropka ministeeriumikool
Reola vallakool
Täiendus koolitused
Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja
Ahunapalu vallakooli õpetaja
Keelteoskus
Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel
Kõnes: ladina keel
Ametikäik
Siuru liige
"Teataja" toimetaja
"Varamu" toimetaja
Lisad
Tugevad küljed: Usuõpetus, kirjandus, on olemas ka õpetaja kogemus
Nõrgad küljed:ladina keel
Huvialad: luuletamine, kirjutamine
Iseloomustus
Henrik Visnapuu oli sündinud paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Juba noorest peast meeldis talle kirjutada luuletusi tehes 200-realise armuavalduse oma klassiõele Mari Lentsole. Ta oli üldiselt hea õpilane. Näiteks hinnati Henriku usuõpetus väga heaks, eesti keel, ajalugu, maateadus jne heaks. Vene keel ei olnud tal kõige paremini selge aga tema koolikaaslane Julius Kuperjanov aitas tal seda õppida. Henrik käis paljudes koolides ja kõikides andis endast parima . Paljudes lõpetas ta üldiselt hea tulemusega kuid oli ka neid koole kus ta ei läbinud vastavaid katseid ja ei suutnud lõpetada. Talle hakkas meeldima juba noorena Puškini ja Lermontovi luule. Kuna Vana-Kuuste kooli kõrval asus suur raamatukogu, siis sai ta lugeda palju. Ta ei olnud tagasihoidlik. Ta pigem just üritas kõigest osavõtta kus sai. Kõik vabaaeg kulus tal enesearendusele. Isegi kui ta koolis ladina keelt ei saanud õppida siis hiljem võttis ta kätte ja õppis ladina ning saksa keele ära. Ta oli pisut mässumeelne. Ka Vabadussõjas osales ta. Hiljem avastati tal tuberkuloos . Tal oli südametromboos ja sattus Port Jeffersoni haiglasse kus ta mittu nädalat vaevles. Ta suri 3. aprillil 1951
Luulekogud

• "Amores"
  
• " Jumalaga , Ene!"
  
• " Talihari "
  
• "Hõbedased kuljused"
  
• "Käoorvik"
  
• "Ränikivi"
  
• "Maarjamaa laulud"
  
• "Puuslikud"
  
• " Linnutee "
  

Luulekogusid ilmus Visnapuul veel palju aga neid ei hakka siia ma tooma. Esimesed luuletused avaldati 1908 aastal. Tema ja Under olid need kes lõid rühmituse "Siuru" ja nende hüüdlauseks sai carpe diem ehk naudi päeva. Siuru ametlik sünd on 17.mai 1917, mille on kirja pannud A. Adson . Visnapuu luule oli pigem sügava mõtteline. Tema luuletused olid nendest asjadest mida ta oli läbi elanud ja tundnud.
Tsitaadid
"Kui palju talente, kui palju häid vaimuigatsuste argonaotluse unistusi hääbub sulaste südameis kuskil adrapuu taga või neisse niiskeisse hämaraisse koolimajadessegi - Sina rebisid enda sealt välja" - Rasmus Kangro-Pool, meenutus 1939 aastast
"Parem toetusi saada eluajal, kui pärgadehunnik ja mälestussammas pärast kaudset näljasurma"
"Isa oli äkiline, aga andis oma viimase peost, et meid inimesteks teha, koolis lasta käia"
Isiklik arvamus
Minule jättis Henrik Visnapuu sümpaatse mulje. Ta oli alati sõbralik ja aktiivne aga nagu oli raamatus öeldud siis oli tema pigem see, kes jälgis teiste laste mängimist muiates, kui ise kaasa mängides. Vähemalt minu arust oli ta tark kuigi ta ei lõpetanud Tartu Ülikooli. Tark võib öelda sest ta õppis alati palju ja veel ise lisaks. Ta luges alati raamatud. Henrik oli ka aktiivne kuna ta oli "Siuru" rühmituse liige ja üks nenedest, kes sellele aluse pani.
Kasutatud materjalid
Henrik Visnapuu autobiograafia - autor Harald Peep
http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu