Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kanada linnad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kanada  
linnad
Mustvee  Gümnaasium
10. klass
Geograafia
Marten   Martinson  
Suurimad linnad
Toronto
Montreal
Vancouver
Toronto
Kanada suurim linn
Asutati 1793
Elanikke 2 503 300
10 majanduslikult mõjuvõimsam linn
Ulatuslik rongi­ ja bussisüsteem
Kõige suurem lennujaam Kanadas 
Toronto Ülikool on Kanada suurim ülikool
CN tower
CN Tower on  teletorn  Kanadas Torontos, maailma kõrguselt viies 
vabaltseisev ehitis (484 m).
Eaton   Centre
Üks suurimatest Toronto kaubamajadest on Eaton Centre, mis asub 
linna keskel. Kesklinna ostukeskuses on  esindatud  üle 250 
rahvusvaheliselt tuntud brändi  poed
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Vasakule Paremale
Kanada linnad #1 Kanada linnad #2 Kanada linnad #3 Kanada linnad #4 Kanada linnad #5 Kanada linnad #6 Kanada linnad #7 Kanada linnad #8 Kanada linnad #9 Kanada linnad #10 Kanada linnad #11 Kanada linnad #12 Kanada linnad #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marten Martinson Õppematerjali autor
Powerpoint kanada linnade kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised

Geograafia
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

the present Day. The Viking Press: Cambridge. (EPMÜ m-arh. õppetooli raamatukogus). Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 7 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 2. EGIPTUSE LINNAD JA AIAD KESKKOND. Ühelt poolt väga viljakas ja roheline Niiluse org ja teisalt kuum ja kuiv liivakõrb olid teguriteks, mis põhjustasid aedade tekke elamutega tihedas ühenduses. Egiptuse keskkond on suhteliselt stabiilne ja tsükliline; valgus on ere, varjud teravad ja järsud - see kõik inspireeris ehitiste järske vorme. Üleujutused lõid egiptlaste seas väga korrapärase elurütmi, ka planeeringud on väga korrapärased. Kauges minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun