Puuvill Nikita Ille 11.A Iseloomustus Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt. Päritolu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. https://www.youtube.com/watch? v=DIqSCu4uIkk Kasvatamine Kasutamine Tuntus Eestis TÄNAN TÄHELEPANU EEST! • https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill • http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/b omull-3/ • http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tar bijakool/puuvill • https://annaabi.ee/Kiudained-m3704. html
siirdamine sama või muu liigi liigi isendi geneetilisse struktuuri- isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või kromosoomi, plasmiidi või viirusesse(geenide ülekanne). viirusesse(geenide ülekanne). Rekombinantne DNA DNA Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud molekul, milles on ühendatud eri eri liikidelt pärit DNA osad. liikidelt pärit DNA osad. Rakkudesse viiakse võõraid Rakkudesse viiakse võõraid geene viirusvektori abil, plasmiidse geenivektoriga, geene viirusvektori abil, Agrobakteriga, DNApüssiga plasmiidse geenivektoriga, või mikropipetiga. Agrobakteriga, DNApüssiga või Restriktaastehnika: 1. Sama mikropipetiga. restriktaas tunneb ära sama
PUUVILL Karl Parts 9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka
Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · Erütropoietiin aneemia raviks
tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. rakuteraapia-tüvirakke kasut.kahjustunud kudede taastamisel, GMO-geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse muul viisil. tuumkloonimine-keharaku tiima viimisel munarakku on saadud uus organism , terapeutiline kloonimine-inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. GMO poolt:Kiiremad tulemused, Geenid teistelt liikidelt, Geenide avaldumist saab reguleerida, Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis, Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. Vastu:Kahjurid võivad muutuda immuunseks, Geenid võivad üle kanduda umbrohule, Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu, GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. "DNA sõrmejäljed"-Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust.Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada
Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis Rego Lehtsaar 12-a klass Märjamaa Gümnaasium 2012 Ajalugu 1960. aasta keskel leiti somaatiliste rakkude hübriidimise meetod ehk imetajate rakkude liitmine üheks rakuks. Selle raku ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Saadud hübriidrakud (eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk) on jagunemisvõimelised. Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria
ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulasliikidele, sellega tekivad nt umbrohumürgikindlad või kahjurikindlad umbrohud Võib olla mürgine ja tekitada allergiat suureneb keskkonnamürgitamine ning lisaks võivad umbrohumürgi jäägid sattuda inimeste või loomade toidulauale Enim geneetiliselt moondatud loomad Hiir Siga Lammas Ahv Kana Lehm Kala GMO poolt Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. TÄNAN KUULAMAST
GEENITEHNOLOOGIA - bioloogia rakenduslik haru,mille ül-ks organismide geenide muutmine - seisneb DNA valitud lõikude eraldamises,töötlemises in vitro ja siirdamises sana või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine - rekombinante DNA-DNA molekul,milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid - restriktaas-ensüümid,mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järejestuste kohalt - enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad
bakter.Priioni teket määrab organismi enda geen, mis on meis kõigis olemas juba. AGa enamusel pole priionvalgu defektset vormi Intronid mittekodeeritav geeni osa, st.transkribeeritakse, kuid lõigatakse välja (RNA splasingu käigus). Ekson-on see osa geenist mida saab kodeerida, see kodeeritakse valguks Plasmiid-väiksemad DNA rõngad, mida kasutatakse geenivektorite loomisel. Rekombinantne DNA-nim DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. RNA splaising protsess, mille käigus lõigatakse RNA molekulist välja intronjärjestused, tekib mRNA (järelikult kopeeritakse see eksonitelt). Valkude splaising: pärast translatsiooni korraldatakse ümber peptiidijärjestusi, ka eemaldatakse.Valk valmib lõplikult (mäletatavasti on organismi valgud enamasti veel ka kõrgemat järku struktuuritasemena).Geenitehnoloogia meetodeid:1.rakkudesse võõrgeeni sisseviimine2.geeni avaldumiseefektiivsuse muutumine3
tekib kimäärne embrüo See embrüo viiakse hiire emakasse Sünnivad kimöörsed hiired(neid hoitakse) Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Ei kasutata võõraid geene. + Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. - Kahjurid võivad muutuda immuunseks. Geenid võivad üle kanduda umbrohule. Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad.
eaüseks; 13. embrüotehnoloogia - biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsi-pientloomadele. 14. epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. 15. eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest 16. eribioloogia - bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. 17. feromoon putukate hormoonisarnased lõhnaained putukate meelitamiseks. 18. fundamentaalteadus (alusteadus) - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 19
terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. 11.Hästi arendatud biorelv võib kujuneda valesti käsitlemisel suureks ohuks ükskõik millisele liigile maal, olgu see kas inimkonnale või mingsugusele looma- või taimeliigile; seda võidakse kasutada eesmärgil, et külvata inimestes hirmutunnet. 12.a) Vanade kultuurtaimede omadusi püütakse parandada, siirates nende genoomi teistelt liikidelt pärit geene. b) Geenitehnoloogia on abiks toidu ohutuse kontrollimisel, kas toiduaine sisaldab GMOsid või mitte. c)Arendatakse välja uusi ravimeid, olemasolevaid ravimeid püütakse toota tõhusamalt ja odavamalt. d) Rakendatakse meetodeid, mis võimaldavad tuvastada meid nakatatavaid viirusi ja baktereid e) Geenitehnoloog saab tuvastada kas kuriteopaigalt leitud aine pärineb kahtlusaluselt või mitte 13
ja siirdamises retsipientloomadele. 18. Gonadotroopne hormoon rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 19. Gonadotropiin vt gonadotroopsed hormoonid. 20. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 21. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. 22. Kloon isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. 23. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. 24. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro. 25. Monokloonne antikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib
2. Kuidas viiakse rakkudesse võõraid geene? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil 3. Selgita: transgeenne organism, CMO, kimäär, nokaut-organism. Transgeenne organism: organismid kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Nt: Lammas, forell, tomat, sojauba, kartul, mais, kalkun, veised. CMO: geneetiliselt muundatud organism; elusolend, kelle DNA-d on kunstlikult muudetud. + kiiremad tulemused, geenid teistelt liikidelt, geenide avaldumist saab reguleerida, teatakse täpselt millist geeni üle kantakse, põldudel kasutatakse vähem keskkonna mürke. - kahjurid võivad muutuda immuunseks, geenid võivad kanduda umbrohule, erinevate organismide geenide koostamine võib olla ettearvatamatu. Kimäär: juhtum, kus organismi keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Nokaut organism: mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu
Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? Siiani on olnud üsna ,,frankensteinlikud". Võivad tekkida sünnitraumad, eufooria, Mida tähendab GMO? Geneetiliselt muundatud organismi. Nimeta erinevaid transgeenseid organisme, milliseid GM loomi ja taimi enim kasvatatakse? GM taimed: soja, mais, puuvill, riis, raps. GM loomad: siga, forell, lammas, (tailiha loomad enamasti). Selgita pikemalt GMO eeliseid? Saagikus suureneb, kiiremad tulemused, geenid teistelt liikidelt, geenide avaldumist saab reguleerida, tetakse täpselt, millist geeni üle kasntakse, mis muutub uues srodis. Täpis sordiaretus, paremdad maitseomdadused, pikem säilivusaeg jne. Selgita pikemalt GMO kasvatamise ja tarbimisega kaasnevaid probleeme? Ei pruugi kasvada täpselt selliseks nagu vaja on ning seda siirdades ei pruugi organism seda omaks võtta. Kuidas on reguleeritud Eestis GMO kasvatamine ja müümine? Kasvatavad keskkonnasõbralikult, imporditakse EL-i.
......................................................................................11 1.9 SIID.........................................................................................................12 2. KASUTATUD MATERJAL......................................................................13 ÕPIMAPI SISU Selles iseseisvas töös on toodud looduslikke ning tehiskiudude omadused ja nende kasutamine. 1.1 PUUVILL (CO) · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa liikidelt. · Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. · Puuvillakiud kedretakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. KASUTAMINE · Kõik rõivad, lõngad, kardinad, vaibad · Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T-särgid, tihti voodipesu · Puuvillased tooted on väga hügieenilised. (Suur hügroskoopsus, hingab.) OMADUSED
humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA-
organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. Feromoon- lõhnained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, kuid on ülimalt liigispetsiifilised. Fundamentaalteadus- teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Hübridoom- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid. Hübriidrakk- eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Juuretis-rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Mahepõllundus- looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus,
siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. · Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. · Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. · Transgeenne organism organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. · GMO lühend väljendist ,,geneetiliselt muundatud organism". tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. · Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on
põllumajandusel läheks hästi. Mõju loodusele on nii ja naa. On teada, et osa GM taimesorte (nt mais ja sigur) on steriilsed, st nad ei ristu teiste sortide või loodulike liikidega, seega on nad küllaltki ohutud. Küll aga on tõestatud see, et GM põllukultuuride võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku toiduahelat. 7.Peamine erinevus nende kahe vahel on see, et GM-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt nt bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja loomadelt.
poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast) endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide loomad koos ühel väljal vett juua või söögipoolist otsida. Nähes aga, et süüakse ka endale võõraid "asju", söödi nälja ajal ka neid nii jäid loomad ehk ellu multikultuursusest kasu lõikamine. Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes
munevuse suurendamine) - malaariatekitaja vastased valke tootvad putukad Transgeensete taimede loomise eesmärk: - kahjuritele vastuvõtmatud kultuurtaimed - viirusresistentsus - herbitsiidiresistensus - suurem saagikus, seemnete produktsiooni kasv, biomassi kiirem kasv - lamandumis- ja külmakindlus - viljade pikem säilivusaeg - paremad maitseomadused - suurem toiteväärtus GMO-aretus: Poolt: - kiiremad tulemused - geenid teistelt liikidelt võimaldavad palju erinevaid tulemusi - geenide avaldumist saab reguleerida - teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis, see on täppissordiaretus - põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke Vastu: - kahjurid võivad muutuda immuunseks - geenid võivad üle kanduda umbrohule - erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu - GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad - allergianähud inimesel
· tekib kimäärne embrüo · see embrüo viiakse hiire emakasse · sünnivad kimäärsed hiired · järgneva ristamise tulemusena sünnivad ka homosügootsed nokauthiired mudelhiired- haiguse uurimiseks ; organite kasvatamiseks GM-loomade baasil + - Kiired tulemused Kahjurid võivad muutuda immuunseks Geenid teistelt liikidelt Geenid võivad üle kanduda umbrohule Geenide avaldumist saab reguleerida Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad See on täppissordiaretus Geeniteraapia
PÖÖRDTRANSKRIPTSIOON- geneetilise info ülekanne RNA-lt DNA-le. DNA süntees RNA järgi, tekib cDNA. DNA sekveneerimine- protsess, mille käigus selgitatakse DNA nukleotiidne järjestus 3. Geenivektor, selle loomise protsess, ligaas, restriktaas (ja tekkivad „kleepuvad otsad"), rekombinantne DNA. Õp lk 37 – 39. Plasmiid. Viirusvektor, plasmiidne geenivektor. - õp lk 38. Rekombinantne DNA- DNA molekul, milles ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. RESTRIKTAAS- ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Enamik lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (kleepuvad otsad). Kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis paardumisel nad ühinevad. LIGAAS- selle ensüümi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja
Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri-kromossomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekke lähtekohaks oli rekombinantse DNA metoodika loomine. Rekombinantseks DNA-ks nim. DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Selle metoodika loomise eeldusteks oli omakorda restrikatsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterite 1970. aastal. Need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Transgeensed organismid Tavakasutuses on pealkirjas toodud mõiste asemel levinud lihtsustatud väljend-geneetiliselt muundatud organismid, lühendiga GMO. Enamasti mõistetakse selle all transgeenseid
Embrüonaalsed tüvirakud kõik rakutüübid, aga ei tule tervikorganismi Nabaväädivere tüvirakud stimulatsiooni korral saavad areneda paljudeks koetüüpideks Täiskasvanu tüvirakud nt vereloome tüvirakud Geenitehnoloogia seidneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid. Restriktaas- omapärane ensüüm, mis lõikab dna kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Bakterid sünteesivad neid, et end kaitsta end erinevate viiruste sissetungi eest need lõikavad viiruse dna tükkideks enne kui see jõuab rakku kahjustada. Ligaas ensüüm, mille toimel ühinevad ahelate otsad ka kohalentsete sidemetega ja lõpetab rekombinantse molekuli moodustumise
Sordiaretuse ajaloost? 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. 19. saj. selektiivne ristamine 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon 1987.a. esimesed GM-taimed 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. GMO-aretuse vastu: Kahjurid võivad muutuda immuunseks. Geenid võivad üle kanduda umbrohule. Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. Geeninokaut Geen lülitatakse välja. On loodud sadade geenide suhtes "nokauti löödud" hiiri
(kui soovitakse palju väärtusliku geneetilise materjaliga lihaveiseid või suurt produktiivset piimakarja) Embrüosiirdamine inimesel on osades kirikuringkondades tekitanud eetilist vastuseisu. Organismide kloonimine on protseduur, mis toimub ilma inimese abita ka looduses. Tuumkloonimine võimaldab saada geneetilisi koopiaid juba olemasolevatest indiviididest. Biotehnoloogia kasutab inimvalkude tootmiseks mikroorganisme ning ka imetajaid. Rekombinantne DNA sisaldab eri liikidelt pärit DNA-fragmente. Bioloogilised rakendused tulid kasutuselekoos iidse maaviljeluse arenguga. Bioloogial on teiste teadustega nii teoreetilisi kui ka rakenduslikke seoseid. Bioloogia kui fundamentaalteadus toetas põllumajanduslikke ja meditsiinilisi rakendusi alates 19. sajandi teisest poolest. Meristeempaljundus on taimede kasvatamine kasvukuhiku algkoe rakkudest. Hübridoom on immunoloogiliselt aktiveeritud lümfotsüüdi ja kasvajaraku ühendus.
Sordiaretuse ajaloost? • 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus – valiti juhuslikult. • 19. saj. selektiivne ristamine • 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon • 1987.a. esimesed GM-taimed • 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. • 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. • Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: • Kiiremad tulemused • Geenid teistelt liikidelt • Geenide avaldumist saab reguleerida • Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. • Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. GMO-aretuse vastu: • Kahjurid võivad muutuda immuunseks. • Geenid võivad üle kanduda umbrohule. • Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. • GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. Geeninokaut Geen lülitatakse välja.
Genotüüp indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomtehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. In vitro "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Kloon ühe organismi või raku vegetatiivne järglaskond. Kloonimine geneetiliselt identsete järglaste saamine.
Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed · 1990-ndad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. · 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. · Nüüd on Euroopas lubatud, kui taotled loa. (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raha raiskamine) GMO-aretuse poolt: · Kiiremad tulemused · Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. · Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. GMO-aretuse vastu: · Kahjurid võivad muutuda immuunseks. · Geenid võivad üle kanduda umbrohule. · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. Geeninokaut Geen lülitatakse välja.
Harva tõuseb toituma kõrgemale kui 7 meetrit. Talvel toitub iseloomulikult segasalkades, kus on koos erinevat liiki tihased, puukoristajad, porrid ja pöialpoisid. Kõik need liigid saavad salgas tegutsemisest kasu, kuna suudavad nii kergemini vältida vaenlaste rünnakuid. Kuid rasvatihastel on taoline rühmas toitumine eriti kasulik. Seal käitub ta pesuehtsa tänavakaagina, varastades või vahel isegi röövides teistelt liikidelt toidupalu. Pereelu. Alates jaanuarist hakkavad rasvatihased laulu abil territooriume hõivama. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind, kuid pesa ehitavad kaasad koos. Pesa ehitatakse sobivatesse puuõõnsusesse või pesakasti. Rasvatihane on monogaamne, kuid üleaisaloomine on neil loomuses. Selletõttu üritab isaslind teatud perioodil päevasel ajal võimalikult pidevalt emaslindu saata. Ja kui hästi läheb, siis
Sissejuhatus Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatavamaid marjakultuure. Maasikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi. Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde. Mõned liigid on asustatud ka troopikasse ja arktilistelealadele. Oma dekoratiivsete õite, aromaatsete viljade ja nende raviomaduste tõttu pälvis maasikas tähelepanu antiikajal - Kreekas ja Roomas. Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14. sajandil Prantsusmaal. Eriti hinnati maasika dekoratiivseid õisi ja esialgu kasvatatigi maasikaid peamiselt kui dekoratiivtaime. Maasikaid kasvatati peamiselt lossi ja kloostriaedades. Enamik inimesi sööb maasikaid nende suurepärase maitse pärast, ega tea, kui palju häid toitaineid igas maasikas on. Näiteks, kas te teadsite, et 8 maasikat sisaldab rohkem C-vitamiini kui apelsin?
rakkudeks. Täiskasvanu tüvirakud on multipotentsed. Klassikaliseks näiteks on vereloome tüvirakud luuüdis. (tüvirakkude skeemi vaata lehelt). Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidid või viirusesse. Rekombinantseks DNA-ks nimetatakse DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. Selle metoodika eelduseks oli omakorda restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites. Restriktsiooniensüümid ehk restriktaasid on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelast kindlate järjestuste kohalt. Enamik lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse eri otsadest. Ensüüm ligaas toimel ühinevad ahelate otsad ka kovaletsete sidemetega ja rekombinantsed moelkulid ongi moodustunud.
munarakku - tuumkloonimine 1. Võetakse munarakk ja tuumadoonori keharakk 2. Munarakul tuum eemaldatakse 3. Munarakk ja tuumadoonori keharakk liidetakse elektriimpulsiga 4. ,,Vegetatiivse" sügoodi areng kultuuris 5. Embrüosiirdamine surrogaatemale 6. Kloonitud organism on geneetiliselt identne tuumadoonoriga Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaasiga lõigatakse lahti ja ligaasiga ühinevad ahelate otsad kovalentse sidemega. GMO geneetiliselt muundatud organism Transgeenne organism isendi genoomi on siirdatud võõrliigi geene Geenivektor siirdajad. Rekombinantne geenivektor sisaldab siiratavat geeni Transgeensed imetajad toodavad piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid Transeegnsed taimed: Parandada saaduste tarbekvaliteeti
· Suurendada loomade vastupanuvõimet haigustele · Toota ämbliku võrguniiti kitsepiimas Ravimite tootmisel · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiini · GM-lehm lüpsab insuliini sisaldavat piima? GM-Loom organdoonoriks Sobivaim organdoonor oleks siga. Mudelhiired haiguste uurimiseks. GMO- aretuse poolt: · Kiiremad tulemused · Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis · Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke GMO-aretuse vastu: · Kahjurid võivad muutuda immuunseks · Geenid võivad üle kanduda umbrohule · Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad · Geenisaaste
kooslused ning on tagatud kaitsealuste objektide säilimine pika aja jooksul. Majandusliku poole pealt peab kaitsealade võrgustiku ülalpidamine olema jõukohane ja ühiskondlikult vastuvõetav. Võrgustik peab olema majanduslikult efektiivne. Milline roll on kaitseala võrgustiku siduselementidel (plussid ja miinused)? Kaitseala võrgustiku siduselemendid (ökoloogilised koridorid, joon- ja ribakoridorid, rohekoridorid), mis kujutavad endast looduslike elupaikadega maariba, aitavad liikidelt liikuda ühelt kaitstavalt alalt teisele. Plussid: soodustavad geneetilise mitmekesisuse säilimist ja sobivate elupaikade asustamist. Koridorid võivad muuta üksteisest isoleeritud kaitsealadel paiknevad populatsioonid omavahel seotud metapopulatsiooniks ja nõnda suurendada liigi pikaajalise säilimise tõenäosust. Koridorid võimaldavad rännata toiduotsingutel. Miinused: koridorid võivad soodustada invasiivsete võõrliikide ja haiguste levikut.
3. Selektiivne paljundamine. Individuaalsete rakukolooniate (kloonide) saamiseks külvatakse transformeeritud (muundatud) rakud välja selektiivsele (agar)söötmele. Viiruse või plasmiidi replikatsioonil tekib rohkem kui 1012 identset viiruse või plasmiidi DNA molekuli. Sama koefitsendiga paljundatakse ka rekombinantset DNAd. 4.Rekombinantsete DNA kloonide eraldamine. Selektiivsöötmel kasvatatud kloonidest eraldatakse rekombinantne (milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid) DNA. 41. Mis on cDNA? RNA matriitsilt in vitro (katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes) sünteesitud DNA-molekul. 42. Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval? Luuakse mudelhiired, et nende peal katsetades leida ravimeid erinevatele haigustele, võimalik on säilitada hävimisohus olevaid liike, toodetakse valke, uuritakse geeni struktuuri, huvipakkuvaid DNA fragmente saab uurimiseks lõputult paljundada,
On olemas kontingent, kes näeb vananemist ja surma kui haigust ja just geenitehnoloogia võiks aidata sellest üle saada. Teoreetiliselt võiks geenitehnoloogia võimaldada tulevikus inimestel regenereerida kaotatud jäsemeid ja organeid, teha inimesi tugevamateks, kiiremateks ja targemateks. Mõte selle taga on selline, et kui kuskil maailmas leidub omadus, on teoreetiliselt võimalik seda üle kanda ka inimesele. Juba tänapäeval on tehtud katseid sellel alal lisades geene erinevatelt liikidelt bakteritele, et toota massilistes kogustes insuliini. Haapsalu Kolledz 5 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 2. MIND UPLOAD Mind uploading või mõistuse emuleerimine kujutab endast bioloogilise aju skänneerimist ja kaardistamist arvuti või mõne muu arvutussüsteemi, nii et see
imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea saba teljel. Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks
Puuvillapõõsas - Gossypium hirsutum Tilia cordata h. Pärn Hibisk Cola acuminata teravalehine koolapähklipuu Durian - Durio zibethinus (haisev vili) Theobroma cacao h. kakaopuu Selts Sapindales seebipuulaadsed sug. burseralised - Burseraceae Viiruk ja mürr on puude vaik, pärinedes vastavalt viirukipuu (Boswellia) ning mürripuu (Commiphora) liikidelt. Sug Anacardiaceae nakardilised Mangifera indica mangopuu (vaigulõhnalised luuviljad) Anacardium occidentale Akazuu ehk nakrapuu (india pähkel ehk nakra) Pistacia vera h. Pistaatsia Sug Rutaceae ruudilised o eluvormilt puittaimed, aromaatsete eeterlike õlidega erituskäikudes Vili varieeruv (hesperiidid ehk pomerantsviljad)
Esinduslikkus tähendab, et kaitsealal peaks olema esindatud nii palju elurikkuse aspekte (liike, elupaiku, kooslusi jne) kui vähegi võimalik ning need peaksid olema heas, ökoloogiliselt terviklikus seisundis. 3) Milline roll on kaitseala võrgustiku siduselementidel (plussid ja miinused)? Kaitseala võrgustiku siduselemendid (ökoloogilised koridorid, joon- ja ribakoridorid, rohekoridorid), mis kujutavad endast looduslike elupaikadega maariba, aitavad liikidelt liikuda ühelt kaitstavalt alalt teisele. Plussid: soodustavad geneetilise mitmekesisuse säilimist ja sobivate elupaikade asustamist. Koridorid võivad muuta üksteisest isoleeritud kaitsealadel paiknevad populatsioonid omavahel seotud metapopulatsiooniks ja nõnda suurendada liigi pikaajalise säilimise tõenöosust. Koridorid võimaldavad rännata toiduotsingutel. Miinused: koridorid võivad soodustada invasiivsete võõrliikide ja haiguste levikut. Koridorides
“cis-acting” elementideks. Transkriptsioonifaktorid seostudes teiste geenide cis elementidega reguleerivad nende geenide ekspressiooni: “trans-acting” faktorid. DNA-valk interaktsioonid. regulatsioon toimib läbi paljude cis-acting elementide ja trans-acting faktorite vaheliste seoste. mitte-kovalentsed Rekombinantse DNA metoodika alused. Rekombinantseks DNA-ks nim. DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid. Metoodika 1.Sama restriktaas (restriktsiooniesüüm) tunneb ära sama järjestuse DNA erimolekulides. 2.Restriktaas „lõikab“ DNA ahelad pooleks nii,et tekivad „kleepuvate“ otstega DNA lõigud. 3.Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahuses kokku; ühinevad komplementaarsuse alusel; „kleepuvate“ otste vahele tekivad vesiniksidemed. 4. Ensüüm ligaasi abil ühendatakse eri päritolu DNA lõigud omavahel kovalentsete
sattumist. 2) Kasutada rohkem alternatiivseid energiaallikaid. 9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses. 4) Bioplast laguneb ilma töötlemata. 9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö kontrolli. 9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim Sosnovski karuputk, tulnukloom villkäppkrabi. 9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm. 9.22. Rohelise energia kasutamine vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid, põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või rohelise energia eeliste nimetamine.
sattumist. 2) Kasutada rohkem alternatiivseid energiaallikaid. 9.18. 1) Tootmine on odav, lähteained on pärit loodusest. 2) Bioplastile ei lisata loodusele kahjulike plastifikaatoreid. 3) Petroplast ei lagune loodses. 4) Bioplast laguneb ilma töötlemata. 9.19. Tselluloosi ja paberi tootmine. Kulutab palju vett, mis võib kaasa tuua mingis piirkonnas põhjavee taseme languse. Nõuab ranget veepuhastusseadmete töö kontrolli. 9.20. Tulnukliik võib haarata kasvukohad kohalikelt liikidelt. Tulnuktaim Sosnovski karuputk, tulnukloom villkäppkrabi. 9.21. a) Põhjavee taseme langus. b) Põhjavee reostumine fenoolidega. Lahtises karjääris kaevandamisel hävib pinnas vm. 9.22. Rohelise energia kasutamine vähendab Eesti ökoloogilist jalajälge, sest põlevkivi kasutamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed keskkonnale (karjäärid, põhjavee, õhu ja vee saastamine, põhjavee taseme langus, kallid puhastusseadmed) või rohelise energia eeliste nimetamine.
Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament vōib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. Aktiini filamendid Koosnevad aktiinist, s.o. globulaarne valk. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kōige rohkem, tema hulk vōib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin primaarjärjestus erineb väga vähe fülogeneetiliselt kaugetel liikidel, in vitro katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatavad. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (s.t. aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. F-aktiini
Sellised populatsioonid on tugevalt ohustatud haiguste ja kahjurite poolt. Siiani on suudetud neid tagasi hoida kemikaalide ning ravimite abil. Sellega luuakse haigustekitajatele ja kahjuritele tugev "loodusliku valiku" surve. Iga kahjur, kes on omandanud resistentsuse kemikaali või ravimi vastu, on kohanenum ja tema järglasi on järgmises põlvkonnas rohkem. Siis tuleb jälle uus kemikaal võtta. Parim viis kahjuritega võidelda oleks looduslikelt liikidelt, põllumajandusliikide eellastelt või sugulastelt leida mõni geen, mis teeb sordi kahjurile vastupidavaks. Sageli on selline geen mõnes teises liigis (või isegi riigis, geneetiline kood ju üks) olemas ja ristamise teel seda sealt kätte ei saa, appi tuleb geenitehnoloogia. Geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks kaitstakse tänapaeval ka põliseid tõuge ja sorte ning põllumajandusliikide looduslikke eellasi. 39. Mis on käitumisökoloogia?
Embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine pole nii arenenud, kui täiskasvanud tüvirakkude kasutamine. 47 Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri- kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantseks DNA-ks nimetatakse DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. Restrikaasid on testriktsiooniensüümid- need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Ensüüm ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. Kleepuvate otste kasutamine Kahe erineva DNA töötlemisel tekivad identsed „otsad“. Komplementaarsuse alusel paadudes saab need kokku kleepida. Kleepimiseks on vajalikud ensüümid- ligaas.
2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad LMM - sarnaste, ühtsete omadustega elemendid 2.3.1. Leidumine looduses Ainult ühenditena Sisaldus maakoores erinevatel 2. rühma elementidel äärmiselt erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra) Be (bērýllion, tuletatud vääriskivist berüll) Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 (õpikus viga) – tuntuim mineraal; esineb vääriskividena (smaragd, akvamariin, heliotroop jt.) Mineraale (liikidelt) palju – 54 mineraali (kus Be on põhielement), kuid tegelikult on Be üsna haruldane maakoores (massi-%) 6 . 10-4 ookeanides 6 . 10-7 mg/l looduses vaid üks stab. isotoop 9Be Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38% Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400: CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra
annaabi.ee 
