Biogeograafia projekt (0)

1. Andmed
Nimi
Matrikkel
email
2. Pealkiri
Helireostuse mõju linnupopulatsioonide pesitsusele
3. Sissejuhatus
Helireostus ehk mürareostus on inimtegevusest põhjustatud kahjulik heli. Peamisteks saasteallikateks on ehitustööd ning transpordisüsteem, sealhulgas mootorsõidukid, lennukid , rongid.
On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju tuvastamise korral tuleks tulevikus jälgida, et olulised lindude pesitsusalad ei kannataks mürareostuse all.
4. Eesmärk
Töö eesmärgiks on näha kas helireostus mõjutab lindude valikut pesitsuskohtade suhtes ning kui tugev oleks see mõju. Huvi pakuks ka liikidevaheline erinevus – millised liigid on müra suhtes tundlikumad ning millised vastupidavamad.
Hüpotees: On olemas märgatav negatiivne seos müra taseme ning samal alal pesitsevate lindude hulga vahel. Katses oleks näha kuidas eelistatult valitakse pesitsemiseks pesakastid, mis ei asu heliga reostatud alas .
5. Materjal ja metoodika
Projekt koosneks teoreetilisest ja katselisest osast:
Teoreetiline osa: Võrrelda tuleks kindlas ajavahemikus mürakaarte ja lindude pesitsalasid. Ajavahemiku määraks saadaval olevate andmete ulatus. Mürakaartide koostamise ning helireostuse seirega tegeleb Eestis keskkonnaamet .
Katseline osa: Valida tuleks kaks lähestikust ala, kus oleks erinev mürareostuse tase ning seejärel nendesse paikadesse üles seada pesakastid. Sobilik oleks näiteks mõni maantee-äärne piirkond. Järgnevalt tuleb valitud pesitsusaja jooksul sooritada pesakastide kontrolle – kas pesa on hõivatud ja mis liigi poolt. Linnuliikide valimit piiraks pesakasti avause suurus ning jälgimiseks valitud aeg, mis peab kattuma liigi pesitsusajaga. Mürareostuse mõju saab hinnata vaadates nende kahe ala erinevuse suurust- pesakastide asustamise protsent ning liigiline varieeruvus.
6. Ajakulu
Ajaliselt kulukaks muudab projekti asjaolu, et pesakasti esimesel aastal pesitsema ei minda – neil on inimese lõhn küljes. Kui katse viiakse läbi kohe järgmisel pesitsushooajal, oleks projekti oletatav kestvus 1,5 aastat. Projekti teoreetiline osa pole ajaliselt nõudlik.
7. Rahakulu
Palka oleks vaja maksta uurimuse läbiviijale. Veel sõltub maksumus paigaldatud pesakastide arvust – kui palju oleks vaja palgata abilisi ning transpordikulud . Näiteks 60 pesakasti üles seadmine ning 1,5 aastane projekti kestvus määraks kuluks ligikaudu 1200€.
ÕPPEJÕU HINNANG: 21/25
“Seos Biogeograafiaga võiks olla tugevam. Ainult 2 ala võrdlemine ei anna tõeseid tulemusi. Peale müravoo arvesse võtta ka mud lindude käitumist mõjutavad tegurid.”