Linnade sümbolehitised (0)

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium
Vanaema ja vanaisa lugu
                                            
                                                                  Uurimistöö
                   
                                                                                                                                                       
                                                                                          
Koostaja : 
Juhendaja : 
Võru 2011
SISSEJUHATUS
Kui sul õde ei olegi, 
sul on suguõdesid
kui sul venda ei olegi,
 sul on suguvendi
kui sul ema ei olegi,
 sul on esiemasid 
kui sul isa ei olegi,
 sul on esiisasid
kui sul puud ei oleg,i
 ei metsa- ei viljapuud
sul on sugupuu ,
 suur ja võimas sugupuu
  ( Lehte Hainsalu)
Iga inimene on kusagilt pärit. Igal inimesel on perekond ja  suguvõsa . Sageli tuleb
ootamatult välja, et me ei tea oma kõige lähedasematest inimestest paljusid asju ning järele
uurida võib olla juba  hilja . 
Minu   uurimistöö   pealkiri   on   „Vanaema   ja   vanaisa   lugu“.   Valisin   sellise   teema
sellepärast, et ühel hetkel mõistsin ma, et ma ei teagi oma esivanemate kohta suurt midagi.
Töö põhieesmärgiks ongi  kirja panna vanaema ja vanaisa elukäigud.
Lisaks sellele püüan
mõista paremini Eesti ajalugu ning meie suguvõsa  seoseid  sellega.
Uurimistöö   jaguneb   3    peatükiks .   Esimeses   peatükis   annan   ülevaate   oma   vanaema
Helju  Rünga noorpõlvest sünnist kuni 1955.aastani. Vanaema elab ning jutt on kirja pandud
tema enda mälestuste põhjal. Teises peatükis on kirjas vanaisa elulugu. Kuna vanaisa enam ei
ole, on  siingi  põhiallikaks vanaema mälestused. Kolmandas peatükis käsitlen nende ühist elu
Ahjal ja Põlvas.  Võib öelda, et kogu suguvõsa aitas uurimistöö tegemisele kaasa, sest kõik,
keda küsitlesin, aitasid fakte täpsustada. Uurimistööd aitas koostada õpetaja antud  küsimustik .
Selle abil on võimalik saada ülevaade inimese igapäevaelust. 
Tööd   aitavad   ilmestada   lisad.   Nendeks   on   peamiselt   perekonnaarhiivist   pärinevad
fotod   ning    dokumendid .   Tööd   tehes   selgus,   et   mitmed   fotod   ning   paberid   on   kusagile
kadunud,   kasvõi   vanaisa   suguvõsa   kroonika,   vanaisa   diplomid   ning   vanaisa   ja   vanaema
pulmapilt. Mitmeid fakte oli võimalik kontrollida internetist, näiteks Tartu koolide kohta.
Uurimistöö tegemisel tuli ette mitmeid raskusi: Esiteks sattus mu vanatädi  Linda , kes
oleks arvatavasti mäletanud ja täpsustanud paljusid asju, haiglasse. Teiseks polnud Võrumaa
Keskraamatukogust   võimalik   leida   mõningaid   raamatuid,   mis   oleksid   uurimustöö
2
koostamisele kasuks tulnud. Kahju oli sellest, et vanaisa pere eluolu kirjeldus jäi napiks ning
siin ei olegi enam midagi parata.Imelik oli ka see, et elust Põlvas pole peaaegu üldse  fotosid .
Heameelt  valmistas seevastu see, et meie natuke viletsavõitu mäluga  vanaemale  tuli
ootamatult kõik hästi meelde ning talle tegi mineviku  meenutamine  palju rõõmu.  
Sain teada, et sellise töö tegemine on küllaltki aega- ja vaevanõudev töö.  Sellest hoolimata
pakkus   selle   töö   tegemine   mulle   suurt   huvi,   sest   alati   on   hea   saada   teade   midagi   oma
eelkäijate kohta. 
Tänan  kõiki, kes mulle selle töö kirjutamisel abiks olid, eriti oma vanaema ja ema. 
Ühes heas  sissejuhatuses  peavad olema
1. Mõni teemakohane sissejuhatav lause. Luuletus pole vajalik, aga annab emotsiooni. 
2. Töö põhieesmärk ja muud eesmärgid
3. Töö ülesehituse põhimõte ja lühike kirjeldus iga peatüki kohta
4. Kasutatud materjalid, lisade valiku põhimõte
5. Raskused
6. Rõõmud
7. Heaks tooniks on abiliste tänamine
Kokkuvõttes (vt. allpool)
tuleb kindlasti anda ülevaade, kas Sul õnnestus eesmärgid saavutada. Kokkuvõte on kogu töö
lühike ümberjutustus ning lõppu võiks kirjutada, millised uued teemad või küsimused tekkisid
ning kuhu võiks see töö edasi areneda.
Allpool on antud näidised
sisukorra
peatüki pealkirja
foto vormistamise
kokkuvõtte
kasutatud materjali 
lisa vormistamise kohta.
Töö peab olema köidetud harilikku kiirköitjasse. Ära pane lehti eraldi kiletaskutesse. 
Pane esialgsesse teksti tärn*, kuhu sobib Sinu arvates foto või dokument.
Sisukord algab 2. leheküljelt, sissejuhatus  3. leheküljelt.
Pealkirjad  peavad läbi töö olema ühesugused.
Iga pealkiri, v.a. peatükkide alajaotused, algab uuelt leheküljelt. 
Ära unusta üles märkimast, millal Sa kedagi  intervjueerisid.
. 
3
SISUKORD
Sissejuhatus..............................................................................................................................3
I peatükk  Minu vanaema noorpõlve lugu................................................................................5
II peatükk Minu vanaisa lugu.................................................................................................16
III peatükk Vanaema ja vanaisa lugu......................................................................................23
Kokkuvõte...............................................................................................................................30
Kasutatud materjalid...............................................................................................................32
Lisad........................................................................................................................................33
Sinul tulevad muidugi teised pealkirjad ning töö osana  võib ka eraldi kujuneda võrdlus.
Võib-olla tuleb kasutada ka peatükkide alajaotusi, nt.
I peatükk  Minu vanaisa lugu..................................................................................................5
1.1. Vanaisa lapsepõlv.................................................................................................5
1.2. Vanaisa kooliaastad..............................................................................................8
1.3. Vanaisa tööaastad...............................................................................................12
4
I PEATÜKK    Minu vanaema noorpõlve lugu
Minu vanaema  Helju sündis 29. oktoobril  1931   Puhja  vallas Mõisanurme külas Raitsi
talus . Mõisanurme küla asub Tartu-Viljandi  maantee  ääres, Tartust umbes 20 km kaugusel.
Vanaema   oli   raske   laps,   kaalus   sündides   4   kilogrammi.   Tema   ema    abistas    sünnitamisel
emaema  Mari Kaiv. Hoolimata suurest sünnikaalust kasvas temast  väike  sale  naine, kelle
pikkuseks  on 1,58 m. Vanaema oli peres kolmas tütar. Vanem õde Linda oli sündinud 1924.a.
Linda elab praegugi Raitsil ning on suguvõsa kooshoidja. Keskmine tütar  Silve  sündis 1925.a.
Silve suri 1999. a. Vanaema ema nimi oli  Julie -Marie (edaspidi mamma Juuli) ning isa nimi
oli  Albert   (edaspidi    papa ).  Raitsi  on  tänaseni  suguvõsa  kokkutulemise   paik.  Seal  käiakse
jõulude   ajal,   aastavahetusel   ning   lapsed   on   veetnud   enamuse   suvevaheaegadest   Raitsil.
Suguvõsa liikmed on maetud Puhja surnuaeda.
 
Foto 1. Nn. nelja põlve foto. Mamma ja papa on teises reas, vasakult äärmised. 
Foto tehtud 1931. a. Foto pärineb perekonna arhiivist.
5
KOKKUVÕTE
Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna vana ema ja vanaisa elulood , ühine elu
ning leida seosed meie suguvõsa ning Eesti ajaloo vahel. 
Vanaema   ja   vanaisa   sündisid   mõlemad   1931.   a.   Vanaema   oli    maalaps ,   vanaisa
linnalaps. Mõlemad kaotasid varakult oma isa. Vanaema isa suri haiguse tõttu, vanaisa isa
küüditati 1941. a. Mõlema  koolitee  algas EV perioodil, koolitee lõppes Nõukogude perioodil.
Vanaema oli elav nagu tulesäde, vanaisa oli rahulikuma iseloomuga. Vanaisal on kõrgharidus
ning ta töötas õpitud erialal,  vanaemal  oli keskeriharidus ning ta ei töötanud õpitud erialal.
Mõlemad on pärit vaimsete  huvidega  perest ning andsid neid huvisid edasi ka oma perele.
Nad tutvusid varakult ning elasid koos 36 aastat. Peres oli kaks last. Pere elujärg oli alguses
küllaltki vilets, kuid  paranes  pikkamööda. Mõlemad olid tunnustatud töökaaslased, sõbrad ja
väga   head   lapsevanemad.   Vanaisa   pälvis   ka   kõrge   tööalase    tunnustuse ,   talle   anti   ENSV
teenelise  metsakasvataja aunimetus. Vanaema pidas mitmeid ameteid, kõige kauem töötas ta
Põlva raamatukogus ning oli aktiivne teatrikülastuste organiseerija. Pere on elanud Ahjal ja
Põlvas. Väga oluliseks kohaks on olnud alati vanaema sünnikodu Puhja, kuhu vanaisa ehitas
oma pere jaoks uue maja. 
Uurimistöö tegemine aitas mul aru saada Eesti ajaloo keerdkäikudest, millest mõnedki
on   meie   suguvõsa   valusalt   puudutanud   nagu   näiteks   1941.a.   küüditamine   ning   II
maailmasõda .   Samas saab väita, et vanaema ja vanaisa elu Eesti NSV perioodil oli üpris hea,
sest mõlemad olid töökad ja elasid üksmeeles.
Kuigi   vanaisa   on   surnud,   meenutavad    pereliikmed    teda   kogu   aeg   hea   sõnaga.   Puhja   on
tänaseni suguvõsa kogunemiskoht. 
Eriti   meeldis   mulle   see,   et   pere   pööras   lisaks   materiaalsetele    väärtustele    suurt
tähelepanu ka kultuurilistele meelelahutustele. Seda   põhimõtet püüavad nende  järglased  ka
tänapäeval järgida ning eks see ole ka minu ülesanne tulevikus.  
Selle   töö  tegemine   oli  minu  jaoks    raske,   aga  huvitav, sest  ma   ei   teadnud   varem
paljusid asju. Mälestusi olin küll  kuulnud , kuid  ma ei saanud aru, kellest käib jutt. Sain oma
suguvõsast selgema pildi, kuid  arvan , et palju jäi veel ebaselgeks. Seda tööd tuleks kindlasti
jätkata.   Samuti   sain  ma   ülevaate   Eesti   ajaloost   20.  sajandil   ning   minu   suguvõsa   seostest
sellega. Oluline oli ka uurimistöö tegemise kogemuse saamine. 
6
KASUTATUD MATERJALID
1. Helju Rünk. Autori  intervjuu . Üleskirjutus. Põlva, 3. jaanuar 2007.
2. Helju Rünk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Põlva, 17. veebruar 2007
3. Katre  Rünk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Võru, 6. jaanuar 2007
4. Lilles, J. Peda, A. Sulgis, A. Sepp , E. Eesti talundid. Tartu: Raudvara, 1939
5. Tartu 10. Keskkool
6. Kappo, J. 1980. Oskuslikult ja taktitundega. Rahva Hääl.
7. Mahnatsova, L. 1980. Rohelise kulla peremees.  Koit , 3.
8. http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1950
9. http://raatuse.rtk.tartu.ee/
7
LISA 1
Vanaisa EPA lõpetamise  lõpudiplom 1955.a.
8
9

Document Outline

• Vanaema ja vanaisa lugu