10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
matumartin14
Õppematerjali autor
5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5
5. Aasta sademete hulk mm 611 mm 635°C 6. Sademete reziim Suvel ja sügisel Suvel ja sügisel sajab rohkem sajab rohkem 7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m?
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aast
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri SADEMETE REZIIM EESTIS Referaat Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed
Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid....................................................
mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all 30°C, ülal 0°C tropo- 0-8 km(poolus) Õhk, O2 sfäär 0-11km (Eesti) veepiisad, pilved, sademed, tolm, udu, suits, sudu 0-18 km (ekv.) linnade kohal saasteained kuni 3 km kõrguseni; Maapind ja mäed, veekogud ja liustikud; helikopterid ja lennukid; Vaheldub ja vahetub soe ja külm õhk (looduvööndid ja kliima) Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid Leia vastused: a)Millised atmosfäärinähtused kujunevad troposfääris?
Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja) kasvatatakse suuremate linnade lähistel, datleid kasvatatakse oaasides. Viljeldakse ka aeduba, hernest ja läätse. Karjamaade puuduse ja söödabaasi nõrkuse tõttu on loomakasvatus vähe arenenud. 10 Metsatööstus ja majandus Metsatööstus ning-majandus puudub, sest kliima ei ole sobiv. Samuti on põhjuseks ka see, et enamus Egiptuse alast on kõrb ning see ala suureneb veel. Seega on nad kohustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid