esinduse alus: seadus volitatud isik liisingueseme vastuvõtmisel ja üleandmisel: ______________________________________________________________________________ GREEN IT OÜ (edaspidi liisinguandja) registrikood: 11306239 asukoht: Akadeemia tee 19, Tallinn 12618 telefon: +3726 838 021 e-post: [email protected] esindaja: Margo Luberg esinduse alus: seadus ______________________________________________________________________________ 1. Liisinguese Liisinguesemeks on kontorimööbel liisingulepingu lisaks olevates Vara üleandmise-vastuvõtu aktides esitatud koguses, komplektsuses ja hinnaga. 2. Krediidilimiit 2.1 Liisingulepingu krediidilimiit on 300 000 krooni. Krediidilimiidi kasutussevõtmise lõpptähtaeg on 31.08.2008. 2.2 Krediidilimiit on rahasumma, mille ulatuses liisinguandja omandab liisinguvõtja määratud liisingueseme. 3. Liisinguperiood Liisingueseme liisinguperioodi kestvus: 36 kuud ja Üleandmise periood.
printsiibist lähtuvalt peab müüja tegema ostjaga lisaks võlaõiguslikule tehingule ka asjaõigusliku tehingu. Asjaõigusliku tehingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele. Antud tehingu suhtes kehtib vormivabadus. Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2. Kas liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted kohaldatavad? Palun põhjendage oma seisukohta! Jah, liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted on kohaldatavad. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 402 kohaselt võib öelda, et eluasemelaen on ka tarbijakrediidileping. Sama sätte käib ka nt auto liisingu kohta
omandamisele. Samas kui isik soovib endale soetada asja ja tal puuduvad selleks vahendid, siis on isikul võimalik osta asi näiteks müügilepingu alusel, milles on omakorda kokkulepitud omandireservatsioonis. Kui isik tahab aga eset kasutada, siis on tal võimalik sõlmida kas üüril- või rendileping. Samas üüri – või rendilepingu regulatsiooni puhul tuleb arvestada eseme tagastamisega peale lepingu lõpetamist, seega ei ole võimalik eset nõuetekohasel kasutamisel ära tarvitada. Liisingulepingu peamiseks iseloomujooneks ongi anda ese isiku kasutusse võimaldades isikul eseme korrapärase kasutamise kaudu ese ära tarvitada. Liisingulepingu regulatsiooni aluseks on võetud UNIDROIT 1988. a. konventsioon finantsliisingu kohta, samuti vastavad sätted Vene uues tsiviilseadustikus, Tšehhi kaubandusseadustikus ning Quebec'i tsiviilkoodeksis. Liisingulepingu olemus Liisinguleping on oma olemuselt kasutusleping, mille alusel annab üks isik teisele isikule kasutada eseme ja teine isik
kuulub C-le. (VÕS § 132 lg 1 alusel, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.) 37) P soovis liisida oma aktsiaseltsi jaoks trükipressi. Ta pöördus liisinguettevõtja E poole. E soovitas osaühingut V, mis tootis trükipresse. P valis V juures endale ühe masina välja ja sõlmis E-ga liisingulepingu. E ostis V-lt nimetatud masina ja tasus V-le ostuhinna korraldusega masin P-le välja anda. Kas E saab masina väljaandmisel selle omanikuks? Jah, ostu-müügilepingu alusel, mile E ja V omavahel sõlmisid, sai E asja uueks omanikuks. Kuna P ja E sõlmisid omavahel liisingulepingu, siis on P vaid asja valdaja, kuid omanik on ikkagi E. VÕS § 362 lg 1 Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme
Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma
Müügi-tagasirenditehingute puhul tuleb avalikustada kõigi individuaalselt oluliste müügi-tagasirendilepingute kirjeldus. 8 Kokkuvõte Kapitalirent on võrdsustatud kauba müügiga ja kauba müümisel tekib käive varaseimal momendil järgnevaist: kauba kättesaamisel, osalise või täieliku makse laekumisel. Seega, liisingulepingu sõlmimisel esitatakse kliendile arve, kus on esimene lepingu osamakse ja lepingutasu . Pärast saadud arve tasumist saab klient postiga /e- kirjaga maksegraafiku ja arve, kus on näidatud kogu vara hind koos käibemaksuga. Saadud arve järgsed summad kuuluvad tasumisele vastavalt liisingulepingus kokku lepitud maksegraafikule. Arvel näidatud käibemaksu võib klient deklareerida kogu summas arvel näidatud kuul sisendkäibemaksuna.
a kui: o liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja või o füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja kohustused (VÕS § 363): · kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; · säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena (nt auto v uue korteri taval. kulumine); · lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale lepingu sõlmimise aegses seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme
peatükk. Sarnaselt üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- Võlaõigusseaduse 21. peatükk reguleerib tasuta kasutamise lepinguga seonduvat
20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab liisinguperioodi lõpus valikuvõimaluse - kas osta sõiduk liisingust välja (liisinguvõtjal on alati eelisostuõigus) või tagastada see lepingus näidatud tagasiostjale. 26)Arvestusliikide omavaheline seos
välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.
Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising. Liisingulepingu kohaselt on liisingulepingul kolm osapoolt: liisinguandja, liisinguvõtja, liisingueseme müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel. Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine.
Sõltuvalt sellest, kas soovite sõiduki liisinguga välja osta või seda ainult kasutada, saate valida kapitali- või kasutusrendi vahel. Kapitalirendi korral tasutakse liisinguperioodi jooksul kogu sõiduki hind koos intressidega ja saate lepingu lõppedes selle omanikuks. Kasutusrent sobib kliendile siis, kui ta soovib sõidukit kasutada, aga ei tea veel, kas on huvitatud selle omanikuks saamisest või mitte. Kasutusrendi korral ei pea maksma kogu sõiduki hinda, vaid me lepime liisingulepingu sõlmimisel kokku, missugune on liisinguperioodi lõpuks sõiduki jääkväärtus see osa sõiduki hinnast, mida te rendimaksetega ei tasu. Liisinguperioodi lõppedes on võimalus sõiduk jääkväärtusega välja osta, aga kui seda teha ei soovita, peab sõiduki pangale tagastama. 2.8 SEADME LIISING Kapitalirendi korral saab liisingutähtaja lõppedes liisitava vara omanikuks. Kasutusrent lõppedes on
Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 52. Lepingud (liisingulepingu mõiste). Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 53. Lepingud (laen ja krediit, nende eristamine). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja
mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui: 1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.
Joonis: Liisingu lihtsustatud skeem Liisingfirma Annab kauba ostjale rendile Mb kauba Ostja Mja Kauba ostusoovi lbirkimised Tingimuseks on: 1) liisitud vara ostumaksumuse täielik kompenseerimine liisimise ajal või 2) rentnik ostab pärast liisingulepingu lõppemist liisitava vara välja jääkväärtuse järgi. Liisingutehingu objektiks ei saa olla toore ja materjalid, mis tootmise käigus füüsiliselt ära tarvitatakse, samuti ei saa liisida väärtpabereid. Rentniku peamised kohustused liisimisel on: 26 1. rendimaksu tasumine liisingufirmale 2. renditava vara kindlustamine ja kindlustuspreemia maksmine kindlustusfirmale 3. liisinguvara säilimise tagamine 4
sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu. Energiamärgis tuleb nimetatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale. (6) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 1 nimetatud sisekliima tagamisega hoonete puhul ei ole energiamärgis nõutav ning neile ei kohaldata § 32 nõudeid. § 32. Energiamärgis hoone püstitamisel ja tasu eest võõrandamisel või üürile andmisel või liisingulepingu sõlmimisel (1) Projekteerimisettevõtja annab energiamärgise sisekliima tagamisega hoone kui terviku kohta selle püstitamisel või laiendamisel, kui laiendatava osa piirdekonstruktsioonide, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tehnosüsteemide maksumus on suurem kui üks neljandik laiendatava hoonega samaväärse hoone ehitusmaksumusest, või olulisel rekonstrueerimisel.
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress
(KMS § 31 lg 6) Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna. (KMS § 31 lg 7) Liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või teenustelt tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu ei käsitata liisinguandja sisendkäibemaksuna. Sätet ei kohaldata, kui: (KMS § 31 lg 71) - liisingulepingu objektiks oleva vara remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguandjal ning liisingutehing on maksustatud nii kauba kui ka finantsteenuse osas või (KMS § 31 lg 71 p 1) 1 - liisinguandja osutab remondi- ja hooldusteenust. (KMS § 31 lg 7 p 2) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud
5 Kindlustus Müüja Joonis 10.2. Liisingfinantseerimise skeem Selgitused. 1. Rentnik valib välja kauba ja ettevõtte, kust ta soovib kaupa osta. 2. Rentnik esitab liisingufirmale liisingutaotluse koos müügipakkumise ja muude vajalike dokumentidega. Liisingufirma kontrollib dokumente ja positiivse otsuse korral sõlmib liisingulepingu. 3. Rentnik tasub liisingufirmale esimese sissemakse ja lepingutasu. 4. Liisingufirma ja müüja sõlmivad ostu-müügilepingu. Liisingufirma kannab müüjale üle kogu kauba maksumuse. 5. Müüja annab liisitava vara üle rentnikule. Seejuures sõlmitakse vara üleandmise-vastuvõtu akt ja tehakse vajaminevad juriidilised toimingud (nt autoregistris). 6. Rentnik kindlustab liisitava vara. 7. Rentnik maksab liisinguperioodil liisingufirmale regulaarseid liisingumakseid. 8
sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest.” SEMINAR III RKTKo 3-2-1-76-07 tüüptingimuste kontrolli eeldused, üllatuslikud autovõtmed Asjaolud: Citygraaf OÜ (hageja) hagi Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise 278 800 krooni ja viivise saamiseks. Hansa Liising Eesti ja hageja sõlmisid sõiduauto liisingulepingu, samal päeval sõlmisid hageja ja kostja sõiduauto kindlustamiseks kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osadeks olid kindlustuse üldtingimused ja sõidukindlustuse üldtingimused. Auto varastati ja võtmed taskust ka. Hagejale teatas kostjale kindlustusjuhtumist. Kostja teatas hagejale, et ei hüvita kahju ja viitas üldtingimusele „sõiduki varguse või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum loetakse
Liisinguandja ei vastuta liisingueseme lepingutingimusele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul: 1)Liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja, 2)füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekis kahju tulenevalt mõistlikkust uskumisest liisingunandja proffesionaalsusesse, eelküige kui liisinguandja on petialiseerunud teatud esemete liisimisele Liisinguvõtja on kohustud: 1)liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, milles lähtutsi liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel, 2)säilitama liisingueset sellisena, nagu see teemale üle anti, v.a. Muutused, mis tekivad liisingueseme sihtottarbelise kasutmise tulemusena, 3)lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle ka üle liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Laenuleping.
5) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 6) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 7) tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg, samuti krediidilepinguga seotud müügilepingust taganemise õigus; 8) tarbijalt nõutavad tagatised ja omandireservatsioon (VÕS § 233). Kui krediidiandja võõrandab asju või osutab teenuseid üksnes osamaksete eest, ei ole netohinna ja krediidi kulukuse määra märkimine vajalik (405 lg 2) Liisingulepingu puhul loetakse netohinnaks hind, millega liisinguandja liisingueseme ostab. Krediidi kulukuse määr Krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul (406 lg 1) 31 Krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust
1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. RENDILEPING Rendilepingu mõiste. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). LIISINGULEPING Liisingulepingu mõiste. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress
liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatd eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel, säilitama liisingueset sellisena, nagu see 48 temale üle anti, v.a. muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena, lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. (2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega (www.riigiteataja.ee VÕS) 159. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja võtja kohustused? · VÕS § 361. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. · VÕS § 362. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
// Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, võib ta lepingust taganeda. // Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid.
kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, võib ta lepingust taganeda. // Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping,
et A peab tõendama nii mittevaralise kahju tekitamist kui kahju suurust, kuid ei ole seda teinud. Kohtuistungil küsis kohtunik B-lt, kas tema arvates ei ole nõue lõppenud või aegunud. Seepeale tugines B kohtuistungil ka nõude aegumisele. Kohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et A nõue on aegunud. Kas kohus toimis õigesti? Millised on A võimalused oma õigusi kaitsta? Kas selline suunamine on lubatav? 4. Liisinguandja A sõlmis B-ga liisingulepingu metsaveotraktori liisimiseks. Traktori ostuhind oli lepingu sõlmimisel 1 345 000 krooni. B ei suutnud liisingumakseid graafikujärgselt tasuda ning A ütles lepingu pärast hoiatamist erakorraliselt üles. B tagastas traktori. Tagastamisel allkirjastasid pooled akti, mille järgi oli traktori väärtus tagastamise hetkel 1 175 000 krooni. Kuna B oli tasunud enne lepingu lõpetamist A-le liisingumakseid intressita 225 000 krooni
selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte, rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. 158. Mis on üür ja kõrvalkulud? Üür on ruumide kasutamise õiguse eest maksmine, kõrvalkulud on hooldusteenuste-, kütte-, side-, elektri- teiste kommunaalteenuste jms. kulud). Kõrvalkulude summa määramise aluseks on nimetatud kõrvalkulude arved. 159. liisingulepingu mõiste. Liisinguandja- ja võtja kohustused Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisingu võtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Liisinguvõtja on
elamispinna hankimiseks. Tuleb rõhutada, et liisingusaaja ei saa liisitava objekti omanikuks. Omanikuks on liisingufirma, mis ostab liisitava objekti selle tootjalt või omanikult välja ning annab liisinguvõtjale õiguse hallata ja kasutada seda objekti lepingus fikseeritud ajavahemiku jooksul kindlate ajavahemike tagant laekuvate maksete eest. Liisingu puhul peavad laenumaksed katma kõik liisinguandja kulud ning andma veel täiendavat tulu. Võlgnevus liisingulepingu järgi kustutatakse järgmist liiki maksetega: - avanss (payment in advance), st makstakse lepingu algul kohe teatav summa liisitava objekti väärtusest, - perioodilised liisingu maksed (periodic leasing payments) (kas perioodi lõpul või algul), - väljaostu summa (redemption sum). Avanss ja väljaostu summa ei ole liisingu kohustuslikud elemendid. Tavaliselt kaetakse
professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. Liisinguvõtja kohustused: Liisinguvõtja on kohustatud: kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale anti, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 213. Nimetage teenuste osutamise lepinguid? Käsundusleping Töövõtuleping
Üldjuhul ei vastuta liisnguandja liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud kui: o liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja; o füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud eseme liisimisele. Liisinguvõtja on kohustatud: o liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; o säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, va muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; o lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Koos liisingueseme üleandmisega liisinguvõtjale läheb talle üle ka liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko. 4. Litsentsileping
samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane pidi sellest aru saama. Viidatud sätte teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. 3-2-1-156-13 p 10-11 tüüptingimused ja nende tühisuse hindamine Hageja palus kostjal hüvitada liisinguvõtja võlgnevuse ja tagastatud sõiduki müügist saadud summa vahe. Kostja hinnangul erineb liisingulepingu lisas kokkulepitu seaduses sätestatust lepingu järgi tuleb liisinguandja nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada sõiduki müügihinda, mitte aga sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel, nagu on sätestatud seaduses. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt tühistades maakohtu otsuse. Kostja pöördus Riigikohtusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii
5.1. Liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. 5.2. Liisinguvõtja kohustub kindlustama vara liisinguandja andja poolt aktsepteeritud kindlustus seltsis vara algväärtuse ulatuses, mis on ____________________ krooni. 5.3. Kõik kindlustusega seotud kulud kannab liisinguvõtja. Vara peab olema kindlustatud vähemalt selle liisinguvõtjale üleandmise momendist. 6. Lepingu ülesütlemise tagajärjed 6.1. Liisingulepingu ülesütlemise korralpeab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, juhindudes LS paragrahvist 367. 6.2. Peale liisingueseme ülesütlemist jääb liisinguese liisinguandja omandisse ning osa jääkväärtusest kuulub liisinguandjale, mille arvestamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 367 lg.3 sättest. 84 7. Teated 7.1
// Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, võib ta lepingust taganeda. // Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti 218. Nimetage teenuste osutamise lepinguid.
annaabi.ee 
