keskkondade liigirikkus Abiootilised tegurid: nt temperatuur, sademete hulk, valgus, tuul Biootilised tegurid: nt toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levilat laiendada. Osa isendeid kohaneb muutuvate tingimustega paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga. Üldjuhul suurem osa populatsiooni isenditest uutes elutingimustes hukkub. Liikidevahelised suhted Konkurents- liike või organisme vastastikku negatiivselt mõjutav suhe, mis tuleneb sellest, et ressursse (nt toit, elupaik) kõigile ei jagu Sümbioos- vastastikku kasulik kooseluvorm Parasitism- liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganism) arvel Mutualism- kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu (sümbioosile sarnane) Kommensalism- kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub
Kõikide maal leiduvate ökosüsteemide summa. Biosfääri koostis, struktuur ja energeetiline seisund on möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 5. Bioomid. ??? 6. Ökosüsteemi mõiste, ökosüsteemi kontrollivad sisemised ja välised faktorid. Ökosüsteem- ökosüsteemiks nimetatakse elukoosluse ja eluta looduse koostoimet teatud piiritletul maaalal. Ökosüsteemi kontrollivad sisemised faktorid on seal esinevad liigid, liikidevahelised seosed, ressursside kättesaadavus, sukssessioon, orgaanilise aine jagunemine. Need mõjutavad nii ökosüsteemi toimimist ning on ka ise ökosüsteemi all. Ökosüsteemi kontrollivad välised faktorid on kliima, aluskivim ja piirkonna topograafia. Need mõjutavad üldist ökosüsteemi toimimist, kuid neid ökosüsteem ei mõjuta. 7. Mis on ökosüsteemi teenused, kuidas need jagunevad? Ökosüsteemi teenused on hüved, mida inimkond saab looduselt (ökosüsteemilt) otseselt või kaudselt
Herbivooria Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Osa herbivoore toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad paljusid taimeliike. Mõned herbivoorid toituvad ainult kindlatest taimeosadest - lehtedest, puidust, viljadest või seemnetest. Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Lehetäi Maipõrnikas Metskits Põder Kokkuvõte Nii liigisisesed kui ka liikidevahelised suhted tuginevad konkurerimisele samade keskkonnatingimuste pärast. Liikidevahelised toitumissuhted võivad olla küllaltki eriilmselised. Sümbioos on vastastikku kasulik kooseluvorm. Sellest mõnevõrra erinev on kommensalism, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism toob kasu parasiidile ning kahju peremehele. Kisklusega kaasneb saaklooma hukkumine, herbivoorid toituvad aga taimedest. Kasutatud allikad Bioloogia gümnaasiumile 4.kursus http://www2.hariduskeskus
Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel
konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid ·
..) Teksti sidumine tervikuks 1) Samaviitelisus näitab, et tekstis on juttu samadest objektidest: Korduvus (Jaan.... Jaan....) Asendus (Jaan.... Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua) 2) Ühisviitelisus näitab, üks objekt sisaldub teises või on sellega võrreldav: Modifitseeritud kordused (armas, armsus) Võrdlus Antonüümid (eile - täna, vana - uus) Hüponüümia (liikidevahelised seosed)(vedelik - vesi - allikas) Osa ja tervik Grammatiline sidusus "Vali teema, mis sind kõnetab. Ole siiras, ole sina ise. Ja tea, et sa saad hakkama. Kirjand ei ole maailma lõpp, tegelikult on see tore võimalus avaldada oma mõtteid." (Lena Jago)
lineaarne tõus viimasel 50 aastal on peaaegu kaks korda nii suur kui kogu 100 aasta jooksul. Kliimamuutusega seotud- Juuli 1995 Midwesterni USA kuumalaine. Temperatuur tõusis 41 kraadini. Põhjapoolkeral on temperatuur tõusnud rohkem kui lõunapoolkeral. Kuidas reageerib loodus kliimamuutusele? • Paljud taimed õitsevad varem • Liblikad ja rändlinnud saabuvad varem, sest kevad on juba alanud • Külmakahjustused taimedel • Haiguspuhangud • Liikidevahelised suhted võivad häiruda, mis võib viia osade liikide arvukuse olulise vähenemiseni või isegi hääbumiseni. • Süsiniku tarbimine võib muutuda • Tervishoid. Mõnede taimede kasvuaja algus ja lõpp määravad ära heinanohu hooaja alguse ja lõppemise. Mõjutab u veerandit Euroopa inimestest.
peremeesorganismidel). Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Looduses sünnib hübriide harva. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Liigitekke peamisteks teguriteks on: mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus
sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi./ looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit
kulgemine, nende protsesside ühtsus. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal; Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. MAKROEVOLUTSIOON Progress Divergents Konvergents (täiustumine) (mitmekesistumine) (sarnastumine)
Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui eraldunud populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali kohastumuste loomiseks. Liigi püsivuse tagab: populatsiooni sisene ristumine, liikidevahelised ristandid on viljatud Ristumisbarjäärid: geograafiline isolatsioon-maastikulised tõkked, inimtekkelised, avamaastik, teed, tammid Bioloogiline isol-ajaline barjäär(õitsemisaeg) Biokeemiline tõke-erinev hormonaaltasakaal. Makroevolutsioon On liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Tegurid mis mõjutasid makroevolutsiooni:
mitte. Toiduahelas altpoolt üles liikudes on ka näha, et mida kõrgemal on isend, seda vähem annab ta järglasi, seega järglaste arvukus ei pruugi olla primaarne näitaja, liigi edukuse määramisel. Oleks ju suhteliselt halb, kui pruunkaru saaks korraga 369 järglast, siis võiks öelda, et kõik viiakse tasakaalust välja, mis ei ole ka kaugeltki hea. Loomulikult on veel palju aspekte, määramaks edukust. Üks selline on liikidevahelised suhted( sümbioos, kisklus, parasitism, konkurents jm). Parasiidid toituvad peremeesorganismist, tehes peremehele kahju ja saades ise sealt kasu. Parasiite on palju, näiteks sääsed, paelussid, aga ka kägu, kes muneb oma munad võõrasse pessa. Kasu saadakse teise organismi pealt, mis on omamoodi leidlik, ei pea otsima ise toitu või elupaika, tuleb leida lihtsalt üks loom ja siis tema küljes parasiteerida.
Liikide teke Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid tekivad siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest isoleeritud osadeks.Liik hakkab erinevalt kohastuma ning muutuma ning lõpuks on samal liigil nii erinevad omadused, et kohtudes tekib ristumisbarjäär, mis tähendab, et on tekkinud uus liik. Veel tekivad rändamisel, leviala laienemisel ning füüsilisel tõkkel. Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid · Lootelise arengu võrdlemine · Organismide ehituse võrdlemine Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut. Loomade ja taimede kohastumused · Kala- voolujooneline, lõpused, uimed, ujupõis · Lind- suled, tiivad, väike kehakaal, tugev süda, hea nägemine
mandrite triiv) Sümpatriline liigiteke · See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. · Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishodele · nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood · Erinev käitumine paaritumisperioodil Hübriid-liigiteke · Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid · Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. · Looduses sünnib hübriide harva · nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik · geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: · arvukuse tõus · leviala laienemine · ristumisbarjääri teke · geograafiline eraldatus
jämekarvased Ameerika sordid Väikeste Väiksed, ‘Houghton’, ogadega, tumepunased, ‘Smena’ jahukastekindlad siledad Liikidevahelised Vahepealsed ‘Rae I’, ‘Leba sordid Valitu’ jt. Hübriid- Must sõstar x Ogadeta, tugeva Tumedad ‘Josta’, ‘Kroma’ sõstrad karusmari kasvuga 2. Taime ehitus Eluvorm (TA:15): ..................... Juurestik ...................
-liikumine, sademed), edaafilised ehk mullastikulised (mulla omadused),orograafilised (pinnamoe laad) ja hüdroloogilised (vee omadused). Biootilised tegurid on organismide elutegevusest põhjustatud protsessid ja mõjud ning avalduvad liigisiseste ja liikidevaheliste suhetena (koaktsioonidena). Liigisisestest suhetest on olulisimad liigisisene konkurents, selgroogseil ka hierarhia (karjalise eluviisi puhul) ja territoriaalsus (nt pesitsemise puhul). Liikidevahelised suhted võivad olla kasulikud mõlemale osalisele (sümbioos) või ainult ühele (näiteks kiskja ja saaklooma suhted, parasitism, kommensalism). Inimtegevuse mõju käsitletakse ka omaette – antropogeensete teguritena. Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks (näiteks valgus, soojus, süsinikdioksiid, vesi ja toitesoolad) ja kaudseiks (kliima, pinnamood).
Elupaiga komplekssus: Näiteks:linnuliikide arv suureneb koos erinevate rinnete arvu suurenemisega metsas: rohu-, puhma-, põõsa-, puurinded) . Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem BM. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus.Sisemised faktorid:Suktsessioonid(Bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega,Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv),Liikidevahelised suhted,Häirituse mõju,Levik ja koloniseerimine.Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks.Sekundaarne suktsessioon-on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Kliimakskooslus: koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised
sarnaseks. Putuka silmal mosaiikne nägemine ja inimese silm Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Planetoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. (panda, lumeleopard, euroopa naarits, madukotkas, siniraag, krüüsel, rabapistrik, jutt-selg kärnkonn, lendorav, must-toonekurg) Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: elu üldhulk Maal on suurenenud. liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: Toimuvad sarnased protsessid : olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine. Aluseks on muutused pärilikus infos. Mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid.
Minu töös on kõige kuulsamad ja maailma ajalugu mõjutavamad bioloogid. Kõige kuulsam neist on kindlasti Charles Darwin, kes lõi evolutsiooniteooria, milles kõik loomad peavad olelusvõitlust, konkurentsivõimetud isendid surevad välja ning edukate loomade omadused, mis alguses võisid juhuslikult kujunenud olla, antakse järgmistele põlvkondadele edasi. Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. Ilma selle teooriata poleks bioloogial mingit alust. Teine väga kuulus ja oluline bioloog on Louis Pasteur. Tema avastas, et käärimine tekib organismide tegevuse tulemusena, tegi algust piima pastöriseerimisega, lõi eeldused Listeri revolutsioonile antiseptilises kirurgias ja alustas marutaudi ning teiste tõbede vastast vaktsineerimist. Tema lõi võimalus vähendada inimeste suremust
Sugupuu ehk fülogeneesipuu. Kõrvuti liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine. Väljasuremine nagu ka uute liikide tekkimine, sõltub kahesugustest teguritest: elutingimustest ja organismide endi omadustest. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 2,5
suudavad kasvada. Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest: Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levialat laiendada. Osa isendeid kohaneb paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga. Iga liigi leviala katab vaid need alad, kus on täidetud liigi isendite nõuded elupaigale, enamike liikide lviala ei ole väga lai, põhjuseks on geograafiline barjäär (mäestik) või bioloogiline tegur (konkureeriv liik vms). Liikidevahelised suhted Konkurents organisme vastastikku negatiivselt mõjutav suhe, mis tuleneb sellest, et ressursse (toit, elupaik) kõigile ei jagu. Kahjulik mõlemale. Konkurentsivõimelisem on see liik, mille populatsioonid püsivad elujõulisematena ning paljunevad kiiremini. Taime juured ja lehed võistlevad teiste taimede juurte ja lehtedega ruumi, vee, valguse ja toitainete pärast. Loomadel avaldub liikidevaheline konkurents teistmoodi, kuna loomad võivad liikude
Pb, Hg, Cd ei ole elusorganismides mingit funktsiooni Raskmetallid ohku: kivisoe, polevkivi, puitkutuste, turba, raske kutteoli poletamisel. Raskmetallide heitkoguseid on voimalik vahendada suitsugaaside puhastamisega, nt. multitsuklonites. 3) Koaktsioonid, interaktsioonid organismide suhted (lad. co koos, actio tegevus). Liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. Liikidevahelised suhted eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom)
põlvnemise kaudu Tekivad uued liigid Organismid kohastuvad muutuva keskkonnaga Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi plannet Maa Liigiteke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest Looduses sünnib hübriide harva (nt muul on homuse ja eesli järglane osane muul on viljatu) Liigitekke peamisteks teguriteks on: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: Arvukuse tõus Levila laienemine Ristumisbarjääri teke
jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. 5. Miks rakud vajavad kasvamiseks seerumit? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Enamasti kasutatakse veise loote seerumit (FBS (ka FCS) foetal bovine serum) kontsentratsiooniga 10%. Seerum on hüübinud vere vedel osa. Seerumi koostis pole defineeritud, ta sisaldab albumiine, kasvufaktoreid ja teisi valke, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm; seerum suurendab ka söötme puhverdamisvõimet. 6
3 .Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas. · Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Looduses sünnib hübriide harva. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) 4.Ökonisi leidmine · Sobitumine elus ja eluta keskkonda. Tekkiva liigi isendid peavad antud alal toime tulema: leidma elukoha, toidubaasi, rajama suhted teiste liikidega.
lähtepunktist majanduslikult ratsionaalse otsuse, koormatakse maa üle ja sellest tulenevat kahju kannavad kõik. Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema. Kui varem peeti evolutsiooni suunavaks jõuks liikide vajadust ümbritseva keskkonnaga kohaneda, siis hiljem on leitud, et palju olulisemat rolli mängivad liikidevahelised suhted. Kui kooslusesse kuuluvatest liikidest kasvõi üks muutub, siis sunnib ta sellega muutuma ka kõiki teisi. Nimetus tuleneb Lewis Carrolli raamatust "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi" Nišš ja põhilised nišikontseptsioonid; liigisisene ja liikidevaheline konkurents Liigisisenekonkurents (sigimine, ressursid; ei pruugi konkurenti ilmtingimata kahjustada)
kr noorem pronksiaeg- kindlustatud asula, kivikirstkalmed 500 e.kr-50 ad eelrooma rauaaeg-põllud 50-450 ad rooma rauaaeg-rooma vaskmündid,tarandkalme,sõled 450-800 ad-keskmine rauaaeg-rinnanõelad 800-1050 ad-viikingi aeg- ruunikivi 1050-1227ad- hilisrauaaeg-lõhavere linnus, vooru linnus,kaeva linnus,valjala linnus,varbola linnus Taimeökoloogia1 ja 2 Niiduökoloogia Nagu iga teise objekti ökoloogia puhul on siingi teemaks abiootilised tegurid - ilm, kliima ja biootilised tegurid - liikidevahelised suhted jt. liikide kooselu määravad tegurid. Abiootilised tegurid(keemilised, füüsikalised)-valgus, soojus, sademed,õhu niiskus,õhu koostisõhu liikuvus, mullaniiskus,mulla õhustatus,mulla toitained mulla pH,torm,tuli,vee liikuvus,vee õhustatus,vee soolsus,vee toitained ja vee happesus. Bioloogilised tegurid:fütofaagid,parasitoidid, sümbiondid,tolmeldajad,levitajad,konkurendid(teised liigid) ja konkurendid(liigikaaslased).
kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel? Kui biomassi ja produktiivsuse näitajad toiduahelates vähenevad (ökoloogilises püramiidis alt üles), siis akumuleerunud keskkonnamürkide osatähtsus ja kontsentratsioon organismides suureneb umbes kümnekordselt iga tarbija astme tõusuga.
ehitus ja taimkate ja varieeruvad igas suuruses. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus. Maksimaalne bm esineb mõõdukalt produktiivsetes elupaikades. Sest nii madala kui ka kõrge produktsiooni tasemega aladel on liikidevaheline konkurents tugevam. 17. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad liikide vahelised suhted: suktsessioon; liikidevahelised suhted: parasitism, mutualism jne; häiritus; levik ja koloniseerimine. Suktsessioon bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega. Uute liikide lisandumise, ja osade liikide väljasuremise tagajärjel kooslused ajapikku vahetuvad. Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv. Liikidevahelised suhted: ● Konkurents – liikide võistlus ressursside pärast. Koosluse mitmekesisus väheneb
8. Mis on otsene majandusväärtus ja kuidas see jaguneb? otsene majandusväärtus jaguneb 2ks: Tarbimisväärtus – kohapeal tarbitavad väärtused, mida ei müüda edasi Tootmisväärtus on kaupadel, mis saadud loodusest ja müüdud edasi turgudel 9. Mis on kaudne majandusväärtus? Mittekasutusväärtus – keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata ● Ökosüsteemsed teenused ● Mullastiku ja vee kaitse ● Liikidevahelised suhted Ökoturism Haridus ja teaduslik väärtus - info ja hariduse allikas 10. Milles seisneb loodusressursi tulevikuväärtus? See on elurikkuse potentsiaal olla inimesele kasulik kunagi tulevikus ● Bio-otsing – bioprospecting ● Biopiraatlus: Kasutades seenest Tolypocladium inflatum saadud droogi, arendati välja tsüklosporiini ravimirühm, mida Šveitsi firma Sandoz (praeguse nimega Novartis) müüs kogu maailmas 1,2 miljardi USD eest aastas. (Svarstad jt 2000).
peaks jätkusuutik olema jne SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste võrdlus)- vastasseis, kas luua 1 suur või selle asemel mitu väiksemat kaitseala. Analüüsid on näidanud, et sõltuvalt liigi rühmast, kk- poliitilisest ja maj.tingimustest ei ole ühest vastust. Suurel alal on mitmekesisem toidu-ja elupaiga valik, liigirohkem, suurem elupaikade ja servaala suhe, mitmekesisemad liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel-
populatsioonil eksisteerida. 21. Elupaik on organismile iseloomulik koht, kus ta elab. 22. Olelusvõitluse välistamise printsiip s.t., et 2 või enam liiki, mis võitlevad täpselt samade ressursside eest, ei saa eksisteerida koos lõpmatuseni. Koos saavad elada, kui igal liigil osa oma nissist ka olemas. - teatud tingimused võimaldavad liikidel ka koos eksisteerida kui jagavad vaid teatud määral oma ökoloogilist nissi - omaette liikidevahelised suhted, mis määravad populatsioonide arvukust: parasitism, taimtoidulisus, mutualism sümbioos või mitte, kisklus. 23. Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). 24. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant
-allopatriline geogr. isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees -mingi kamp evolutsioneerub järjest, nii et igaüks oma eelneva ja järgnevaga seguneb, kuni ühed omavahel enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas) Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses Liigi säilumine: I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel nt taimedel pinnas (hape-alus, soolsus jne) 2. Aastaajaline isolatsioon - nt alamliigid õitsevad eri aastaaegadel 3
kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil.
massienergiaühikutes (nt. g/m2, g/m3, t/ha). 12. Biomolekul on raku orgaaniline aine, mis on üles ehitatud põhibioelementitest (H, C, O, N, P, S). Biomolekulid on: 12.1. Valgud; 12.2. Rasvad; 12.3. Suhkrud; 12.4. Nukleiinhapped. 13. Biootiline keskkond on teiste organismide esinemine looduses ja nendevahelised (organismidevahelised) suhted populatsioonides. Populatsioonide koosmõju ja liikidevahelised suhted. 14. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks sisendiks (üks elab teise arvel, saab kasu). 14.1
Makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket. LIIKIDE TEKE 1. Geograafiline isolatsioon- ruumiline eraldatus. Eraldatud liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest piisavalt kaugel. 2. Bioloogiline isolatsioon- ristumisbarjäär. Võõra liigi isendite ristumine, mis tuleneb sigimisaegade erinevustest ja sigimisetoloogia erinevustest. 3. Hübriid- liikidevahelised järeltulijad, kes on enamasti viljatud või hukkuvad. INIMESE EVOLUTSIOON Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Australopiteeke iseloomustab Väike aju (380-450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht
Peensooles imendub 90% veest inimesel, karnivooridel, lambal 60-70% veistel. Mineraalainete imendumine: Vastavalt organismi vajadustele Raud seostub veres plasma transferriiniga või talletatakse soolerakkudes ferritiinina (varuvorm) Kõige paremini imendub heemi Fe++ Kaltsium imendub nii difusiooni kui ka aktiivtranspordi teel, imendumist soodustab kaltsitriool (vitamiin D3 aktiivne vorm) 22. Seede jämesooles, rooja moodustumine ja väljutamine. Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis, NB! Herbivoorid Mikrobiaalne seede Vee ja toitainete imendumise lõpetamine Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%, seal
Mida keerulisem elupaiga ülesehitus, seda suurem BM. Paljud looduslikud nähtused nagu mulla ehitus ja taimkate ja varieeruvad igas suuruses. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus. Maksimaalne bm esineb mõõdukalt produktiivsetes elupaikades. Sest nii madala kui ka kõrge produktsiooni tasemega aladel on liikidevaheline konkurents tugevam. 17. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad liikide vahelised suhted: suktsessioon; liikidevahelised suhted: parasitism, mutualism jne; häiritus; levik ja koloniseerimine. Suktsessioon - bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega. Uute liikide lisandumise, ja osade liikide väljasuremise tagajärjel kooslused ajapikku vahetuvad. Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv. Liikidevahelised suhted: Konkurents liikide võistlus ressursside pärast. Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eemaldamise tagajärjel.
mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11
moodustavad mittesugulises staadiumis omavahel heteroploidseid hübriide (Kuldau et al., 1999). Liikidevaheline hübridisatsioon on ilmselt palju tähtsam evolutsiooniline protsess paljudes seenerühmades, kui seni arvatud. Kuigi liikidevaheline hübridiseerumine teeb liikide piiritlemist fülogeneetilise analüüsi abil keerulisemaks, vähendades toetust ristuvate liikide klaadidele, annab just fülogeneetiline liigikontseptsioon kõige kindlama evolutsioonilise baasi seente süstemaatikale. Liikidevahelised hübriidid on identifitseeritavad teatud markerite abil. Epichloë/ Neotyphoideum liikide puhul on kasutatud hübriidsete tüvede tuvastamiseks markerina ß-tubuliini geeni (tub2) (Schardl & Craven, 2003). Kim et al. (2001) kasutasid geenidevahelise speisserregiooni (intergenic spacer, IGS) RFLP mustreid perekonna Armillaria liigisisese ja liikidevahelise hübridiseerumise tuvastamiseks. Fülogeneetilistest uuringutest nähtub, et iga heteroploid omab mingit
Kuna abiootilised keskkonnategurid mõjutavad elusolendeid, siis on paljudel liikidel arenenud semiootilised oskused keskkonnaerinevusi (toitainegradiendid, vee keemiline koostis, keskkonna temperatuurierinevused) ära tunda ja kasutada Taju võib olla nii ajaliselt (nt millal minna rändele) kui ruumiliselt organiseeritud Biootilised tegurid väljendavad teiste liikide isendite mõju vaatlusalusele populatsioonile Juhul kui säärased liikidevahelised suhted on püsivad, nimetatakse neid ökoloogilisteks suheteks Süsteemiökoloogiline vaade (Robert MacArthur, Charles S. Elton) väidab, et just ökoloogiliste suhete arv ja mitmekesisus tagab koosluse kui terviku vastupanuvõime muutustele ja häirimistele Liikidevahelised suhtetüübid Neutralism, konkurents otsese sekkumise läbi, konkurents ühise ressursi tarbimise läbi, amensalism, parasitism, kisklus, kommensalism,
- arvukus hakkas tõusma, u 70-80 000 aastat tagasi peale Aafrika ka mujale maailmajagudesse - nüüdisinimene vs neandertallased vs Aasia püstine inimene - neandertallased kadusid u 20 000 30 000 aastat tagasi (kaotasid konkuretsis nüüdisinimesele, segunesid nüüdisinimestega) - alles jäi ainult Homo Sapiens, kes ei sõltu enam nii palju looduslikest tingimustest ja levib seetõttu metsiku kiirusega (muutes keskkonda) Liikidevahelised suhted Konkurents - on isendivaheline võitlus eluks vajalike tingimuste pärast - mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam konkurents - elujõulisem liik võib nõrgema välja tõrjuda - liigisisene kevadel lindude vahel, kes konkureerivad pesapaiga ja sigimispartneri pärast (nt laulurästas pesitsusajal) - eri liiki isendite vahel selliste loomade vahelm kel on elutingimuste osas
põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. · Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 4. Koaktsiad Koaktsiad, interaktsioonid organismide suhted Jaotuvad: 1) liigisisesed suhted s.o. liigi isendrühmade suhted a)ruumilised e. Territoriaalsed suhted b)funktsionaalsed suhted nt. Tööjaotus, konkurents, kannibalism c)sugulussuhted jm 2) liikidevahelised suhted a) otsesed(biootilised) b) keskkonnakaudsed (transbiootilised) Liikidevahelised suhted- eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kahe liigi suhete koaktsiooni eritlemisel vaadeldakse oluikorda mõlema osalise seisukohast Kommensalism kahe org. Suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt
Tarbimisväärtus kohapeal tarbitavad väärtused, mida ei müüda edasi Tootmisväärtus on kaupadel, mis saadud loodusest ja müüdud edasi turgudel 16 17·Mis on kaudne majandusväärtus? 18Üleujutuste reguleerimine, mullaviljakus, reostuse vähendamine, joogivesi, liikumisteed ja transport, puhkemajandus ja turism, haridus, keskonnafunktsioonid. 19Mittekasutusväärtus keskkonnateenused, mida otseselt ei kasutata 0 ·Ökosüsteemsed teenused 1 Mullastiku ja vee kaitse 2 Liikidevahelised suhted Ökoturism Haridus ja teaduslik väärtus 20 21·Milles seisneb loodusressursi tulevikuväärtus? 22Tulevased tooted: ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave, toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud 23See on elurikkuse potentsiaal olla inimesele kasulik kunagi tulevikus 24 25·Milles seisneb loodusressursi olemasoluväärtus? 26Looduse eksistentsiaalne väärtus 27Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: 0 ·The Nature Conservancy 1 ·WWF
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia)
jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapped- loomarakk ei ole võimeline kõiki ah ise sünteesima. · Milline on seerumi keskkond, kas seerum on puhverdatud lahus?
Firmat võib kindlustada keskkonna vastutuse puhuks, sel juhul keskkonnale tekitatud kahju ja likvideerimiskulud tasub kindlustusfirma. 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Faktori ökoloogia - OTSI MÕISTE VASTE Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. ·liigisisesed ·liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad ·toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu ·troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal generatiivsed paljunemise pinnal Keskkonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni kiire kasv võib põhjustada tagasilöögi: kasv ei aeglustu piisavalt enne kandevõine saavutamist
Vanuseline, geneetiline ja suguline koosseis. 47. Fluktuatsioonid, populatsiooni tiheduse reguleerimine 48. ELAMUS- ELAMUSKÕVERAD- 49. KOAKSIAD- organismide vahelised suhted. 1) liigisisesed suhted s. o. ühe liigi isendirühmade suhted. a) ruumilised e. territoriaalsed suhted; b) funktsionaalsed suhted nt. tööjaotus, konkurents, kannibalism; c) sugulussuhted jm. 2) liikidevahelised suhted; a) otsesed (biootilised) b) keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted). KONKURENTS- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi
annaabi.ee 
