Martin Talimets 8.B Kahe linna kliima võrdlus Otsustasin valida kaks linna, London ja Kairo. London on Inglismaa pealinn, mis asub Inglismaa kagu nurgas. Londoni koordinaadid on 51°N 0°W. Kairo on Egiptuse pealinn, asub kirde osas. Kairo koordinaadid on 30°N 31°E. 2. Linnade kliimadiagrammid. Martin Talimets 8.B 3. Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli Võrdlusandmed Kairo London Aasta keskmine temperatuur 21° 10° Kõige soojem kuu, Juuli 28° Juuli 17° temperatuuriga Kõige külmem kuu
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Linnade tekkimine LääneRooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll IdaRooma keisririigis, kuid nende mõju LääneEuroopa barbarirahvastele oli tühine.
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad
11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Linnad kasvasid järkjärgult
AUDENTESE ÜLIKOOL Kohalike omavalitsuse üleriigilised liidud. Eesti Linnade Liit (1920) referaat Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................3 1. Otsus luua Eesti Linnade Liit ........................................................4 1.1 Esimesed tõrked................................................................5 1.2 Eesti Linnade Liidu asutamine..........................................5 2. Areng ja muutused..........................................................................6 2.1 Eesti Maaomavalitsuste Liit..............................................7 2.2 Eesti Linnade Liidu varjusurm......................................
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava a...
EESTI LINNAD LINNADE VAPID TALLINN-REVAL 1248 · Vanemal vapil 1277.a., pitseril, vapikilp kolme lõviga, kilbi kohal pikalokiline kroonitud pea. · Arvatakse, et tegemist on Taani kuninga vapiga, tõendamaks, et Tallinn kuulus Taani kuningale TALLINNA VAPP PÄRNU-PERNAU 1251 · Hõbedasest pilvest väljaulatuv punasekäiseline käsivars, hoides käes kuldset lõigatud otstega risti. Kõrval püstasendis kuldne võti, võtmekeel risti poole HAAPSALU-HAPSAL 1279 · Väljaulatuv kahe torniga punane linnus, mille tagant ulatub välja must kotkas. · Kotka tiival kuldne varrega ristikuleht TARTU-DORPAT · Vanim pitsat teada 1250. · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid TARTU, LINNAÕIGUS 1262 · Vapil Tartu toomkiriku kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid VÕTI ja M...
Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas niisked ja 139°4254E ...
Linnade rajamine(Tartu) Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja
docstxt/14258444196488.txt
ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloo...
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja
Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam maapiirkond ega veel ka päris linn. Linnasektorite kujunemine Aja jooksul on linnad läbi teinud kindlad arengustaadiumid, mille vältel on linnade ruumiline korraldus muutunud. Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel kasutusse võetud. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega.
LINNADE VALITSEMINE JA MAJANDUS Õpik "inimene, ühiskond, kultuur - keskaeg" lk 156-167 Miks kujunesid keskajal taas linnad? Inimesed hakkasid tootma rohkem kaupu kui ise jõudsid tarbida, seega tekkisid linnad, millest said käsitöö- ja kaubanduskeskused. Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad. Kuid rahvaarv kasvas, põlluharimisviisid ja tööriistad täiustusid ning uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldu...
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Elu elavnes ka endistes Rooma-aegsetes linnades,
ka väljaspool müüre müürid,kuidas neid väravate kaudu, linna keskel elamud ja ehitati ja mis turuplats kuhu viisid kõik turuplatsid. materjali kasutati. tähtsamad tänavad. Turuplatsil asus tähtsaim hoone raekoda. 3.valitsemine Linna elu juhtis Kuidas algselt tuldi Linnade valitsemise aluseks linnanõukogu ehk sellise linnade oli senjööri poolt antud raad. korralduse peale linnaõigus, mis põhines: Selle liikmeskond koosnes tavaliselt kui keskaja kohalikul tavaõigusel linnades oli. senjööri poolt antud jõukatest
Kanada linnad Mustvee Gümnaasium 10. klass Geograafia Marten Martinson Suurimad linnad Toronto Montreal Vancouver Toronto Kanada suurim linn Asutati 1793 Elanikke 2 503 300 10 majanduslikult mõjuvõimsam linn Ulatuslik rongi ja bussisüsteem Kõige suurem lennujaam Kanadas Toronto Ülikool on Kanada suurim ülikool CN tower CN Tower on teletorn Kanadas Torontos, maailma kõrguselt viies vabaltseisev ehitis (484 m). Eaton Centre Üks suurimatest Toronto kaubamajadest on Eaton Centre, mis asub linna keskel. Kesklinna ostukeskuses on esindatud üle 250 rahvusvaheliselt tuntud brändi poed. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth...
linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna söjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt. Kuna nad kõnelesid omavahel alamsaksa keeles, sai ka linnade ametlikus asjaajamises valitsevaks alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal
Keskaegne linn Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade
sest et linnas oli kõik kätte saadav ja linnas polnud seda kuskil kasvatada. 3)Linnas elades pidi maksma makse , mida maal ei olnud . Paljudel , aga ei olnud seda raha ning neid karistati selle eest. 4)Linnades oli rõhkem tülisid kui linnades . Tülid tekkisid selle tõttu , et keskajal oli selline ütlus . "linnaõhk teeb vabaks" : neid talupoegi , kes suutsid end varjata rohkem kui aasta ja ühepäeva siis ei tohtinud mõisnikud enam neid tagasi nõuda , see aga tekitas tülisid linnade ja vasallide vahel , mis viisid välja verevalamisteni. 5)Lihtrahvas ei saanud liituda gildidega , ega tsunftidega , sest liht rahval polnud oskusi , mida gildides ja tsunftides vaja oli , aga lihtrahvale ei antud isegi mitte võimalust proovida. 6)Suuremate linnade võim oli koondunud sakslaste kätte , ning eestlased pidid tegema seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes
Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogu...
Eesti linnade rahvastikupüramiidi võrdlus (kopeeri rahvastikupüramiidid kastidesse) Türi rahvastikupüramiid 2013 30 111 61 177 104 173 122 231 128 190 185 211 181 220 192 Mehed Naised 221 173 ...
TŠEHHI Praha Praha on Tšehhi pealinn ja ühtlasi suurim linn. Prahat peetakse üheks maailma kauneimaks linnaks. Linn on tulvil erinevatest ajastutest pärit vaatamisväärsustest. Igal aastal külastavad seda miljonid turistid. Praha loss (Pražský hrad) Lossil on võimsad trepid, koridorid ja sisehoovid ning muljetavaldav interjöör. Külastage Püha Viituse katedraali Karli sild Sellele keskajast pärit romantilisele sillale tasu jalutama minna eelkõige hommikul - siis on seal vaikne ja mõnus imetleda võimsaid skulptuure ja kaunist vaadet. Raekoja plats astronoomilise kellaga Ajaloolise hõnguga Raekoja platsi võib pidada Praha tõeliseks südameks, mida tasub kindlasti külastada. Karlsteini loss Praha külje all asuv üks Tšehhi sümbolitest - Karlsteini loss, Tšehhi üks tuntumaid arhitektuuripärle. See on kõige kaunim ning enim külastatavaim loss Tšehhis. Loss asub kõrge mäe otsas. Karlstejni loss on loodud ...
10. · · · 500 · - · - , , · · · · «» · «» · · · 100 · - · · · · «» · 1869. · · · - - · , · - · c · 43500 · 32,2 . · - · · · - · - 5,9 . · · , , , , · · - · 20 · · - · - 14,62 . · · - · - 13,2 . · 14200 · · · - · - 991,6 · · 6200 ·
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819)
Igale perele omaette harimiseks olid talupõllud liiga väikesed ning eri perede põllusillud olid tihedalt üksteise kõrval, nii et ühe pere põllulapid ei moddustanud eristuvat tervikut. 7. Mida eluks vajalikku hankisid talupojad metsast? Küttepuud 8. Mida kujutasid endast koormised? Maa kuulus isandale, sellepärast pidid talupojad selle kasutamise eest tööd tegema e. koormisi kandma (renti maksma ja teha teotööd) 9. Mis muutus mõisamajanduses seoses linnade ja kaubanduse arenguga alates 12. sajandist? Talupoegade tööjõud asendati palgasulastega. Põllumajandusaadused läksid müüki, mitte omale.Talupojad hakkasid loonusrendi asemel maksma raharenti. 10. Miks puhkesid keskajal sageli näljahädad? Piisas halvast ilmast: kõigepealt põllusaagi ikaldus, siis nälg, hinnatõus ja epideemia. 11. Miks olid keskaja talupojad suhtelisel tkonservatiivsed ja suhtusid muutustesse umbusuga?
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU
Kutsutakse ka''Smolino imeks''- kuna ordul olis väiksemad väed ja arvati et kaotatakse. 15saj lõpp 16 saj alguses oli selge et Vana-Liivima ei jää püsima, oli selge, et keegi selle ära vallutab. Venemaa, Poola, Rootsi olid ohtlikud. Venemaa jaoks kõige suurem motivatsioon olid sadamad. 15 saj Vana-Liivimaal algasid ka esindused siseasjade otsustamiseks nö maapäevad. Killustatud võimud proovisid teha koostööd, et võimu suurendada. Peapiiskopp, ordumeister, vasallid, linnade esindajad, riia peapiiskopp. Arutleti, aga kui otsused olid, siis neid ellu viia ei saanud, sest see ei olnud kohustuslik. Keskaegsed linnad Keskajal Eesti ajadel kujunenud 9 linna,:Tallinn,Tartu, Narva, Haapsalu ,Viljandi, Uus Pärnu ,Vana Pärnu, Rakvere,Paide Hansa liitu kuulusid Tln, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu nendest. Kõige tähtsam oli raad-nö linnavalitsus, kuhu kuulusid raehärrad. Bürgenmeistrid nö juhatuse liikmed. Raadi kuulus ka sündik, kes tundis seaduseid.Linnafoogt raes
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale
Linnade võrdlus Peking ja Brüssel Arva ära! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arva veel! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Peking Peking on Hiina pealinn. Peking on 1. järgu haldusüksuse (shi) Beijing Shi halduskeskus Pekingi alaliste elanike arv on 7 072 000 (2007). Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene post-industriaalne Hiina linn. Linna keskel asuvad Tian'anmeni väljak ja Keelatud linn. Linnast 10 km loodes asub Suvepalee. Pek...
Küsimused lk 161 1. Linnade kiire arengu ja arvukuse kasvu põhjustas Euroopas: kauplejate ja käsitööliste koondumine linnadesse, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku. Linnade suurenemisele aitas kaasa ka nende asukoht, paljud linnad paiknesid kas suurtel kaubateedel või olid ajalooliselt ja traditsiooniliselt suured N: Rooma, Marseille, Konstantinoopol 2. Korporatiivsed ühendused mõjutasid linna valitsemist tootmise ja kvaliteedi kontrollimisega, seades ka toodete hindu ning tavaliselt keelasid toota nendel kes ei kuulunud mõnda linna ühingusse. Ühingud raskendasid ka uutele linnaelanikele kodakondsuse andmist. 3
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala. ...
breathing thing we can also do is to use paper and Ho difficulties andcloth bags instead of plastic bags. w can we stomach We can also fight against water make our problems. We pollution. We should stop using the town a should do products of companies whose factories better something cause pollution, so we will force them to place to before its too use environmentally friendly production live in? late. methods. The government should close The these companies who have polluted rivers first thing for a long time. This way our rivers will The we can do is be cleaner. People would have clean water living to stop to drink and to swim in. conditions in throwing ...
HOLLAND Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass Asukoht Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne- Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed Pindala: 41 600 km² . Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro. Valitseja: kuninganna Beatrix. Pealinn Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal. Elanike arv: 743000. Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis. Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. Olümpia: 17. mai 12. august 1928. ...
· Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270)
4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks?
Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis Brita Lodi Jaanuar 2013 Linnade õiguskorraldus · Linnaõigus · Tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. · Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus · "linnaõhk teeb vabaks" linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas vabaks. · Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse. · Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt
1220. aastatel tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. 14.-16.sajadini ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal 14.sajandi 2-l poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15. Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 14.-16. Sajandi Tallinn ja Tartu kujutasid endast olulisi kaubanduslikke tuiksooni, keskaja mastaapides igati arvestatavaid suurlinnu. Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siianigi tuntavad. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine , peale selle
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. ...
andmed. Kõige suurem linnadest oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 – 8000 inimest. 14. sajandil võis Tallinnat nimetada ka üheks Baltimaade suurimaks linnaks. Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Hiljem said linna õigused veel Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, mis asus üldjuhul linna südameks oleva peaväljaku ühes servas. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus. Sarnaselt kirikutega oli sellel tihti kõrge torn, sümboliseerides suuremates linnades hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega. Raad lasi turuplatsil ette lugeda
VANA-LIIVIMAA LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG KESKAJAL Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng hakkas toimuma umbes 13 sajandi alguses, kus tähtsaimateks linnadeks said Tallinn ja Tartu,kuid leidus ka muid asulaid. Kuigi Eesti alal oli 13.saj mitmeid sõjalis-poliitilis ja kirikliku tähtsusega asulaid (Tallinn,Tartu,Otepää,Lihula,Haapsalu,Viljandi,Pärnu) on täpsemaid andmeid sellest ajast vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks
õnnestunud. Suudeti küll Euroopasse. vahepeal vallutdada, kuid lõppkokkuvõttes tuli see muhameedlastele tagasi anda. Ristisõdade tagajärjed *Jeruusalemma ja Põha Maa jäid Muhameedlastele *Idamaade kultuuri ja teaduse saavutuste levik Lääne-Euroopasse(paber, araabia nr) *Idamaadelt võeti üle sepp, klaaspeeglid, tapeet, saunas käimine *Kaubateede ümberpaiknemine ja Itaalia kauba linnade õitsengu algus *Kolme tsivilisatsiooni, see on Läänemaailma, Islamimaailma ja Büdsansi vahel süvenes vastastikune vaen. 20.Linnade teke ja linnakultuur 21.Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus Linnad tekkisid, sest käsitöö ja põllumajandus eraldusid, siis hakkasid inimesed vaikselt linnu moodustama, nad koondusid suuremate teede ristumiskohtadesse või sildade juurde. Koonduti kirikute või haridusasutuste umber,et kaitset saada, risttteedele, sest seal liikus
peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib päikesevalgusega. Tegemist on nähtust halvendava vinega, mis tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelisel reaktsioonil. Saadusteks on aerosoolid ja osoon, tekib suurlinnades. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade öhusaastet ja mürataset. Autode heitgaaside kahjulikkuse peamiseks pöhjuseks on see, et pölemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid löpuni oksüdeerimata aineid. Lancasteri ülikooli teadlaste uuring viitab, et puud, pöösad ja muud taimed suudavad pilvelöhkujate vahel öhusaastega vöidelda hoopis töhusamalt kui seni arvatud. Thomas Pugh ja tema kolleegid väidavad, et
1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Om...
Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev. Erinevalt vanadest linnadest, mille õigused pärinesid iidsetest aegadest, loodi uued linnad eesmärgipäraselt, kahepoolsete õiguste ja kohustuste alusel vandeühenduse abil (coniuratio).
Pindala on aga umbes 30 km2 rohkem kui Barcelonal. (W2, 2011) Linn asub samuti Vahemere ääres, Barcelonast lõunapool idas. Läänepoolset rannajoont vaadates, asub ta selle keskel, 2. Hispaania linnade kaart Valencia lahe ääres. Ka seal on rahvastiku tihedus umbes100inimest/km2. (SMA, 2012) Linnastumise tempo mõnedes teistes riikides võrdluseks Hispaaniaga. Andmed: (WS, 2011) 3. Riigi pealinna iseloomustus Riigi pealinn on Madrid, mis on ka Hispaania suurima elanike arvuga linn(5 762 miljonit). Administratiivse jaotuse järgi asub see Madridi autonoomses piirkonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
