Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linnade kliimad (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida huvitavat sain teada mis mulle meeldis ?

Lõik failist

Martin Talimets
8.B
Kahe linna kliima võrdlus

Otsustasin
valida kaks linna, London ja Kairo . London on Inglismaa pealinn, mis
asub Inglismaa kagu nurgas . Londoni koordinaadid on 51°N 0°W. Kairo on Egiptuse pealinn, asub kirde osas. Kairo koordinaadid on 30°N
31°E.
2. Linnade kliimadiagrammid.

3.
Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli

Võrdlusandmed
Kairo
London
Aasta keskmine temperatuur
21
10
Kõige soojem kuu, temperatuuriga
Juuli 28
Juuli 17
Kõige külmem kuu. temperatuuriga
Jaanuar 12
Jaanuar 4
Temperatuuri kõikumine
16
13
Aasta sademete hulk
28 mm
611 mm
Sademete režiim
Suvel on põud, talvel sajab vähe
Sügisel on palju sademeid
Kliimavööde
Troopiline kliimavööde
Parasvööde
Loodusvöönd
Poolkõrbed ja kõrbed
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad
Kairos
on kliima soojem ja kuivem, sademed peaaegu puuduvad. Suvel on ränk
põua periood, kus ei saja tilkagi vett. Talvel tuleb vett vaid
peotäie jagu. Londonis on tavaline parasvöötme mereline kliima.
Keskmised temperatuurid ja sajab peaaegu iga päev.
4.
Millised kliimategurid mõjutavad linnade kliimat

Kliimategur
Kairo
London
Kaugus ekvaatorist
30 kraadi põhjapool
51 kraadi põhjapool
Kõrgus merepinnast
33m
7m
Kaugus meredest
Umbes 200 km
Umbes 100 km
Valitsevad tuuled
Passaadid
Läänetuuled
Hoovused
Puuduvad
Puuduvad
5.
Mida huvitavat sain teada, mis mulle meeldis ?

Sain
teada kuidas teha kliimadiagrammi, milline kliima on Londonis ja

Linnade kliimad #1 Linnade kliimad #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor matumartin14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kahe linna kliima võrdlus

5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5

Geograafia
thumbnail
2
doc

Kahe pealinna kliimavõrdlus

5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5

Kaardiõpetus
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osa­mullavesi, tahke osa ­ 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m?

Geograafia
thumbnail
12
doc

Kliimavöötmed - referaat

Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aast

Geograafia
thumbnail
13
docx

Sademete režiim Eestis

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ­ Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused
thumbnail
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid....................................................

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
thumbnail
11
doc

ATMOSFÄÄR

mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ­30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2 sfäär 0-11km (Eesti) veepiisad, pilved, sademed, tolm, udu, suits, sudu 0-18 km (ekv.) ­ linnade kohal saasteained kuni 3 km kõrguseni; Maapind ja mäed, veekogud ja liustikud; helikopterid ja lennukid; Vaheldub ja vahetub soe ja külm õhk (looduvööndid ja kliima) Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid Leia vastused: a)Millised atmosfäärinähtused kujunevad troposfääris?

Maateadus
thumbnail
19
doc

Egiptuse referaat

Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja) kasvatatakse suuremate linnade lähistel, datleid kasvatatakse oaasides. Viljeldakse ka aeduba, hernest ja läätse. Karjamaade puuduse ja söödabaasi nõrkuse tõttu on loomakasvatus vähe arenenud. 10 Metsatööstus ja ­majandus Metsatööstus ning-majandus puudub, sest kliima ei ole sobiv. Samuti on põhjuseks ka see, et enamus Egiptuse alast on kõrb ning see ala suureneb veel. Seega on nad kohustatud

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun