Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1990-2000 keskkonnaprobleemid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on globaalne soojenemine üldse?
  • Kuidas reageerib loodus kliimamuutusele?

1990-2000 keskkonnaprobleemid
1990-2000 aastatel ei olnud mingit kindlat keskkonna probleemiga seotud uudist. Mainiti mitmeid teemasid, mis mõjutasid keskkonda sellel ajal. Kõige suurem probleem nendest oli globaalne soojenemine. Selle kõrval esinesid veel happevihmad , lageraie , suur rahvastikukasv ja linnastumine .
Happevihmadele on suuremalt jaolt leitud tänapäeval lahendusi ja seda on oluliselt parandatud. Ka lageraie on jäänud väiksemaks. Kuid mis suureneb iga aastaga aina rohkem ja rohkem on temperatuuritõus ja globaalne soojenemine, mis toob kaasa alati mitmeid probleeme.
Seda kajastatakse siiani igal pool maailmas, sest see on probleem, millega tuleb tegeleda, kuna see läheb koguaeg hullemaks.
Mis on globaalne soojenemine üldse? Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfäär ja ookeanide keskmine temperatuuritõus.
1990-2000 oli sajandi kõige soojem aastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul.
Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev süsinikdioksiidi(CO2) saastekogus. Sellal kui kasvuhoonegaasid soojendavad ilmastikku, süsinikdioksiidid jahutavad seda.
Teadusliku maailmapildi järgi on selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimese tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsastumisest, põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid CO2, metaan ja dilämmastikoksiid ning peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse.
Aastatel 1906-2005 jooksul tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra. Soojenemise lineaarne tõus viimasel 50 aastal on peaaegu kaks korda nii suur kui kogu 100 aasta jooksul.
Kliimamuutusega seotud- Juuli 1995 Midwesterni USA kuumalaine . Temperatuur tõusis 41 kraadini.
Põhjapoolkeral on temperatuur tõusnud rohkem kui lõunapoolkeral.
Kuidas reageerib loodus kliimamuutusele?
  • Paljud taimed õitsevad varem
  • Liblikad ja rändlinnud saabuvad varem, sest kevad on juba alanud
  • Külmakahjustused taimedel
  • Haiguspuhangud
  • Liikidevahelised suhted võivad häiruda, mis võib viia osade liikide arvukuse olulise vähenemiseni või isegi hääbumiseni.
  • Süsiniku tarbimine võib muutuda
  • Tervishoid . Mõnede taimede kasvuaja algus ja lõpp määravad ära heinanohu hooaja alguse ja lõppemise. Mõjutab u veerandit Euroopa inimestest.



1990-2000 keskkonnaprobleemid #1 1990-2000 keskkonnaprobleemid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KerdaT Õppematerjali autor
1990-2000 keskkonnaprobleemid

1990-2000 aastatel ei olnud mingit kindlat keskkonna probleemiga seotud uudist. Mainiti mitmeid teemasid, mis mõjutasid keskkonda sellel ajal. Kõige suurem probleem nendest oli globaalne soojenemine. Selle kõrval esinesid veel happevihmad, lageraie, suur rahvastikukasv ja linnastumine.

Sarnased õppematerjalid

Globaalne soojenemine
1
odt

Globaalne soojenemine

Globaalne soojenemine Ketlin Kallasmaa 7.a Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Aastatel 1906–2005 on maapinnalähedane temperatuur tõusnud 0,74 °C (± 0,18 °C) Aastakümme 2000–2009 oli märgatavalt kõrgema mõõdetud temperatuuriga, millele järgnesid 1990ndad, mis olid omakorda soojemad kui 1980ndad. Tänapäeval valitseva teadusliku maailmapildi järgi on "väga tõenäoliselt" selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ning põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO2), metaan ja dilämmastikoksiid ning

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
GLOBAALPROBLEEMID
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

kahe kümnendi jooksul. Tagajärjed. Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. Keskmine T suureneb---- aurumine suureneb---rohkem sademeid---kliima niiskemaks. 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur ---- liustikud sulavad, ei peegelda enam nii palju valguskiirgust tagasi IPCC ennustus kinnitab, et maakera keskmine temperatuur tõuseb aastaks 2100 1,4-5,8 kraadi võrra. Varasemad ennustused kinnitasid 1-3,5-kraadist soojenemist. 1990-2000 oli sajandi kõige soojemaastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul. Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev vääveldioksiidi saastekogus. Sellal kui kasvuhoonegaasid soojendavad ilmastikku, vääveldioksiidid jahutavad seda. Merepind tõuseb: Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm

Globaliseeruv maailm
Põhilised globaalprobleemid
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Geograafia
Mis on globaalne soojenemine-
12
doc

Mis on globaalne soojenemine?

Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Globaalne soojenemine tähenda

Geograafia
Globaalne kliima soojenemine
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................

Keemia
Referaat Globaliseerumine
29
doc

Referaat Globaliseerumine

SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi

Kodanikuõpetus
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

kasutust) sellisel viisil, määral ja tempos, milline tagab: - taastuvate loodusressursside tasakaalustatud kasutamise ning - keskkonna saastumise ja negatiivsete keskkonnamõjude hoidmise allpool kriitilist läviväärtust, ning mis ei kutsuks esile pöördumatuid protsesse ökosüsteemide liigilises koosseisus, aine- ja energiaringes. Maailma riikide sisemajanduse koguprodukti umbes 3 protsendilise kasvu taustal suurenes loodusressursside kasutamine aastatel 1990-2000 keskmiselt 5 % võrra aastas. Sellise kasutuse intensiivsuse juures toimus ressursside kasutusmäära kahekordistumine iga 13 aasta tagant (Living Enviroment). Siiski läheb aasta-aastalt üha suurem osakaal jäätmetest ja tootmisjääkidest taaskasutusse ja ümbertöötlemisele. Euroopa Liit on selles osas eesrindlik, siin paikneb umbes 30 % maailma ökotööstusest ning 50 % taastootmistööstusest. Taastootmissektori käive on 24 miljardit eurot (Euroopa Keskkond, 2010).

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun