Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Linnageograafia eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vöönd, geograaf, gent, linnageograafia, gentrifikatsioon, keskuses, linnaruumi, geograafias, kohtade, planeerimine, rahvastik, keskusest, maakasutus, webernemisviis, liiklus, ärikeskus, majandustegevus, nõudlus, biheiviorism, linnaplaneerimise, humanistlik, uurima, linnaökoloogia, linnaosa, mudelis, maakasutuse, lõpptoote, marksism, vaeseLINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku
5) Võtmeisikud kasvumasina teoorias: linn kui kasvumasina võrgud: nt kohalikud poliitilised liidrid, investeerijad, pangad, meedia mõned ametnikud ja ka teised huvilised. 6) Postmodernism kui stiil: Tõde sõltub kontekstist ja lähenemisviisistja tõe juured pärit erinevatest maailmapiltidest. Arendada välja kontekstile vastavaid kriitilisi ühiskonna- ja ruumiteooriaid, ka mänglev stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele.
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks
3. Nõudluse kasv 4. Meedia poolt loodud imago 5. Edukas marketing nõudluse loomisel 6. Inimeste eelistuste muutused 7. Odavamaks muutunud turismis kasutatavad tehnoloogiad 8. Keskkonnateadlikkuse kasv 9. Geograafilise kättesaadavuse paranemine Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued Traditsioonilised tegevused: Matkamine. Ringisõitmine. Ajalooliste kohtade külastamine. Pikniku pidamine. Looduse tundmaõppimine. Fotografeerimine. Kalastamine. Vaatlused. Maaelu külastamine. Uued tegevused: Lumelauasõit. Mägirattasõit. ATV-dega sõitmine. Orienteerumine. Ellujäämiskursused. Surfamine. Liuglangevarjuhüpped. Vastupidavusspordialad. Olulisimad ja vähimolulisimad maaturismipiirkonnad Eestis Majutusettevõtete hulga järgi on olulisemad maaturismi piirkonnad: Saare
Inimeste eelistuste muutused Odavamaks muutunud turismis kasutatavad tehnoloogiad Keskkonnateadlikkuse kasv Geograafilise kättesaadavuse paranemine Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued TRADITSIOONILISED TEGEVUSED UUED TEGEVUSED • Matkamine • Lumelauasõit • Ringisõitmine • Mägirattasõit • Ajalooliste kohtade külastamine • ATV-dega sõitmine • Pikniku pidamine • Orienteerumine • Looduse tundmaõppimine • Ellujäämiskursused • Fotografeerimine • Surfamine • Kalastamine • Liuglangevarjuhüpped • Vaatlused • Vastupidavusspordialad • Maaelu külastamine
4. Primaarsektori ulatuslik moderniseerumine tööjõuvajaduse järsk vähenemine ja töötus maal ränne töökohtade järele. Probleemid: Teenindussfääri töökohtade vähenemine maal rahvastikuvähenemise tõttu. Eeslinnastumine Põhjused: 1. de-industrialiseerumine I etapp Tööstuse liikumine linnade tagamaale 2. muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv 3. Eeslinnade planeerimine. Probleemid: Maapiirkondades süvenevad probleemid teenuste kättesaadavuse osas. Valglinnastumise põhjused Eestis: • Inimeste eelistused, • vaba maa olemasolu, • elatustaseme tõus, • odava laenuraha olemasolu, • uute elurajoonide teke väljapoole linnade piire. Valglinnastumisega seotud probleemid: • jõukamate/uusasunike huvide eelistamine • Hinnatõus • Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine Taandlinnastumine Põhjused:
o Odavamaks muutunud turismis kasutatavad tehnoloogiad o Keskkonnateadlikkuse kasv o Geograafilise kättesaadavuse paranemine Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued o TRADITSIOONILISED o UUED TEGEVUSED TEGEVUSED o Matkamine o Lumelauasõit o Ringisõitmine o Mägirattasõit o Ajalooliste kohtade o ATV-dega sõitmine külastamine o Orienteerumine o Pikniku pidamine o Ellujäämiskursused o Looduse tundmaõppimine o Surfamine o Fotografeerimine o Liuglangevarjuhüpped o Kalastamine o Vastupidavusspordialad o Vaatlused o Maaelu külastamine
Linnaosad eristuvad elanike jõukuse järgi (juba keskajast saati), paljud keskaegsed linnad rajati Euroopas ümber kloostri/kiriku, USAs äripiirkonnad. Eeslinnastumine, tööstuslik pööre tõi kaasa suured muutused, suurte alade hoonestamine ja massiline odav elamuehitus. Magamisrajoonid ühes kohas, töökohad teises ääres, äri- ja büroohooned keskel. Praeguses ühiskonnas uued nihked, töökohad hajuvad, palju inimesi töötab kodust jne. 7. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Arenenud riikides kontrollitakse planeerimist seadustega, inimsõbralik ja demokraatlik (al. 1970 aastast). Linnaruumi kasutatakse ehitustegevuseks majanduslikult põhjendatult, otstarbekas transpordikorraldus, koolide jms kasulike asutuste paigutus, tehnilised ettevalmistused veevärgi, elektrivõrgu jne rajamiseks, hoolitsetakse keskkonna puhtuse eest, kalmistute rajamise eest. Valdkonnas töötavad paljude erialade asjatundjad, et kõigile vajadustele mõeldaks
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone.
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a.
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määr
Kompaktse linna puhul eeldatakse, et inimesed sõltuvad vähem autodest. Seeläbi väheneb ka heitgaaside saastatus linnas. Ehkki kompaktse linna vormi peetakse teistest linnatüüpidest jätkusuutlikumaks, tuleb tagada peale jätkusuutliku arengu ka hea elukeskkond nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele (Elkin et al., 1991 via Burton). Linna kompaktsemaks muutmisel on oluline roll juhtpositsioonidel olevatel inimestel, kes otsustavad, mis suunas toimub linna planeerimine ja areng, kuna kompaktse linna saavutamine on keeruline ja kauakestev protsess (Zagorskas et al., 2007). Linnades elab suur osa rahvastikust, ning seetõttu on seal ka kõige suuremad raha, kaupade kui ka inimeste vood. Linn saab toimida vastavalt oma funktsioonidele siiski vaid juhul, kui seal on olemas vajalikud asutused, mis rahuldavad elanike igapäeva vajadused. Samuti on oluline, et rahvastik oleks üle linna ruumi konkreetselt jaotatud.
Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku tihedus= rahvaarv/pindala- in/km². Rahvastiku tihedus Eestis 20 in/km2 Maailmas 42 in/km2 Tegurid, mis mõjutavad rahvastiku paiknemist:1)looduslikud nt. kliima, sademed, pinnamood 2)majanduslikud- riigi maj. areng, teedevõrk, sidevahendite areng 3)ajalooline- traditsioonid, kunstiväärtused 4.Sündimust mõjutavad tegurid. 1)viljakas eas naiste arv
1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega
teenindustöötajateks. Ettevõtted kolivad ummikutega kesklinnades eeslinnadesse, uued töökohad tekivad high-tech teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. Palju infoühiskonna inimesi töötab kodus, tehes kaugtööd, seega osa töökohti paigutub ümber elamurajoonidesse ja vähendab oluliselt transpordi intensiivsust. Noored ja veel mitte nii rikkad elavad kesklinnas, kuni saavutavad kõrgepalgalise karjääripositsiooni, siis kolivad äärelinna. LINNADE PLANEERIMINE JA KESKKOND: Linnade planeerimist on mõjutanud palju see, et linnakeskkonda peeti ohtlikuks. Seal elas palju rahvast, oli must levisid nakkushaigused, joogivesi oli reostunud, tuleoht oli suur. Kehtestati tuleohutusreegleid jne. Segregatsioon sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustavad linnamaastiku, millel on inimestele ka suur psühholoogiline mõju. Nt
Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: Kogunenud piisav hulk andmeid Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele Hakati kasutama arvuteid Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega.
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid · Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakenda
linnaplaneerimise põhimõtted; kompaktne, kombineeritud linnaruum; tootmise, elamise ja kultuuri kooseksisteerimine; mitmekesisema, jätkusuutlikuma, tasakaalustatuma linna loomine koos suurendatud majandusliku jõu ja sidususega; kui maailma üks peamisi rahvusvahelisi innovatsioonilinnakuid. Linnaruumist: o segakasutusega linnaruum; o linnaruumi tihendamine; o fookus teadmistepõhilistel tegevustel; o innovatsiooni toetavad keskused; o kaasaegne taristu; o paindlikkus (peamiselt plaanide elluviimisel). Tarbimisest linna kontekstis Tarbitakse mitte ainult tooteid, ka ideid, teenuseid, teadmisi (nt kohad, ostlemine, söömine, mood, vaba aeg, meelemahutus, vaatamisväärsused). Modernsus o industriaalne tootmine Postmodernsus
või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus-ja kultuurikeskkonda. Transpordi intensiivsus väheneb. Noored hakkavad üha enam äärelinna poole liikuma. Linnade planeerimine ja keskkond Linnades levivad kiiresti nakkushaigused, kuna asustustihedus on suur. Suremust suurendas joogivee reostatus, üldise hügieeni halb kord ja rotid. Alates 18. sajandist kehtestati paljudes linnades uued ehitusreeglid ja üldise sanitaarkorra reeglid. Keskkonnaprobleemid linnades reostunud vesi, mis põhjustab düsenteeriat, malaariat ja hepatiiti. Vee saastatus mõjub rohkem väikelastele, õhusaastu aga vanuritele.
Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb. Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks.
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimin
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hak
MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsiona
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega.
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb.
kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kistad tänavad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgi. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui kõrgusesse. Tööstusajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Infoajastu linnas väheneb tööstuskohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. 2.8 Linnade planeerimine ja keskkond Peaaegu kõikide aegade linnu on iseloomustanud territoriaalne segregatsioon sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Eriline ilmastikunähtus suurlinnades on sudu suitsust ja selle lisandeist koosnev mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral, kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus sisalduva vääveldioksiidi või heitgaasidega.
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
kultuuriinfo jaoks ning saated meediakanalites. Eelpool nimetatud koostöö väljakujundamiseks on vaja läbi viia mõningad uuendused ja rakendada teistsugune süsteem. Meetmed loomemajanduse arendamiseks ja loovuse paremaks kujundamiseks Tartu linnas on järgmised: 1. Uuringute läbiviimine ja loomemajandusalase teadlikkuse suurendamine 2. Loomemajandusalaste prioriteetide määramine ja arengu planeerimine 3. Infovahetus ja andmebaaside arendamine 4. Rahvusvaheline koostöö, teiste riikide kogemuse tundmaõppimine 5. Loomemajandusalase tegevuse koordineerimine Tartus, inkubaatorite ja keskuste rajamine 6. Kultuuriturism ja turundustegevused [Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakond] Loova linna peamiseks eesmärgiks on elukvaliteedi parandamine. Sõltuvalt selleks, et olla tegus loomemajandus sektoris on vaja individuaalseid andekaid inimesi, kes oma loovusega
valikud olid pigem sotsiaalse positsiooni põhised; tänapäevaühiskonnas valitseb võimaluste paljusus ning inimelusid mõjutavad globaalsed muutused. Inimeste valikud on pigem elustiilipõhised. - Globaliseeruvad biograafiad - Globaliseeruv maailm on endaga kaasa toonud ka biograafiate globaliseerumise, kus ei olda enam seotud kindla kohaga. Kaasaegses tehnoloogilise arengu kontekstis on inimelud muutunud multi-lokaalseteks ja rahvusülesteks, see tähendab kohtade paljusust ja ka valikute paljusust. See tähendab "reisivat" elu nii otseses, kui ka kaudses tähenduses (interneti vahendusel, meedia). - Biograafilise eneseteostusega on seotud ka biograafiline töö, mille käigus reflekseeritakse iseenda autobiograafiat, analüüsitakse põhjalikult oma eluloos toimunut, arvestades võimalikku tulevikku. Biograafilise töö käigus mõeldakse läbi keerulised olukorrad oma minevikus ning võimalikud väljavaated tulevikule (selle
Tallinnas, mille linnamaastik on tehtud inimesele visuaalselt keeruliseks kõrghoonete paljususe tõttu (Jauhiainen 2005). See ei tähenda veel seda, et orienteerumine linnas kõrghoonete abil oleks võimatu, pigem on see lihtsalt raskendatud. Ühed hooned varjavad teisi, samuti on nad teinekord väliselt sarnased. See kõik teeb linnapildi segasemaks ja selle lugemise raskemaks. Antud olukorras peaks linna planeerimine sellise olukorra tekkimist pidurdama ja kõrghoonete asukohad ning nende tiheduse kontrolli alla saama. Tartus viimastel aastatel rajatud maamärgid asuvad suhteliselt lähestikku moodustades südalinna kobara. See omakorda soosib probleemide kasvu. Hooned on mõeldud kasutamiseks inimestele, 25 ent tagada tuleb ka vaba liikuvus, mis tähendab infrastruktuuri tihendamist. Autosid tuleb juurde
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
See toimus erinevalt olenevalt linnast ja turust. Selle spetsialiseerumise eesmärk on kaitsta turgu ja tagada meistri seisusekohane äraelamine. Laiahaardelises turuletootmises oli peamine tekstiilitööstus. See moodustas kuni 50% keskaja kaubatootmisest. Peamiselt toodeti kalevit, vill toodi kaugelt: lambad Inglismaalt, Pürenee poolsaarelt, kangaks tegemine Flandrias, Põhja-Prantsusmaal. Selle töötlemiseks oli tarvis palju erinevaid meistreid, kes tegid erinevaid töid. Igas keskuses olid eri nüansid nende protseduuride tegemiseks. Seetõttu eksisteeris lai sortiment ja lai hinnaskaala. Kangaid tunti peamiselt linnade nimede järgi. Flandria linnade kangatootmise hiilgeaeg oli 13. saj, hiljem toimus allakäik, millele aitas kaasa aristokraatliku rõivamoe muutus. Nt laialdane siidi kandmine, mistõttu muutus kalev rohkem lihtrahva rõivaks. Madalmaade kõrval oli tähtsaks riidetootjaks Põhja-Itaalia, eriti Firenze
annaabi.ee 
