kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks Näited: 1. Lindude tiivad on kohastunud lendamiseks 2. Kalade uimed on kohastunud ujumiseks 3. Kuivas, kuumas või külmas kliimas elamiseks 4. Pimedas elamiseks 5. Vaenlste eest kaitseks 6. Peitmiseks Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja palljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Neid protsesse on neli: 1. liigisisene, otsene 2. liigisisene, kaudne 3. liikidevaheline, otsene 4. liikidevaheline, kaudne KÜSIMUSED/VASTUSED: Charles Darwin- inglise teadlane, kes on nüüdisaegse evolutsiooniteooria üks rajajatest. Ta avaldas 19.sajandi keskel raamatu, milles ta seletas loodusliku valiku teooria abil taimede ja loomade evolutsiooni, seda, et uued liigid on arenenud olemasolevatest liikidest. On mõistlik anda palju järglasi, sest suur hulk neist järglastest hukkub enne, kui jõuab ise järglasi anda
ruumi, vee, valguse ja toitainete pärast. Loomadel avaldub liikidevaheline konkurents teistmoodi, kuna loomad võivad liikude uude elupaika ning muuta toitumist. Üks liik osutub tugevamaks ja nõrgem peab tagasi tõmbuma, riiduma teisele alale. Näiteks hall- ja valgejänes konkureerivad talviti toidu pärast. Halljänes on edukam põldudel ja inimasutuse lähedal, valgejänes tuleb paremini toime metsades. Mida rohkem liikide ökonisid omavahel sarnanevad, seda tugevam on liikidevaheline konkurents. Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata.
Metameeria lülilisus. Metameeria võib esineda ka siseorganits. Hermafrodiit-liitsuguline Ebasümmeetrilisus- kui keha lõigata pooleks, siis pooled pole ühesugused. Konjugatsioon-suguline paljunemine Bioindikatsioon-selle abil saab määarata veekogude puhtust Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline suhe Parasitism-üks organism kasutab teist ära Laguahel-baseerub pudemi olemasolul. Kiskahel-Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Nugiahel-parasiittoiduahel
Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik haigestunud surevad Viirus püsib kaua eluvõimeline Sümptomid: uimasus, isutus, kõhulahtisus, täppverevalumid, äkksurm Kasutatud kirjandus http://www.inimene.ee/index.php?sisu=uudis_edasi&mid http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1131 http://www.cdc
13)Õ? 14)Natura 200 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud, vähelevinud, taime-,looma-,linnuliike. III 15) tuul, vesi, päikese energia. 16)põlevkivi suur kaevandamine. 17) Greenpeace, Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku.IV , V Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott.VI osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjb kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki.
Osa isendeid kohaneb muutuvate tingimustega paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga. Üldjuhul suurem osa populatsiooni isenditest uutes elutingimustes hukkub. Liikidevahelised suhted Konkurents- liike või organisme vastastikku negatiivselt mõjutav suhe, mis tuleneb sellest, et ressursse (nt toit, elupaik) kõigile ei jagu Sümbioos- vastastikku kasulik kooseluvorm Parasitism- liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganism) arvel Mutualism- kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu (sümbioosile sarnane) Kommensalism- kooseluvorm, mille puhul üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju aga puudub Koevolutsioon- liikide muutumine liikidevaheliste suhete tulemustena; nt peremeeste ja parasiitide vastastikused kohastumused
loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad populatsioonilained. Parasitism • Organismidevahelise suhe, mis on ühele osapoolele kahjulik, teisele kasulik. • Peremeesorganism enamasti ei sure kiirelt, sest parasiidil on teda vaja, et paljuneda ja toituda. • Parasiidid: viirused, bakterid, protistid (algloomad), seened, ussid, putukad jne. • Parasiitide arvukus sõltub peremeesorganismide arvukusest. Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on kasulik kas ühele või mõlemale osapoolele. • Mõlemale kasulikku kooselu nimetatakse mutualismiks. Mükoriisa, taimtoidulised imetajad ja nende soolestikubakterid jne (liigid võivad ka lahus elada). • Ainult ühele poolele kasulik kooselu on kommensalism. Teist osapoolt ta negatiivselt ei mõjuta. Samblikud puul, imikalad hai küljes (transpordi jaoks), Evolutsiooni mõjutamine • Koevolutsioon – ühe liigiga toimunud
Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas.
Loeb see, mis juhtub hüüfi tipurakus. Iduplasma ja somatoplasma on siin üks ja seesama. Nad pole eristunud nagu teame selle olevat loomariigile iseloomuliku, kus munaraku tekkele järgneb kudedeks diferentseerumine. Üldjuhul seentel pole kudesid (erandiks on selts Laboulbeniales) ja „munarakk“, kui see tuumade liitumisel eoskoti või eoskanna näol tekib, taandub kohe haploidseteks eosteks – sügootne meioos. Mutatsioonid on toormaterjal evolutsiooniks, kuid mõningail juhtudel annab liikidevaheline hübridisatisioon evolutsiooniks lisavõimalusi, põhjustades laiaulatuslikke muutusi genoomi struktuuris ja geenivahetust lähedaste liikide vahel. Liikidevahelist hübridisatsiooni tunti taimedel juba ammu. Seentel on hübridiseerimiseks mitmeid erinevaid mehhanisme. Hübriidid võivad moodustuda kas osalise või täieliku seksuaaltsükli või paraseksuaalse protsessi käigus. Sugulise paljunemise käigus liituvad sobivate ristumistüüpidega isas- ja emasstruktuurid kahetuumse faasi tekkeks
N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad
omadusest ja konsentratsioonist. Biootilised Biootilistest teguritest tulenevad organismidevahelised suhted Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Selgitage mõisteid sümbioos, konkurents, kisklus, parasitism, herbivooria (taimtoidulisus) ning tooge näiteid. Sümbioos - eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Mõlemad saavad kasu Kommensalism - eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata Parasitism - ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda
ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on. Seniste uurimiste alusel väidetakse, et emalt lapsele, loote- ega imikueas nakkus üle ei kandu. Vastuvaidlematuid tõendeid inimese nakatumisest haigete loomade toiduks tarvitamisest ei ole, kuigi on kaudseid (farmeritel esineb CJD sagedamini kui teistel elanikkonna gruppidel).
Ökoloogilise tasakaalu muutused ja tagajärjed 2014 Ökoloogiline tasakaal Enam-vähem püsiv Loomulikus arengus saavutatav Liikidevaheline konkurents madal Tegurid Inimtegevus: Rahvaarvu kasv Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju tuvastamise korral tuleks tulevikus jälgida, et olulised lindude pesitsusalad ei kannataks mürareostuse all. 4. Eesmärk Töö eesmärgiks on näha kas helireostus mõjutab lindude valikut pesitsuskohtade suhtes ning kui tugev oleks see mõju. Huvi pakuks ka liikidevaheline erinevus millised liigid on müra suhtes tundlikumad ning millised vastupidavamad. Hüpotees: On olemas märgatav negatiivne seos müra taseme ning samal alal pesitsevate lindude hulga vahel. Katses oleks näha kuidas eelistatult valitakse pesitsemiseks pesakastid, mis ei asu heliga reostatud alas. 5. Materjal ja metoodika Projekt koosneks teoreetilisest ja katselisest osast: Teoreetiline osa: Võrrelda tuleks kindlas ajavahemikus mürakaarte ja lindude pesitsalasid.
Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Bakterid. Konkurents ei vaja üksteist, liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu. Näiteks taimed valguse pärast, loomad partnerite saamisel. 1. Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted (0/+-): Kommensalism üks saab kasu, teisele kahjutu või kahjulik 1. Kisklus (+/-) üks saab kasu, teine saab kahju. Kiskja/ohvri suhe. Kiskjale on ohver vajalik. 2. Allelopaatia (+/-) eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega,
vihjanud, et lugu on tegelikult keerukam. Bioloog loodab aga kolleegidega teiste kandidaatgeenide leidmiseks uurida veelgi rohkemate lindude pärilikkusainet. Samal ajal leidis töörühm, et Darwini vintide senises liikide klassifikatsioonis võiks teha mõningaid parandusi. Näiteks avastati, et mõned liigid näivad olevat paaritunud üksteisega arvatust rohkem ja pikemalt, misläbi on ka nende geneetiline materjal küllaltki sarnane. "See annab mõista, et liikidevaheline paaritumine kujundab evolutsiooni arvatust rohkem," selgitas Andersson. Teise liigi puhul võib aga eristada selgelt kolme erinevate geenipopulatsiooni, mis annab alust nende kolmeks liigiks jagamiseks. Täna, 206 aasta eest sündis Charles Darwin. Maasirk Tänu Charles Darwini uurimistööle said nad laialt tuntuks kui Darwini vindid. Darwin oletas, et kõik maasirgud on põlvnenud ühest eellasliigist adaptiivse radiatsiooni tulemusel. Liigid erinevad märgatavalt
1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilise tasakaalu olukorras on ka liikidevaheline konkurents madal. Ökoloogiline tasakaal ehk ökotasakaal ehk ökosüsteemi tasakaal on ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund, milles kooslusteliigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased. Näiteks: See võib kehtida juhul, kui populatsioonid sõltuvad üksteisest, näiteks röövloomade ja saagi vahel või taimetoiduliste ja taimede vahel. Vahetevahel toimub see ka Maa ökosüsteemi, atmosfääri
reliktid Endeemne liik esineb üksnes väga piiratud alal nt saarema robirohi ja relikt on vana aja jäänuk näiteks harilik jugapuu Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes. Näiteks iseloomustab indikaatorliigi olemasolu (ja ka tema suhteline arvukus) vastava ökosüsteemi, koosluse vm. seisundit, olgu seal siis haiguspuhang, saastumisnähud, liikidevaheline konkurents, kliimamuutus jne. Saarte dünaamilise liigirikkuse mudel Saarelisus laias tähenduses Isoleeritus,eraldatus •Meresaared -Okeaansed saared–tekkel ilma elustikuta (Hawaii, Kanaarid, Galapagos) -Mandrilised saared–eristunud mandrist koos elustikuga (Madagaskar, Uus- Meremaa, Britannia) •Isoleeritud kooslused ehk maismaasaared -Mäetipud -Järved -Looduskooslus kultuurmaastikus
Organismidev ahelised suhted Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanili...
Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik
N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Karnivoor kiskja Herbivoor taimetoiduline loom
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
tegur, mis sõltub populatsiooni tihedusest. Liigisisene konkurents jaguneb: 35.1. Sümmeetriline konkurents – kõik osapooled saavad võrdselt kahju. Näiteks: toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas); 35.2. Asümmeetriline konkurents – ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni. Näiteks: Valgus (valgus tuleb ühest suunast). 36. Liikidevaheline konkurents on populatsioonis toimuv elusorganismide vaheline olelusvõitlus neile võrdselt vajaliku, kuid kõigile mittepiisava toidu, ruumi jm. pärast. 37. Mineraalained on organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises esinevad ained, mis aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust. Elusorganismid mineraalained ise sünteesida ei saa.
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
VALKUDE STRUKTUUR Aminohapped: -Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on ke...
lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. Suhe taimetoidulise looma ja taime vahel Näiteks jänes sööb talvel puukoort, karu sööb marju, põder sööb samblikke. 5. Energia liikumine toitumistasemel. Produtsendid soos on näiteks samblad, jõhvikas, sookail. Herbivoorideks on jänes, metskits, põder. Nad toituvad ainult taimedest
- Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides
Produktiivsuse tõusu. Eluiga Lühike (taimedel alla 1 a) Pikk (taimedel üle 1 a) Suktsessioonijärk (koosluste Varjane Hiline (kliimaks) vahetumine aja jooksul) 36.Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb kui kasutatakse üht väikest resurssi nt eluruumi. Liigisisene ja liikidevaheline mutualism- soodustab kahe partneri levikut (sisult sümbioos). Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise kehavedeliksest, kudedest või seeditud toidust. Kommensalism- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt bakterid ja algloomad mereloomade ja maismaaselgroogsete seedekulglas Amensalism- liikidevaheline olelussuhe mille puhul ühe liigi elutegevuses tekkivad ained suruvad
osa ressurssi kasutamata. Kui ressursikõver on kitsas, evolutsioneerub igaüks ühise optimaalse z väärtuse poole, nende nissid on ESS olukorras kattuvad. Laia ressursikõvera korral on tulemuseks character displacement - liikide nissid evolutsioneeruvad erinevaiks. Seega võib olla tegemist lõivsuhtega parima (kättesaadavaima) ressursi kasutamise ja konkurentsi vältimise vahel. 31. Liikide kooseksisteerimine. Stabiliseerivad mehhanismid liigisisene ja liikidevaheline konkurents, negatiivne tagasiside (Janzen-Connell'i efekt) . Liigisisene konkurents on tugevam kui liikidevaheline, sest niss kattub 100% (on näidatud toimivat ainult tugevate konkurentide korral). Teised ökoloogilised mehhanismid suruvad sama liigi isendeid rohkem alla kui teisi liike (taim on mulda kujundanud nii, et see on talle endale ebasoodsam kui teisele)- negatiivne tagasiside mullast Janzen-Connell'i efekti kohaselt on igal taimel oma herbivoorid ja granivoorid ning
Kohastumused: On organimisrühma kõigile isenditele omased ja geneetiliselt kinnistunud tunnused; Avalduvad fenotüübis, s.t mingi tunnusena On suhtelised ajas ja ruumis (tunnused on kasulikud vaid teatud keskkonnas ja teatud ajaperioodil). LIIGITEKE Liik on sarnaste organismide kogum, kelle on teistest liikidest erinev geenifond ja kindel leviala. Liik koosneb vähemalt ühest populatsioonist, liikidevaheline ristumine on takistatud. Liigid on ajas muutuvad (evolutsioneeruvad) ning nende määratlemine on süstemaatika üks põhiküsimusi. Populatsiooni ja liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Selle käigus muutub populatsiooni geneetiline struktuur ning kujunevad kohastumused. Liigiteke on vaadeldav üleminekuna mikroevolutsiionilt makroevolutsioonile liigist kõrgemate taksonite (nn sugukonnad, seltsid, klassid) teke, areng, väljasuremine.
olelusvõitlus veelgi. Näiteks: seemnete tihe hulk mullas paneb varem idanenud seemned eritama ühendeid, mis takistavad teiste idanemist. Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor ii) Kaudne olelusvõitlus. Realiseerub läbi toiduobjekti või keskkonnamuutuste. Näiteks: rändtirtsud ja rohusööjad imetajad, kopratammid (nende tulemusena tekib liigvesi ja hukuvad nii okas- kui ka lehtpuud) Olelusvõitluse evolutsiooniline tähtsus:
Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13. Ökoloogiline strateegia ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 14. K, L ja r strateegiad: Elupaikade jagamine lihtsustatult stabiilseks ja ebastabiilseks (Wilsoni & Mcarthuri järgi): K strateegia Stabiilses keskkonnas, kus ressursid on piiratud, populatsioonide tihedused suured, liigisisene ja liikidevaheline konkurents tugev, arvukus sageli keskkonna kandevõime juures, st juurde enam rohkem ei mahuks Nt. tamm, kuusk r- strateegia Ebastabiilses keskkonnas, ressursid ei ole piiratud. Strateegia on keskendunud kõrgele järglaste arvule. Populatsioon on võimeline väga kiiresti kasvama, aga ressursi vähenedes või keskkonna muutudes on suremus samuti väga suur, sest liigid ei investeeri kaitsesse ebasoodsate tingimuste vastu Nt. Umbrohud, ajutised veekogude taimed L strateegia
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Evolutsiooni toimumiseks on vajalik pärilik varieerumine. Evolutsiooni aluseks on: · mutatsioonid · looduslik valik · geneetiline triiv · geenivool · päriliku materjali rekombineerumine. Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Darwini kohaselt annavad mõned indiviidid populatsioonis alati rohkem järglasi kui teised. Paljunemisvõime erinevus indiviidide vahel on loodusliku valiku olulisim tulem. Looduslik valik on kohastumusliku evolutsiooniprotsessi ainus mehhanism. Looduslik valik - populatsiooni genofondi alusel toimuv paljunemise edukuse määramine indiviidide vahel. Kõige üldisem Loodus...
N: valge- ja must toonekurg, kes pesitsevad eripaikades. 2. liigid võivad olla ajalises isolatsioonis. N: punane- ja must leeder ei saa ristuda, kuna õitsevad eri aegadel. 3. loomadel paaritumist vältivaks teguriks signaaltunnused, mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. 4. sugurakkude biokeemiline sobimatus. N: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. 5. mõnel juhul avaldub liikidevaheline ristumise sobimatus alles pärast viljastumist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud, mis seisneb tihti kromosoomide arvu erinevuses suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks geograafiline e. Allopa- triline e. Erimaine liigiteke. Selle teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik, Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. mõisted: konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumide- ja toidukonkurents. K. Võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-i surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Organismirühmade erinevuse vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel.
Järelikult saavad eelispaljunemise tavaliste tunnustega isenditest mingi tunnuse poolest erinevad isendid. N: suunava valiku toimel arenesid 1) kalauimedest maismaa selgroogsete jäsemed, 2) maismaa selgroogsete taaskohastumisel veeeluga kujunes nii kala sisalikel kui vaalalistesl voolujooneline kalakujuline keha.; lõhestavat valiku; toimib siis kui populatsiooni poolt asustatud ala jaotab elutingimustelt erinevateks piirkondadeks.N: tugev liikidevaheline konkurents. 8. Mis on kohastumine? Kohastumus? Too näiteid looma- ja taimeriigist. Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: Siseehitus veekudede lihaktaimede ujupõis kaladel Välisehitus- varje-ja hoiatus värvus ,mimikri Füsioloogia-talveuni, taimemahl ,suhkrustamine Käitumises ränne ,hoolitsus järglaste eest Paljunemises-innaaeg Kohastumused organismidel
11. Kuidas on inimene rikkunud populatsiooni tasakaalu? Näide. Näiteks Eestisse sissetoodud ameerika naarits hõlvab euroopa naaritsa elualad, sest isasloomad viljastavad euroopa naaritsa emasloomad varem, kui seda teeb euroopa naarits. Nende pojad pole aga eluvõimelised. Nii on euroopa naaritsa populatsioon tõenäoliselt määratud hääbumisele. 12. Organismidevahelised suhted: konkurents, sümbioos, kommensalism, parasitism, herbivooria, kisklus. Konkurents - Liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskonnaressursside pärast. Näiteks Metsvindid omavahel. Sümbioos Erinevat liiki isendite kasulik kooslus, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid. Kommensalism Ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kahju ega kasu. Näiteks
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest
sugulus kikkapuuga!). ELULÕNGAD Koduaedade haljastuses enim kasutust leidvateks ronitaimedeks on elulõngad. Elulõngad kuuluvad tulikaliste sugukonda. Elulõngede perekond kannab ladina keeles nime Clematis ning sellesse kuulub umbes 240 liiki ning arvukalt sorte, mis erinevad omavahel õite värvuse ning suuruse ning paiknemise järgi kas eelmise või jooksva aasta võrsel. Enim levinud on Jackmanni ehk värdelulõng, mis on liikidevaheline hübriid ning millest on omakorda aretatud palju sorte. Sordielulõngade õied võivad olla isegi kuni 15 cm läbimõõdus. Huvipakkuv on fakt, et õielehed, mida oleme harjunud pidama kroonlehtedeks, on tegelikult tupplehed. Kroonlehed aga paiknevad õie keskosas ning kujutavad endast nö. õiesüdamikku. Elulõngad võib tinglikult jagada kolme gruppi: I: Elulõngad, mis õitsevad elmise aasta võrsel mais-juunis. Neid tuleb tagasi lõigata
pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45
abiks oli. Samuti oma vanemaid, kes aitasid mul katset läbi viia. 3 1 KONKURENTS Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (Viikmaa 2006). Konkurents tekib seetõttu, et sarnased või sama liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks ühesuguseid tingimusi ja resursse, mida vabas looduses enamasti kõigile ei jätku. Konkurents võib olla: 1. liigisisene 2. liikidevaheline. Mõlemal juhul piirab konkurents arengut ja võib viia osade organismide hukkumiseni. Tulenevalt ökoloogiliste nõudluste sarnasusest on liigisisene konkurents sageli tugevam kui liikidevaheline. (Lanno 2006) Kuna taimed on sessiilsed e paiksed, siis mängib nii abiootiline- kui ka biootilinekeskkond kogu nende arengu vältel väga olulist rolli. Enamuste taimede vajadused peamiste ressursside fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse, vee ja peamiste
Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia - uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ja uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0
kombitsad kõrvetavad. Meriroos kaitseb vähki vaenlaste eest ning vähk jätab toidujäänused meriroosile. 5. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid?
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emasid talveks sipelgapesadesse 26. Mis on kommensalism? Näited. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. 27. Mis on parasitism? Näited. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks
Mis on??? Konsortsium – suheterühma kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver – iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale. Sekundaarsuktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri kk muutusi. Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
