Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks järgmise kuu 15. päev
27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esindab EL kodanike huve
4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 19 010,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.Aktsiisid 5.1 Alkoholiaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 2)Mille pealt maksu makstakse - Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2330,0
Näitkes : Käivet ei teki ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil või kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena. Kauba eksport: Kauba eksport on see, kui kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja võõrandab ja toimetab ühenduse kauba väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta. Kauba ekspordiga on tegemist näiteks ,kui Eesti maksukohustuslane ostab kauba mõnest teisest liikmesriigist ja ekspordib selle ühendusevälisesse riiki selliselt, et kaup Eestisse ei tulegi. Tegemist ei ole Eesti käibega ja eksporti ei deklareerita Eesti käibedeklaratsioonis. Kauba import: *Ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamine, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine.
Kütuseakstiis AnnaBugajova Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli Tahkekütuseid kütusesarnast toodet ja biokütust. Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus kütuste tarbimisse lubamisel teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel Aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk sõltub: tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud
oma heaks kasutamine. Diplomaatiline puutumatus on vajalik, et kindlustada diplomaadi ohutus ja kindlustunne asumaal. Enamus ajast on see õigustatud kuna isegi kui diplomaat sooritab kuriteo, siis saadetakse ta asumaalt välja ja tema üle mõistetakse kohut oma riigis. ÜRO- loodi 26.06.1945 San Franciscos. Eesti liitus 1991. Riikidevaheliste probleemide lahendamine ja rahu tagamine. Tegeleb algfaasis maailma probleemidega. Igast liikmesriigist üks esindaja. Euroopa Nõukogu- 5.05.1949 Londonis, Eesti liitus 1993. Euroopa riikide vahel parem üksteisemõistmine ja õiguste tagamine. Kindlustab Eesti ja teiste Euroopa riikide vahelise mõistmise. Valitsus ministrid igast riigist. Euroopa Liit- asutati 1951. Eesti liitus 2004. Majandus ja poliitiline ühendus. Euroopa poliitika ja majanduse soodustamine. Eesti jaoks majandust arendav ja poliitiliselt kasulik
ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) 4. esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. KES KUULUB? Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. KELLE HUVE ESINDAB? Euroopa Liidu kui terviku huve KUS ASUB? Brüssel,Belgia EUROOPA PARLAMENT ÜLESANDED: · arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte; · jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet; · arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(COREPER II) Üles:1.nõukogu töö ettevalmistamine 2
keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. 10. Nimetage mõni aktsiisiga sarnane maks ja põhjendage oma valikut, miks ta on sarnane? Käibemaks-kuna ka aktsiis on kaudne maks. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad,kes kaupu toodavad või impordivad. 11. Millal tekib aktsiisimaksu kohustus? Aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. 12. Mida tähendab aktsiisikauba tarbimisse lubamine? Ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta. 13. Mida tähendab aktsiisivabastus? on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras. 14. Mis on aktsiisikauba tootmine ja kus see toimub? Alkoholi, tubakatoodete, kütuse, elektri tootmine
Tegevdirektor Christine Lagarde EL Euroopa Liit 27 liikmesriiki, 17 eurotsoonis. Algus: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 1951.a.; Rooma lepingute sõlmimine 1957.a. Beneluxi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa vahel; 1992.a. Maastrichti leping. Eesti astus EL-i 2004.a. Valitsemisinstitutsioonid: 1.Euroopa Liidu Nõukogu (Ministrite Nõukogu) institutsiooni kuulub üks valitsuse esindaja/minister vastavalt arutuse all oleva küsimuse temaatikale igast liikmesriigist. ÜL: EL õigusaktide vastuvõtmine; mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2.Euroopa Komisjon institutsiooni kuulub üks esindaja/volinik igast liikmesriigist, kelle nimetab liikmesriigi valitsus ja kinnitab Euroopa Parlament. ÜL: koostab seaduseelnõude ettepanekud; viib ellu EL poliitika, täidab eelarvet. Komisjoni juhib president, 2004.a Jose Manuel Barroso; Siim Kallas Euroopa Komisjoni transpordivolinik 3
1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant) 736 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist Liikmed on jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jerzy Buzek on Euroopa Parlamendi president
Tollimaks- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 28 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega. kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud Aktsiisid- Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. Alkoholiaktsiis- Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv
takistused, mida selle kohaldamine võib tekitada, ei ole suuremad kui vaja tagamaks kinematograafiliste teoste kinos kasutamise prioriteetsust võrreldes teiste levitamisviisidega. Liidetud kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95. Vaidlus tekkis Konsumentombudsmannen (KO) ja De Agostini (Svenska) Förlag AB (C- 34/95),ning Konsumentombudsmannen (KO) ja TV-Shop i Sverige AB (C-35/95 et C- 36/95) vahel. Tegemist on järgmiste teemadega: Piirideta televisiooni direktiiv Liikmesriigist edastatav telereklaam Eksitava reklaami keeld Lastele suunatud reklaami keeld. Kas asutamislepingu artiklit 30 või artiklit 59 või 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ tuleb tõlgendada nii, et nad a) keelavad liikmesriigil võtta meetmeid telereklaami vastu, mida reklaamija edastab teisest liikmesriigist (kohtuasjad C-34/95, C-35/95 ja C-36/95); b) keelavad kohaldada ringhäälinguseaduse § 11 lõikes 1 esitatud eeskirja, mis keelab
Rongis reisijateveo alusel osutatav restorani- või toitlustusteenus ühenduse territooriumil on maksustatav 20%-lise määraga. Väljaspool ühenduse territooriumi on teenus maksustatav 0%- lise määraga. Kui ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal osutatakse restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile, ei ole käibe toimumise koht Eesti, sõltumata teenuse saajast. KMS § 15 lg 4 p 1 alusel maksustatakse 0%-lise määraga teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti. 4 KAUBAVEO PAKKUJA Logitrans Consult OÜ Reg. kood: 11019600 Telefon: + 372 6 210 300 + 372 6 210 302
Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht. Viimased parlamendivalimised toimusid 2004. aasta juunis. Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse üle-euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. Eestist on praegu Euroopa Parlamendi esindajateks sotsiaaldemokraadid Katrin Saks, Marianne Mikko ja Andres Tarand, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir. Hans-Gert Pöttering valiti Euroopa Parlamendi presidendiks 2007. aastal ning jääb sellele ametikohale kuni 2009
liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded 1. Euroopa Parlament • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, • EP esindab EL kodanike huve. Parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant. • EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist. • EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg, Strasbourg. • EP peamised ülesanded: • 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte. • 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. • 3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Parlamendi töökorraldus
institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud.
et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). . EL kaart EL nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud.
aasta riigieealarvesse: 1 299 962 931 eurot 5. Milleks sellest tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Aktsiisid: Alkoholiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija. 2. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3. Määrad kroonides Määrad eurodes EL Alkohol Ühik 2010 1.01.2011 alammäärad
VASTUS: kui impordikeelu põhjuseks on kõlblusest tulenevad nõuded ning kui keeldu kohaldatakse neil põhjustel, ei saa selle keelu puhul eeldusel, et asjaomase liikmesriigi territooriumil puudub vastavate kaupade õiguspärane turustamisvõimalus, olla tegemist artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendi ega kaubanduse varjatud piiramisega. SEITSMES KÜSIMUS: kas eelmistele küsimustele antavatest vastustest sõltumata on liikmesriigil seaduslik õigus keelata teisest liikmesriigist pärit kaupade import, osutades 1923. aasta Genfi rahvusvahelisele pornograafiliste väljaannete liikumise ja nendega kauplemise vastu võitlemise konventsioonile ja üldisele postikonventsioonile (mida uuendati 1974. aastal Lausanne'is ja mis jõustus uuendatud kujul 1. jaanuaril 1976), võttes seejuures arvesse asutamislepingu artikli 234 sätteid? VASTUS: kui liikmesriik kasutab kõlblusega seotud põhjustel asutamislepingu artikliga 36
vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Kes seda juhib? Presidendiks on José Manuel Barrosso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Eesti esindamine Siim Kallas asepresident, transport.
jms. - Pärandvara, välja arvatud alkohol, tubakas, sõidukid jms. Isiklik vara elukoha vahetusel kolmandast riigist ELi ja/või teise elukoha sisustamiseks. - Majatarbed ehk isiklikud asjad, mis imporditakse seoses õppima asumisega. - Pardavara ehk EList eksporditud ja sinna kolme aasta jooksul tagasitoodud kaup - Tollimaksuvabastusega kaasneb pea alati käibemaksuvabastus. Tollieeskirjad EL-i liikmesriikides liikuvale reisijale Koguselised piirangud teisest liikmesriigist Eestisse saabumisel Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud teisest liikmesriigist Eestisse tulles ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel oma pagasis kaasa tuua maksuvabalt tubakatooteid, alkoholi ja mootorikütust isiklikuks kasutamiseks üldjuhul järgnevalt toodud kogustes. Tubakatooteid: · 800 sigaretti; · 400 sigarillot; · 200 sigarit; · 1 kg suitsetamistubakat ja · 1 kg närimistubakat. Alkoholi:
ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud.
Aktsiisid Eesti on aktsiisid kehtestatud kütisele, tubakatoodetele, alkoholile ning alkoholi- ning karastusjookide pakenditele. Alkoholi aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud,teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Alkoholiks leotakse üle 1,2 % sisaldusega jooki ehk 1,2 mahuprotsendilise etanooli sisaldusega jooki v.a õlu, mis algab juba 0,5 % -st. Tubaka aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaksringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid, sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted.
Valitsustevaheline konverents valis esimese võimaluse ja otsustas, et igale liikmesriigile antud häälte arvu muudetakse alates 1. jaanuarist 2005. Lepingule lisatud deklaratsioonis sätestati ka liidu ühine seisukoht ühinemisläbirääkimiste käigus taotlejariikidele antavate häälte arvu kindlaksmääramiseks. 2. Komisjon 2.1. Koosseis Alates 2005. aastast on komisjonis igast liikmesriigist üks volinik. Pärast 27. liikmesriigi ühinemislepingu allkirjastamist otsustab nõukogu ühehäälselt: volinike arvu; rotatsioonisüsteemi korralduse, mille puhul liikmesriike koheldakse nende kodanike liikmeks olemise järjestuse ja ametis oldava aja suhtes võrdsel alusel ning iga komisjon peab kajastama liikmesriikide demograafilist ja geograafilist mitmekesisust. 2.2. Nimetamised Komisjoni presidendi nimetab edaspidi Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjonil on 4 põhiülesannet. · Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. · ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. · ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). · Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogul on 6 põhiülesannet. · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Par...
poliitika probleemide lahendamiseks, siis komisjon hindab nende edusamme, esitab poliitikat käsitlevaid ettepanekuid ning töötab välja algatusi jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ELi tasandil. Eturoopa Liidu komisjon, parlament ja nõukogu. Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade
registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Muu isik Mittemaksukohustuslane, kes impordib kauba, soetab teisest liikmesriigist aktsiisikauba (välja arvatud füüsilise isikuna isiklikuks otstarbeks) või uue transpordivahendi, lõpetab kauba maksuladustamise ilma võõrandamiseta, toob ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost välja ilma võõrandamiseta või on mingil põhjusel näidanud arvel käibemaksu, mida näidata ei oleks tohtinud. Vaadake lähemalt. SOTSIAALMAKS 2016. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 390 eurot, s.t sotsiaalmaksu
intresside määramisel. Seni on Eesti läbi krooni fikseeritud vahetuskursi võtnud euroala intressimäärad nii-öelda automaatselt üle. Euroala liikmelisus tähendab ka Eesti kui väikeriigi usaldusväärsuse tõusu välisinvestorite silmis. Kaob krooni devalveerimisoht, ettevõtjatel pole vaja enam investeerida kursiriski maandamisse ning inimestel on lihtsam reisida. Kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist kuuluvad euroala liikmete hulka kuusteist. Senine areng on näidanud, et euroalaväliste riikide mõju Euroopa Liidu majanduspoliitikale on siiski väiksem kui euroala riikidel. Asutamislepingust tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks liitunud ka vahetuskursisüsteemiga ERM2, milles osalemise ajal tuleb neil riikidel täita euroala liikmeks saamise eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid.
Maakonnal esindusorgan puudub. Riigil on täidesaatvaks organiks EV valitsus ja maakonnal maavalitsus. Kohalik tasand: sinna kuulub Linn ja Vald , esindusorganiks on volikogu, mille valib rahvas 4 aastaks. Täidesaatev organ on linna või vallavalitsus, mida juhib nt linnapea. Kohaliku omavalitsuse ülesanded : Kultuur, kohalik majandus, sotsiaalhoolekanne , kohalike elanike heaolu , infrastruktuur. Euroopa Liidu valitsuskorraldus: Euroopa komisjon on pm . nagu valitsus. Seal on igast liikmesriigist üks esindaja. Ministrite nõukogu ja parlament jagavad seadusandliku organi kohuseid. Nõukogus on üks esindaja igast riigist; parlamendis aga vastavalt riigi rahvaarvule ( Eesil 6) . Euroopa kohus tegeleb seadustega ning jälgib et neid järgitaks. 1 kohtunik igast liikmesriigist. Riigid , kes ei kuulu EL'i : Norra, Sveits , Türgi, Kosovo, Montenegro, Albaania, Valgevene , Ukraina.
tegevus veelgi nähtavamaks ja selgemaks. Komisjoni presidendi „valib” Euroopa Ülemkogu ettepanekul Euroopa Parlament. Lissaboni lepingus kinnitatakse ja ajakohastatakse paljusid varasemates ELi lepingutes sisalduvaid majandusalaseid sätteid. Samas lisatakse ka terve hulk uusi tähtsaid valdkondi. 3) Tänu kodanikualgatusele on kodanikel võimalus kutsuda komisjoni üles esitama uue õigusakti ettepanek tingimusel, et algatust toetab vähemalt miljon kodanikku mitmest ELi liikmesriigist. Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon Euroopa Liidu kodanikku, kes elavad 2 vähemalt 7 liikmesriigis Euroopa Liidu 28 liikmesriigi hulgast. Kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv. 4) Liikmesriikide ja Euroopa Liidu suhted muutuvad selgemaks tänu nende pädevusvaldkondade selgele jaotamisele. Lissaboni lepinguga
(aktsiisid). Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom.Nende kaudu saab riik mõjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Alkoholiaktsiis. Alkoholiks loetakse etanoolisisaldusega üle 1,2% vol jooki ja õlut, mille etanoolisisaldus on 0,5% vol. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toodud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein jt. Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestis vabaks ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas. Elektri- ja kütuseaktsiis Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend.
nende rahvaarvule. Parlamendis koondusvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. !) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2) mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogude koostööd. 3) Audasude jms. väljastamisel on nõutav Ministrite Nõukogu kui ka Europarlamendi toetust. Euroopa kohtusse kuulub pärast laienemist 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks. Kohtunikud nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6-aastaseks tähtajaks, kuid nad annavad vande tõotades lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest.
Arutab järgmisi juhtusid: kui alama astme kohus on jõudnud järeldusele, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kui õiguskantsler on vaidlustanud mingi õigusakti põhiseadusele vastavuse ning akti vastuvõtja pole seda muutnud. President on jätnud välja kuulutamata teist korda Riigikogus vastuvõetud seaduse. EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS EIK- inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist. Koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik. KORRAKAITSE JA RIIKLIK JULGEOLEK Riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks: Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) Riigikaitse laiemas tähenduses ( sisemine julgeolek(politseiasutused, luureteenistused), välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste org., kodanikukaitse(päästeteenistus, tuletõrje), piirivalve (ka toll) ) EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne.
koolitusele,uuendustegevusele ja teadusuuringule. Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institunsioon. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu,Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu on liidu peamine otsustetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See,milline minister osaleb,oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast:poliitika,tööstus,trantsport jne. Euroopa Parlament Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed,mis valmistavad ette plenaaristungeid,ning mitu fraktsiooni,mis kogunevad harilikult Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736,lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Euroopa Komisjon
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa Kontrollikoja olemusest, rollist ja ajaloolisest tähtsusest Euroopa Liidu institutsioonina. Euroopa Kontrollikoda asutati Brüsseli lepinguga 22. juulil 1975 ning alustas tööd 1977. aasta oktoobris Luxembourgis ja sai täieõiguslikuks ELi institutsiooniks 1993. Aastal (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu). Kontrollikojas on 28 liiget, 1 liige igast liikmesriigist, kelle Euroopa Liidu Nõukogu valib ametisse peale Euroopa Parlamendiga konsulteerimist 6 aastaks. Euroopa Kontrollikoda on loomisest alates olnud Euroopa Liidu (varasemalt Euroopa Ühendus) välisaudiitor. Kontrollikoja peamine eesmärk on parandada liidu rahaliste vahendite haldamist ning aidata oma kindlustandvate teenuste ja nõuannete abil kaasa nii ELi eelarve tulusid kui kulusid puudutava aruandekohustuste täitmist. Kontrollikoda on võtnud endale kohustuseks olla
Igal riigil on hääli vastavalt rahvaarvule. Näiteks Eestil on 4, aga Prantsusmaal 29. Ministrite nõukogul on eesistuja riik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. Eesti kord on 2018. aastal. Euroopa Ülemkogu EL riigipeade/valitsusjuhtide koostööorgan. Kohtuvad vähemalt kaks korda aastas. Alati osaleb ka Euroopa Komisjoni president Jose M. Barroso. Euroopa Komisjon EL juhtiv institutsioon. Esindab täitevvõimu (valitsus). Koosneb 27 volinikust. Igast liikmesriigist üks viieks aastaks (tulevikus arvu vähendatakse). Iga volinik tegeleb kindla valdkonna probleemidega. Komisjoni president on Jose M. Barroso. Tal on 5 asepresidenti. Eestit esindab Siim Kallas, kes on transpordi volinik ja asepresident. Volinikud valitakse komisjoni presidendi poolt koostöös kohalike valitsustega, kinnitama peab Euroopa parlament. Riik oma volinikku tagandada ei saa. Komisjonil on allüksusteks 26 peadirektoraati (ministeerium). Ülesanded:
Tubakaaktsiis Tubakatoode on ... kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode: suitsetamiseks; närimiseks; imemiseks; ninna tõmbamiseks. Tubakatoodete rühmitamine ja nende liigid Rühmitatakse: suitsetavateks: sigar; sigaret; sigarillo; suitsetamistubakas; suitsuvabadeks: närimistubakas; tubakatoode, mille tarvitamisel ei teki suitsu. Reisija võib EL liikmesriigist Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 800 sigaretti; 400 sigarillot, mis ei kaalu rohkem kui kolm grammi tükk; 200 sigarit; üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat. Väljapoolt EÜ territooriumi võib reisija Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 40 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Füüsilisele isikule võib saata aktsiisivabalt: 50 sigaretti; 25 sigarillot; 10 sigarit;
Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud.
- Peab läbirääkimisi õigusaktide üle ja võtab need vastu (väga oluline otsustaja) otsustajaks vaja majorityt - Koordineerib liikmesriikide poliitikaid (majandus, haridus, kultuur, tööhõive jne) - Arendab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat - Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid (annab komisjonile volitused pidada EL nimel läbirääkimisi) - Võtab vastu eelarve (koos parlamendiga) - Liikmeteks valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale st esindab riike; permanent representaties (COREPER) - Eesistuja!!! - Asutati 1958 ECSC raames Council of Europe – Euroopa Nõukogu - Rahvusvaheline organisatsioon; 47 riiki Euroopast ja Aasiast - Tegevusvaldkonnad: inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur - Ei ole EL institutsioon - Asutas inimõiguste kohtu pärast EHCR 1950. aastal
Tagastada saab maksumärke: 1) mida ei ole tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatud 2) mis on rikutud maksumärgistamisel ja millest on säilinud vähemalt 80% 3) mis on hävitatud Maksu- ja Tolliameti esindajate juuresolekul 4) millelt või millega märgistatud a.kaubalt on tekkinud a.maksu kohustus ning mis tagastatakse a.kauba müügikeelu tõttu peale uue maksumärgi kujunduse kehtestamist. A. maksukohustus tekib: 1) a.kauba tarbimisse lubamisel 2) teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eeestisse toimetamisel 3) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ilma ajutise aktsiisivabastuseta 4) a.kauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel Aktsiisiga maksustamise periood: 1) kalendrikuu 2) lühem kui kvartal Aktsiisiladu peab vastama järgmistele tingimustele: 1) territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega 2) ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudel mitteärilistel eesmärkidel kasut. Ruumidest
Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikide vahel on vaba, kaotatud on tollimaksud ning muud kaubandust piiravad meetmed. EL siseturul kaupade viimisel ühest liikmesriigist teise tolliformaalsusi ei teostata. Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks.
pöörduda E Kohtu poole · seisab EL õigusnormide rakendamise eest · esindab EL i rahvusvahelistes organisatsioonides (Maailma Kaubandusorganisats) · haldab EL eelarvet. Euroopa Parlament · liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee (valimised alles 1979 ast) 2007 ast 785 saadikut · valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikide kodanike poolt igal kodanikul õigus hääletada ja üles seada oma kandidatuuri olenemata liikmesriigist. · Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule (Sks 99, Soome 13, Eesti 6) · Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa (konservatiivid, sotsialistid, liberaalid, rohelised jne) Parlament jagab seadusandlikku funktsiooni MN ga: · teatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek (uute liikmete vastuvõtt, muudatused valimistes, kodakondsusega ja keskpangaga seonduv) · Parlament ei saa osaleda välis-, julgeolekupoliitika
ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank IMF – Rahvusvaheline Valuutafond UNESCO – ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon UNICEF – ÜRO Lastefond WHO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon jt 2) NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ka: allianss)
Liikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, BENELUX, Itaalia. Tänu ESTÜle loodi 4 peamist institutsiooni: Kõrged võimud (high autority) tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki. Ministrite nõukogu tagas et kõrgematel võimudel poleks liiga palju suveräänsust (ei saaks kõige eest ise otsustada). Esindaja igast liikmesriigist Ühisassamblee tagas demokraatliku sisendi kõikidesse ESTÜ otsustusprotsessidesse. Polnud efektiivne, liikmed määrati riikide parlamentide poolt. Ülesanne tsensuurida kõrgete võimude tööd, kuid jäi nõuandvaks. Kohus eesmärk lahendada institutsioonide ja riikide vahelisi konflikte. Kaitseühendus vastukaaluks NSVL pealetungi kasvule. Oli vaja, et kõik Lääneriigid oma jõud tugevdaksid. Kardeti Saksamaa taasrelvastumist
maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liikmesriikides kasutatav ühisraha. Euro on ühisrahaks 18 riigis 28st ELi liikmesriigist ning seda kasutavad iga päev umbes 334 miljonit inimest. 2. EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGID Kanna kontuurkaardile Euroopa riikide nimed ja tähista need, mis on hetkel Euroopa Liidus koos liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta,
(seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetamine) 4 Sisendkäibemaks 1) Teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 2) Impordilt kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks. Impordi korral tekib käibemaksu riigile tasumise kohustus importijal endal. Tasutud käibemaksu saab käibedeklaratsioonis näidata sisendkäibemaksuna
Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). 4.2 Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud.
2004 1.mai liitusid 10 uut riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros liikmeid 25 2007 liitusid 2 Bulgaaria ja Rumeenia liikmeid nüüd 27 EL-i tegevuse eesmärk rahu ja majanduslik kasu. EL-i juhtorganid: Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipead või peaministrid Ülesanne poliitiline juhtimine ja liidu arengu suunamine. Euroopa Komisjon (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 esindaja (volinik) NB!Eestist on volinik Siim Kallas Ülesanne ettepanekud seaduste vastu võtmiseks, kontroll seaduste täitmise üle, paneb kokku EL-i eelarve. Ministrite Nõukogu (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 minister vastavalt arutatavale küsimusele nt.välisministrid, kui arutatakse välispoliitilisi küsimusi seega koosseis ei ole püsiv. Võtab vastu seadusi. Iga liikmesriik on 6 kuud eesistuja e. juhib tööd.
Oviir (Keskerakond). Vaata ül. Õpikust. Koostanud: Madis Somelar 3 Euroopa Liidu Nõukogu Otsustusorgan, sinna kuuluvad liikmesriikide vastavad ministrid (sõltuvalt päevakorrast). Peasekretär on ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana. Tööpaik on Brüssel, välja arvatud aprill, juuni ja okt, mil töötab Luksemburgis. Euroopa Kohus 27 kohtunikku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi.. Euroopa Kohtu liikmed valitakse 6 aastaks (valim liikmesriigi valitsus), Eestist Uno Lõhmus. Euroopa Kontrollkoda Rahaliste tehingute kontroll. Igast liikmesmaast valitakse üks liige 6 aastaks. Kontrollib, kas Euroopa Liidu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. Ombudsmaniks on Nikiforos Diamandouros, kel on õigus endal uurida, samuti on tema poole õigus pöörduda kaebustega. Euroopa Liidu doktriinid, põhimõtted:
annaabi.ee 
